Mustvee: erinevus redaktsioonide vahel

 

19. sajandil kuulus Mustvee küla [[Laius-Tähkvere mõis]]apiirkonda [[Torma kihelkond|Torma kihelkonnas]]. 1866. aastal oli Mustvees suur tulekahju, mis eestlaste külaosa peaaegu täielikult hävitas.<ref name="Meie Mustvee" />

 

1926. aastal valmis Sonda–Mustvee kitsarööpmeline raudtee, kus töötas neli ametnikku. Ööpäevas liikus kaks [[rong]]i. 15. mail 1968 saadeti teele viimane rong, pärast mida lõpetas raudtee Mustvees oma tegevuse.<ref name="Meie Mustvee" /> [[Kolmanda astme linn]]aks sai Mustvee [[1938]]. aastal. 1940. aastal seoses riigikorra muutusega natsionaliseeris nõukogude võim pangad, vabrikud, tehased, ettevõtted, samuti suurel hulgal elumaju. 1940. aasta lõpuks oli erakaupmees hulgikaubandusest täiesti välja tõrjutud. Eesti Vabariigi ajal tegutsenud Noorkotkaste ja Kodutütarde organisatsioonide asemele loodi oktoobrilaste, [[pioneer]]ide ja kommunistlike noorte organisatsioonid, samuti reformiti põllumajandus.<ref name="Meie Mustvee" /> 1. oktoobril 1950 pärast maakondade kaotamist moodustati Mustvee rajoon. Aastatel 1950–1959 oli Mustvee linn [[Mustvee rajoon]]i keskus. 1. jaanuaril 1959 Mustvee rajoon likvideeriti ning linn ühendati Jõgeva [[rajoon]]iga. Mustvee rajooni ajal toimus linnas aktiivne areng, kuid linna ühendamine Jõgeva rajooniga ei mõjunud piirkonnale hästi. Mustvee elanike arv hakkas kahanema. Toonane linnapea oli Elmar Peterson, kes püsis ametis kuni 1982. aastani.<ref name="Meie Mustvee" /> Pärast Elmar Petersoni ametiaega on Mustvee linnal olnud väga palju erinevaid linnajuhte. Praegune Mustvee linnapea [[Max Kaur]] asus ametisse 2. aprillil 2013.