Heimskringla: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P HC: lisatud Kategooria:Viikingiaeg |
P pisitoimetamine |
||
1. rida:
'''"Heimskringla"''' ('maa ring', 'maailmasõõr') on tuntuim [[Põhjala]] [[kuningasaagad]]est. Teksti kirjutas [[Island]]i ajaloolane ja poeet [[Snorri Sturluson]] umbes aastal 1225<ref name="sacred-texts.com">[http://www.sacred-texts.com/neu/heim/01intro.htm Heimskringla or The Chronicle of the Kings of Norway]</ref>. [[Vanapõhja keel|Vanapõhjakeel]]ne tekst käsitleb Norra kuningate ajalugu alates müütilisest rootsi dünastiast [[Ynglingid|Ynglingitest]] (umbes aastal 850) kuni Øystein Meyla surmani 1177. "Heimskringla" koosneb proloogist ja 16 kuningasaagast. Tekst sisaldab palju vanu skaldivärsse, mida autor tõstab esile eriti usaldusväärse allikmaterjalina – skaldivärsse anti põlvkonnast põlvkonda edasi küllaltki täpselt. Kuigi teadlased ja ajaloolased vaidlevad jätkuvalt "Heimskringla" ajaloolise täpsuse üle, on see teos siiski oluline allikas [[Viikingid|viikingiaja]] kohta.
▲[[Pilt:A_page_of_Heimskringla.jpg|thumb|Lehekülg Eggertsoni "Heimskringla" koopiast]]
▲'''"Heimskringla"''' ('maa ring', 'maailmasõõr') on tuntuim [[Põhjala]] [[kuningasaagad]]est. Teksti kirjutas [[Island]]i ajaloolane ja poeet [[Snorri Sturluson]] umbes aastal 1225<ref>[http://www.sacred-texts.com/neu/heim/01intro.htm Heimskringla or The Chronicle of the Kings of Norway]</ref>. [[Vanapõhja keel|Vanapõhjakeel]]ne tekst käsitleb Norra kuningate ajalugu alates müütilisest rootsi dünastiast [[Ynglingid|Ynglingitest]] (umbes aastal 850) kuni Øystein Meyla surmani 1177. "Heimskringla" koosneb proloogist ja 16 kuningasaagast. Tekst sisaldab palju vanu skaldivärsse, mida autor tõstab esile eriti usaldusväärse allikmaterjalina – skaldivärsse anti põlvkonnast põlvkonda edasi küllaltki täpselt. Kuigi teadlased ja ajaloolased vaidlevad jätkuvalt "Heimskringla" ajaloolise täpsuse üle, on see teos siiski oluline allikas [[Viikingid|viikingiaja]] kohta.
Nime "Heimskringla" hakati kasutama 17. sajandil ning see tuleneb vanapõhjakeelse käsikirja teise lehekülje (esimene oli sel ajal kadunud) esimesest kahest sõnast ''"kringla heimsins"'' – maailmasõõr. Tekst on tuntud ka ladinakeelsete algussõnade "Orbis terrarum" järgi.<ref>[http://haridus.opleht.ee/Arhiiv/112005/28-29mustv.pdf. Tarvel, E. Kuningas Ólafr Tryggvasoni lapsepõlveaastad Idateel. – ajakiri Haridus, 11/2005]</ref>
==Sisu==
[[Pilt:Ynglingesaga 1 Gerhard Munthe.jpg|
"Heimskringla" peatükke kutsutakse saagadeks ehk kangelasmuistenditeks. Teose alguses jutustatakse mütoloogilistest eelajaloolistest Norra kuninglikest dünastiatest, [[Odin]]ist, keda kirjeldatakse surelikuna, ning tema järgijatest. Järgmised saagad on pühendatud (mõningate eranditega) konkreetsetele valitsejatele, alates [[Halvdan Must]]ast kuni [[Magnus Erlingsson]]ini. Saagades jutustatakse kuningatevahelistest võitlustest, monarhia kehtestamisest Norras, [[Viikingid|viikingite]] ekspeditsioonidest erinevatesse [[Euroopa]] maadesse. Ligi 1/3 raamatust hõlmab 15 aastat valitsenud kuninga [[Püha Olav]]i saaga.
"Heimskringla" saagad<ref
# [[Ynglingid|Ynglingit]]e [[Ynglingite saaga|saaga]]
29. rida ⟶ 28. rida:
==Väärtus ajalooallikana==
"Heimskringla" väärtust ajalooallikana on hinnatud aja jooksul erinevalt. [[19. sajand]]i keskel usaldasid ajaloolased [[Snorri Sturluson|Snorri]] jutustuses toodud faktide tõepärasust võrdselt teiste vanapõhja saagadega. [[20. sajand]]i alguses see usaldus kadus ning saagadesse hakati suhtuma kriitilisemalt. Ajaloolased [[Curt Weibull|Curt]] ja [[Lauritz Weibull]] osutasid sellele, et Snorri teos on kirjutatud mitmeid sajandeid pärast teoses kirjeldatud sündmuste toimumist. Norras avaldas ajaloolane [[Edvard Bull]] arvamust, et "me peame loobuma illusioonist, et Snorri võimas eepiline teos omab sügavamat sarnasust sellega, mis tegelikult toimus" ajal mida see kirjeldab<ref>Bull, E. ''Det norske folks liv og historie gjennom tidene bd. 2''. Oslo, 1931</ref>. Koolkonna ajaloolaste arvates toetuvad Snorri ja teiste saagade kirjapanejate loodud tegelaskujude motiivid pigem [[13. sajand]]i oludele kui varasematele aegadele. Siiski kasutatakse "Heimskringlat" ajalooallikana, kuigi ettevaatusega. Ajalooliste jutustuste faktide tõepärasuse usaldamine ei ole tavaline ning ajaloolased kahtlevad paari esimese saaga ajaloolises tões, kuid saagad annavad siiski informatsiooni tolleaegsest ühiskonnast ja keskaegse Norra poliitikast<ref>e.g. Sverre Bagge, ''Society and Politics in Snorri Sturlusons Heimskringla''. Berkeley, 1991</ref>.
==Viited==
| |||