Redaktsioon: 23. juuni 2018, kell 21:18 redigeeri Miacek (arutelu \| kaastöö) 2276 muudatust →‎Pommiplahvatusele eelnenud ja järgnenud sündmusedDavid Satter Pimedus koidiku (Vene kriminaalriigi kujunemine) Varrak 2006 (peamiselt 4. ptk): mitte ei "leppinud", vaid ta ise otse "ründas" Primakovi, et see pm-iks hakkaks ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 9. aprill 2019, kell 08:56 redigeeri eemalda Iifar (arutelu \| kaastöö) Administraatorid 76 120 muudatust P pisitoimetamine Märgis: AWB Uuem muudatus →
1. rida: {{keeletoimeta}}{{vikinda}}{{toimeta}} 4.–16. septembrini [[1999]] toimus [[Venemaa]] linnade töölisrajoonides neli [[pommiplahvatus]]t. Ametlikel andmetel hukkus neis 293 ja sai haavata 651 inimest. Osa [[pomm]]e õnnestus enne plahvatusi avastada. Dagestani sõda ja pommiplahvatused olid ajendiks [[Teine Tšetšeenia sõda\|Teisele Tšetšeenia sõjale]]. Avaliku uurimise komiteel ei õnnestunud nende intsidentide asjus jõuda ammendavale järeldusele, sest keskvõimuorganid andsid vastuolulisi vastuseid. Peaprokuratuur lõpetas Rjazani kriminaalasja aprillis 2000. Selle juhtumiga seotud materjalid salastati 75 aastaks ja kõik Riigiduuma aktiivsete 6. rida: == Plahvatused == Esimene, teistest erinev plahvatus leidis aset [[Moskva]]s [[31. august]]il [[1999]], kuid mitte elumajas, vaid ühes kaubanduskeskuses. Üks inimene sai surma ja veel 40 inimest sai viga. Plahvatuse korraldajad jätsid sedeli, millel oli öeldud, et plahvatus on Venemaal kasvava tarbijalikkuse tagajärg. [[4. september\|4. septembril]] [[1999]] lõhkes [[autopomm]] [[Dagestan]]is [[Buinaksk]]is maja ees, kus elasid Venemaa sõjaväelased. Hukkus 64 inimest ja ligi 100 inimest sai viga. Venemaa süüdistas tšetšeeni iseseisvuslasi. Mõni päev hiljem tungisid Dagestani tšetšeeni sissid. [[8. september\|8. septembril]] [[1999]] lõhati ühe üheksakorruselise elumaja keldris Moskva kaguosas 300–400  kg lõhkeainet. Hukkus 94 inimest ja veel 150 inimest sai viga. Hävis 108 korterit. Ühele Venemaa uudisteagentuurile helistati ning öeldi, et plahvatus on vastus äsjasele Tšetšeenia ja Dagestani külade pommitamisele Venemaa vägede poolt vastusena tšetšeeni sisside sissetungile Dagestani. [[13. september]] [[1999]] oli määratud eelmiste plahvatuste ohvrite leinapäevaks. Sel päeval plahvatas suur pomm ühes korteris Moskva lõunaosas Kaširskoje maanteel kaheksakorruselises elumajas. Hoone varises kokku, täites tänava rusudega. Mõned betoonitükid lendasid sadade meetrite kaugusele. Hukkus 118 inimest ja 200 inimest sai viga. Sel ajal kuulutas Venemaa peaminister [[Vladimir Putin]] välja sõja "ebaseaduslike sõjaväeüksuste" vastu Tšetšeenias. Kuigi polnud palju tõendeid, mis oleksid viidanud tšetšeenidele, tegid Venemaa väed ettevalmistusi uueks sissetungiks Tšetšeeniasse ning sealse valitsuse kukutamiseks. [[16. september\|16. septembril]] [[1999]] plahvatas veoautosse pandud pomm