Redaktsioon: 13. märts 2019, kell 02:32 redigeeri Ehitaja (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 7469 muudatust Resümee puudub ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 3. aprill 2019, kell 18:37 redigeeri eemalda Kruusamägi (arutelu \| kaastöö) Administraatorid 75 090 muudatust Resümee puudub Uuem muudatus →
1. rida: {{Ajakohasta\|kuu=aprill\|aasta=2019}} [[Fail:Prime Minister Theresa May met with President Jean-Claude Juncker of the European Commission.jpg\|pisi\|250px\|[[ÜK\|Ühendkuningriigi]] peaminister [[Theresa May]] ning [[Euroopa Komisjon]]i president [[Jean-Claude Juncker]] enne [[bilateraalne\|bilateraalseid]] läbirääkimisi aadressil [[Downing Street 10]] 26. aprillil 2017]] [[File:EU referendum leave poster, Belfast, June 2016 - geograph.org.uk - 4990237.jpg\|thumb\|250px\|Suurbritannia lahkumist Euroopa Liidust toetavaid plakateid valeväidetega Euroopa Liidu liikmemaksu kohta on toodud näiteks tõejärgsest poliitikast.<ref name="Wollaston">{{cite news\|url=http://www.huffingtonpost.co.uk/entry/tory-mp-sarah-wollaston-switches-sides-in-eu-referendum-campaign_uk_57587e00e4b0415143693876\|title=Tory MP Sarah Wollaston Switches Sides in EU Referendum Campaign\|date=2016-06-08\|accessdate=2016-07-11\|website=The Huffington Post\|author=Ned Simons}}</ref>]] '''Brexit''' (ingliskeelsetest sõnadest ''Britain'' ja ''exit'' – 'Britannia' ja 'väljumine') on [[Suurbritannia]] lahkumine [[Euroopa Liit\|Euroopa Liidust]]. Euroopa Liidust lahkumine otsustati 2016. aasta juunis toimunud rahvahääletusega, kus lahkumist toetas 51,89% osalenutest. Suurbritannia regioonidest hääletasid valdavalt Euroopa Liidu liikmesuse säilitamise poolt [[London]], [[Šotimaa]] ja [[Põhja-Iirimaa]]. Šoti poliitikud on teatanud, et ehkki Šotimaa iseseisvumine jäi eelmisel referendumil toetuseta, võib see sõltuvalt läbirääkimiste kulgemisest taas kõne alla tulla, kuna vaba suhtlus EL-iga on Šotimaale ülimalt oluline. Erisusi suhetes Euroopa Liiduga on taotlenud ka London, sest kardetakse halbu tagajärgi selle toimimisele finantskeskusena. Iiri ametkondade teatel on mõningal määral suurenenud Iirimaa kodakondsuse taotlejate arv Suurbritannias (mõlemal riigil on olulisel hulgal ühiseid [[Topeltkodakondsus\|topeltkodakondseid]]), samuti on kasvanud põlvnemise alusel Poola kodakondsust taotlevate Suurbritannia elanike arv.▼ Lahkumise pani Suurbritannias rahvahääletusele riigi tollane peaminister [[David Cameron]], kes käis referendumi välja ühena [[Suurbritannia 2015. aasta parlamendivalimised \|2015. aasta Briti parlamendivalimiste]] kampaanias antud valimislubadustest, lubades lahkumissoovi võidu korral tagasi astuda. 23. juunil 2016 toimunud rahvahääletusel toetas lahkumist 51,89% ehk enamus, vastu oli 48,11%.▼ [[Suurbritannia Iseseisvuspartei]] (UKIP) lahkumiskampaaniaga seoses kerkis poliitikakommentaarides esile [[tõejärgne poliitika\|tõejärgse poliitika]] mõiste, kuna toetusargumentidena kasutati selge faktilise tõestuseta väiteid, näiteks vihjates, et raha kokkuhoid Euroopa Liidule tehtavate maksete arvelt võimaldaks suuremat rahastust riiklikule tervishoiusüsteemile ning et tööjõu vaba liikumise piiramine Suurbritannia ja Mandri-Euroopa vahel aitaks oluliselt vähendada immigratsiooni Suurbritanniasse, kuigi osakaalult Briti immigratsioonis jääb Euroopa Liit alla riigi endistele kolooniatele [[Briti Rahvaste Ühendus]]es. == Ajalugu == Rahvahääletuse tulemus oli ootamatu suurele osale ajakirjandusest, välisvaatlejaist ning isegi lahkumise enda poolt hääletanuist, nagu tõendasid hääletanute hilisemad kommentaarid ajakirjanduses. Ootamatuse tõttu ei olnud kellelgi lahkumisprotsessi algatamiseks ja suunamiseks selget kava ning enamik üksikasju, sealhulgas võimalikud tähtajad, on 2016. aasta lõpu seisuga endiselt lahtised. ▼ ▲Lahkumise pani Suurbritannias rahvahääletusele riigi tollane peaminister [[David Cameron]], kes käis referendumi välja ühena [[Suurbritannia 2015. aasta parlamendivalimised \|2015. aasta Briti parlamendivalimiste]] kampaanias antud valimislubadustest, lubades lahkumissoovi võidu korral tagasi astuda. 