Erinevus lehekülje "Rüütlimõis" redaktsioonide vahel

P
resümee puudub
P
Eestis aladel moodustati umbes 109 suguvõsamõisa. Nendes oli keeruline talusid päriseks osta.
 
Rüütlimõisa omanikul ([[mõisavanem]]al) oli oma mõisa territooriumil kohtu–[[Mõisakohus|kohtu-]] ja politseivõim ([[mõisapolitsei]]) ja maksuvabadus, ainuõigus pidada [[veski]]t ja [[kõrts]]i, [[viin]]a põletada, [[õlu]]t pruulida ja jahti pidada. Samas oli [[mõisavanem]] kohustatud osa võtma [[maapäev]]ast ja täitma valitud või määratud omavalitsusameteid.
 
Mõisaomaniku politseivõim kitsenes pärast [[Vallakohus|vallakohtute]] moodustamist vastavalt [[1802]]–[[1804]]. aasta [[Eestimaa talurahvaseadused|talurahvaseadusele]]. [[1865]]. aastal kadus mõisnikel [[kodukariõigus]]. 1866. aasta [[kogukonnaseadus]] piiras mõisnike politseivõimu veelgi ja [[1888]]. aasta [[politseireformi seadus]] kaotas selle täielikult. [[1871]] kadus mõisnike ainuõigus veskipidamisele, [[1900]] viinapõletamisele ja [[1916]] jahipidamisele.
 
Saksamaal eksisteerisid rüütlimõisad [[1945]]. aastani.
 
==Vaata ka==
*[[Karjamõis]]
*[[Kirikumõis]]
*[[Kloostrimõis]]
*[[Linnamõis]]
*[[Mõis]]
*[[Poolmõis]]
*[[Rüütlimõis]]
 
[[Kategooria:Eesti ajalugu]]
12 510

muudatust