üheksakorruselise elumaja ees Lõuna-Venemaal [[Volgodonsk]]is. Hukkus 17 inimest. Vastuseks tegi Venemaa õhurünnakuid Tšetšeenia mässuliste positsioonidele, naftatöötlemistehastele ning teistele hoonetele Tšetšeenias. Septembri lõpuks oli selge, et tulemas on uus sõda Tšetšeenias. Oktoobriks olid Venemaa maaväed Tšetšeeniasse sisenenud. ==Rjazani intsident == [[22. september\|22. septembri]] õhtul 1999 märkasid [[Rjazan~~\|Rjazani~~]]i ühe suure elumaja elanikud Aleksei Kartofelnik ja seejärel ka Vladimir Vassiljev, kuidas võõrad laadisid autost maja keldrisse raskeid suhkrukotte. Kohale kutsuti miilits ja elanikud evakueeriti. Kuulduste levides veetsid Rjazani Daškovo-Pesotšnaja rajooni 30 000 elanikust peaaegu kogu öö tänavatel. Hommikuks meenutas Rjazan piiramisseisukorras linna. Esimene test näitas, et kottides on lõhkeaine [[heksogeen]]. Kõik linnast välja viivad teed võeti valve alla, kuid jälgi ei leitud. Ühel keskjaama töötajal õnnestus pealt kuulata kõnet, milles linnast väljas viibiv isik kutsus üles olema ettevaatlik ja hoiduma patrullidest ("Minge lahku ja tulge ära igaüks omaette."). Osutus, et selle isiku telefoninumber kuulub [[FSB]] Moskva hoonele. 48 tundi hiljem teatas FSB ülem Nikolai Patrušev, et tegu oli treeningõppusega ja kottides olnud vaid suhkur. Test, millega tuvastati lõhkeaine olemasolu kotis, kuulutati ebatäpseks testri saastumise tõttu varasemast testist. Erivägede baasis püüdis ladu valvanud dessantväelane [[Aleksei Pinajev]] kottidest kirjaga "Suhkur" tee jaoks magusat saada. Ta andis mittemagusast "suhkrust" ülemustele teada. Kohalik FSB tuvastas kottides heksogeeni. Pärast võimude sekkumist võttis Pinajev oma sõnad avalikult tagasi ja ta mõisteti süüdi riigisaladuse avalikustamises ning riigivara varguses. Tema väeosa saadeti Tšetšeeniasse. 2000. aasta märtsis andis polk teate edastanud ajalehe [[Novaja Gazeta]] kohtusse. Polkovnik teatas, et Pinajevit pole üldse olemas ning tema väidetavate kohustustega isik poleks pääsenud laskemoonalattu. 33. rida: Ametliku juurdluse andmetel planeerisid ja korraldasid elumajade plahvatused Tšetšeenias tšetšeeni mässajate poolel võitlevad araabia terroristid [[Ibn al-Khaţţāb]] ja [[Abū ‘Umar]] (mõlemad tapeti hiljem Tšetšeenias). Plaanid koostati Tšetšeenias terroristide laagrites "Kavkaz" [[Šatoi]]s ja "Taliban" [[Avturõ]]s. Operatsiooni juhtis [[karatšaid\|karatšai]] [[Atšemez Gotšijajev]]. Lõhkeaine valmistati Tšetšeenias [[Uruss-Martan]]i väetisetehases, segades kokku [[heksogeen]]i, [[trotüül]]i, [[alumiinium]]ipulbrit ja [[suhkur\|suhkrut]]. Sealt saadeti see [[Kislovodsk]]is asuvasse toiduainete lattu, mille juhataja oli ühe terroristi, [[Jussuf Krõmšahhalov]]i onu. Teine vandenõulane [[Ruslan Magajajev]] rentis veoauto [[Kamaz]] ning kotid jäeti kaheks kuuks sellesse autosse. Kui kõik oli planeeritud, jaotati terroristid gruppidesse, mis vedasid lõhkeainet eri