Rahaaugu haldjad: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P pisitoimetamine
1. rida:
{{vikinda}}{{toimeta}}
== Nimest ==
Muiste maeti [[raha]9] ja kallim metall[[varandus]] [[sõda]]de eest maapõe maha. Sagedasti said raha ja varanduse [[omanik]]ud sõjas surma ehk tabas neid mingisugune äpardus- ja varandus jäi mullapõue peitu. Pärast surma sai niisugune mahamatja varanduse hoidjaks, rahaaugu varjajaks ehk veel parem rahaaugu [[haldjas|haldjaks]]. Rahvas nimetab rahaaugu haldjat väga tihti [[vanapagan]]aks, kuid vanapaganal pole rahaaugu hoidmisega midagi tegemist. Ainult eksikombel on rahvasuu vanapagana rahaaugule asetanud.
 
== Omanikud ==
Mõnel rahaaugul kuulutakse enam kui üks [[haldjas]] olevat. Seda nähtust tuleb sedaviisi seletada, et [[raha]]l ehk varandusel maa peal mitu omaniku olnud ja need kõik pärast surma selle haldjateks saanud.
 
== Varanduse leidmine ==
Headele inimestele näitab rahaaugu haldjas ennast unes ja kutsub unenägijat peidetud varandust otsima. Paljud aga ei julge minna varandust otsima, kuna [[muld]]a ehk vette peidetud varanduse kättesaamine nõuab kättesaajalt kõigepealt suur julgust. Rahaaugu haldjas katsub enne raha kättesaamist rahaihkaja julguse läbi. Selleks loob ta kas mõnesuguseid varjukujutusi, [[viirastus]]i, [[kummitus]]i rahaihkaja ette ehk moondab enese ise üheks ehk teiseks [[loom]]aks (koeraks, sikuks, hundiks, karuks).
 
== Kasutatud kirjandus: ==
* Eisen,M, J „Eesti"Eesti mütoloogia”mütoloogia". Tallinn: Mats, 1995, nr 2, lk 52-54
 
[[Kategooria:Eesti mütoloogia]]
[[Kategooria:Haldjad]]