23. juunil 2016 toimunud rahvahääletusel toetas lahkumist 51,89% ehk enamus, vastu oli 48,11%. ▲Rahvahääletuse tulemus oli ootamatu suurele osale ajakirjandusest, välisvaatlejaist ning isegi lahkumise enda poolt hääletanuist, nagu tõendasid hääletanute hilisemad kommentaarid ajakirjanduses. Ootamatuse tõttu ei olnud kellelgi lahkumisprotsessi algatamiseks ja suunamiseks selget kava ning enamik üksikasju, sealhulgas võimalikud tähtajad, onolid 2016. aasta lõpu seisuga endiselt lahtised. Ootamatuse ja ebaselguse tõttu pälvis Brexit äkilisi ja kriitilisi reaktsioone välisriikidest, eelkõige Euroopa Liidust. Samas on Brexitit pooldavate sõnavõttudega esinenud sama aasta sügisel USA presidendiks valitud [[Donald Trump]] ja Venemaa president [[Vladimir Putin]]. Eesti erakondadest on Suurbritannia lahkumist Euroopa Liidust kõige jõulisemalt toetanud [[EKRE]]. 14. rida ⟶ 18. rida: Tööjõu vaba liikumise vastane meelsus Brexiti toetajate seas on Briti politsei andmeil viinud vihakuritegude sagenemiseni Euroopa immigrantide, eelkõige [[poolakad\|poolakate]] vastu, keda on Mandri-Euroopast Ühendkuningriiki tulnute seas oluline osa. ▲Suurbritannia regioonidest hääletasid valdavalt Euroopa Liidu liikmesuse säilitamise poolt London, Šotimaa ja Põhja-Iirimaa. Šoti poliitikud on teatanud, et ehkki Šotimaa iseseisvumine jäi eelmisel referendumil toetuseta, võib see sõltuvalt läbirääkimiste kulgemisest taas kõne alla tulla, kuna vaba suhtlus EL-iga on Šotimaale ülimalt oluline. Erisusi suhetes Euroopa Liiduga on taotlenud ka London, sest kardetakse halbu tagajärgi selle toimimisele finantskeskusena. Iiri ametkondade teatel on mõningal määral suurenenud Iirimaa kodakondsuse taotlejate arv Suurbritannias (mõlemal riigil on olulisel hulgal ühiseid [[Topeltkodakondsus\|topeltkodakondseid]]), samuti on kasvanud põlvnemise alusel Poola kodakondsust taotlevate Suurbritannia elanike arv. [[Lissaboni leping\|Lissaboni leppe]] artikkel 50 käivitati märtsis 2017 ning Suurbritannia peaks seega Euroopa Liidust väljuma 29. märtsil 2019. aastal.<ref>[http://uudised.err.ee/v/valismaa/8ed9defd-1bde-4da2-bb02-298823bb3f16/briti-valitsus-avalikustas-ametliku-brexiti-plaani "Briti valitsus avalikustas ametliku Brexiti plaani"] ERR, 2. veebruar 2017</ref> Artikkel 50 käivitamisele järgnes pikk läbirääkimiste protsess Suurbritannia ja ELi vahel, mille tulemusena valmis lahkumisleping. Samas ei olnud Suurbritannia parlament 2019. aasta märtsi keskpaiga seisuga lepingut ratifitseerinud, mistõttu on nii lahkumise ajakava ja protseduur kui ka lahkumine ise endiselt küsimärgi all.<ref>[https://www.err.ee/918867/briti-parlament-jattis-may-brexiti-plaani-taas-toetuseta Briti parlament jättis May Brexiti-plaani taas toetuseta] ERR, 12.03.2019</ref> == Mõju == PricewaterhouseCoopersi hinnangul võib Brexit tulemusel riigist lahkuda kuni 100 000 finantssektori töökohta.<ref>[https://www.pwc.co.uk/financial-services/assets/Leaving-the-EU-implications-for-the-UK-FS-sector.pdf PricewaterhouseCoopers - Leaving the EU: Implications for the UK financial services sector]</ref> === Mõjud Eestile === Muude tagajärgede seas nihkus Brexiti tõttu poole aasta võrra lähemale ka [[Eesti eesistumine Euroopa Liidu Nõukogus]], kuna vahepeal olema pidanud Suurbritannia eesistumine tühistati. Seetõttu sai Eestist Nõukogu eesistuja 2017. aasta 2. poolaastal. 33. rida ⟶ 36. rida: ==Viited== {{viited}} == Kirjandus == * Tom McTague: [https://www.politico.eu/article/how-uk-lost-brexit-eu-negotiation/ "How the UK lost the Brexit battle"] Politico, 27. märts 2019 [[Kategooria:Brexit\| ]]

Brexit: erinevus redaktsioonide vahel