linnadesse. Enamik operatsioonis osalejatest olid [[tšetšeenid]]. Lõhkeaine vedajate ja ladustajate ning muude kaasosaliste seas olid: ;Moskva plahvatuste korraldamisel: 47. rida: * [[Timur Battšajev]] (tapeti Gruusias kokkupõrkel militsionääridega Krõmšahhalovi arreteerimise ajal) * [[Zaur Battšajev]] (tapeti Tšetšeenias) * [[Adam Dekkushev]] (arreteeriti Gruusias, heitis arreteerimise ajal militsionääride pihta granaadi, anti Venemaale välja ning mõisteti jaanuaris 2004 eluks ajaks vangi) ;Buinakski plahvatuse korraldamisel: 57. rida: * [[Magomed Magomedov]] (mõisteti märtsis 2001 9 aastaks vangi) * [[Zainutdin Zainutdinov]] (mõisteti märtsis 2001 kolmeks aastaks vangi ja vabastati kohe amnestiaga) * [[Mahhatš Abdulsamedov]] (mõisteti märtsis 2001 kolmeks aastaks vangi ja vabastati kohe amnestiaga) Keegi, kes väitis end olevat Gotšijajevi, saatis mitmele Venemaa ajalehele kirja, milles ta ütles, et ta on vaid teadmatu osaline vandenõus, mille organiseeris FSB salaagent [[Ramazan Dõšekov]]. Pole teada, kui usaldatavad need väited on. 72. rida: presidendi valimise võimalus seadis ohtu nende võimu ja kapitali. '''1996.''' Aasta alguses oli Jeltsini 78. rida: eel leidis Moskvas aset kolm pommiplahvatust. '''1998.''' '''VIII''' Augustis alanud finantskriisi läbi langes Jeltsini populaarsus alla 10%. Valitsus astus tagasi. Riigiduuma keeldus 2 korda järjest Jeltsini esitatud Tšernomõrdinit peaministriks kinnitamast, kandidatuuri 3. korda läbikukkumisel oleks parlament tulnud laiali saata '''IX''' Parlament kinnitas peaministriks Jevgeni Primakovi. Esimest korda pärast 1993. aasta Ülemnõukogu laialisaatmist oli Kremlis taas kaks võimukesest. Primakov lasi peaprokurör Juri Skuratovil alustada Jeltsini ja ta tütarde ning ta ~~„peresse”~~"peresse" (klanni) kuuluva Berezovski asjade uurimist. '''1999.''' '''I''' 22. korraldati tulemuslik läbiotsimine seoses Jeltsini ~~„pere”~~"pere" afääriga (Mabetexi juhtum). '''II''' 2. ja 4. Berezovskiga seotud tulemuslikud läbiotsimised. Pärast seda näidati Jeltsinile filmi Skuratovi (või temataolise mehe) amelemisest kahe prostituudiga. Föderaalnõukogu keeldus Skuratovit maha hääletamast. ~~„Pere”~~"Pere" esindajad tegi peaprokurörile ettepaneku lõpetada Mabetexi uurimine võimaluse vastu, et lepitakse Berezovski juurdlusega. '''III''' 112. rida: küsimust). 12 mail, päev enne selle arutamise algust, vallandas Jeltsin Primakovi juhitud valitsuse. Enne hääletamist andis parajasti lobitöö raames toimuvast duuma pressikeskuses teada Aleksander Kravets:~~”Saadikuid~~"Saadikuid ostetakse ära. Alghind on 30t dollarit.”" Tagandamine kukkus läbi. Peamises küsimuses (esimese Tšetšeenia sõja ebaseaduslik alustamine ilma parlamendi nõusolekuta) jäi tagandamiseks vajalikust 121. rida: Vene vägede koondamine Tšetšeenia piirile. 6 VI ajalehes Svenska Dagbladet andis rootsi ajakirjanik Jan Blomgren teada, et ühe võimalusena kaalub Kreml tervet rida ~~„terroristlikke~~"terroristlikke ~~pommirünnakuid”~~pommirünnakuid" Moskvas, mida ajada tšetšeenide süüks. '''VII''' 22. juulil ilmus ajalehes Moskovskaja Pravda artikkel väidetavalt Kremli ühest lekitatud kavast ~~„Torm~~"Torm (raju) ~~Moskvas”~~Moskvas". Selles nähti ette inimrööve ja terroriakte korraldades ning provotseerides sõda võistlevate kuritegelike klannide vahel, tekitada Moskvas kaos. 132. rida: moslemite väesalk (Islamic International Peacekeeping Brigade (IIPB)). Piiri kaitsma määratud siseväed olid veidi enne sissetungi tagasi tõmmatud. 9. augustil sai peaministriks FSB direktor ja Julgeolekunõukogu esimees '''Putin'''. (Ametlikult 16. VIII) 143. rida: Berezovski, Vološini ja Anton Surikovi kavandatud äkksissetungist Dagestani. Segadusse sattunud Berezovski ajalehe usaldusalune peatoimetaja Tretjakov kirjutas artikli põhimõttel ~~„ega~~"ega tema üksi ...”". 26. augustil vastas 155. rida: protestidest. Septembriks varitses võimu ja vara haaranud korrupeerunud oligarhe juba arreteerimisoht. Selleaegse peaprokuröri Skuratovi hiljem öeldu järgi võinuks neist igaühele esitada kriminaalsüüdistuse. '''X''' Vene 166. rida: '''XII''' 19. XII parlamendi valimised. Primakovi ja Lebedevi juhitud partei jääb vähemusse. Nad loobuvad edasisest võitlusest. 31. XII keskpäeval loobus 178. rida: turvalisuse. '''2000.''' 1. jaanuari südaööl esines presidendi traditsioonilise uusaastapöördumisega juba Putin. (~~„Ma~~"Ma tahan hoiatada, et mistahes katse astuda üle seaduste ja Venemaa konstitutsiooni piiridest surutakse otsustavalt maha.”") Senine õigusliku raamistikuta toimunud erastamine on 2000. aastaks lõppenud. 23. märtsil oli eetris televisioonisaade FSB tippametnike ja Rjazani maja elanike kohtumisest. 26. märtsil valiti endine FSB juht Vladimir Putin presidendiks. 7. mail toimus Putini presidendiks vannutamine. (Kõnest: ~~„Venemaal~~"Venemaal on valitsuse pea alati olnud ja saab olema inimene, kes vastutab kõige eest.”") 17. mail esitas Putin peaprokuröri kandidaadiks Vladimir Ustinovi. Mais lõppes ka Tšetšeenia sõja lahingutega seotud etapp. 200. rida: Kolm neljandikku Venemaa tippametikohtadest täitsid 2000. aastate alguseks ''siloviki'' (endised ja praegused luure- ja julgeolekuteenistuse töötajad)<ref>Olga Kryshtanovskaya, Stephen White. ''Putin´s Militocraty. – Post-Soviet Affairs 2003,'' kd 19, nr 4, lk 289-306 </ref>. Jäi veel tšetšeenide poolne 15 IV 2009 kestnud 216. rida: ==Kirjandus== [[Aleksandr Litvinenko]], [[Juri Felštinski]]. FSB laseb Venemaa õhku. Tallinn, 2007. [[ISBN]] 978-9949-431-23-6 David Satter ''Pimedus koidikul Vene kriminaalriigi kujunemine'' Varrak, 2006 *Edward Lucas ''Uus külm sõda''<nowiki> Varrak, 2008. ISBN 9789985316276</nowiki> 224. rida: == Viited == {{viited}} [[Kategooria:20. sajand Venemaal]]

1999. aasta Venemaa korterelamute plahvatused: erinevus redaktsioonide vahel