Redaktsioon: 24. jaanuar 2007, kell 18:10 redigeeri 193.40.110.66 (arutelu) Resümee puudub ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 25. veebruar 2007, kell 16:00 redigeeri eemalda Akra (arutelu \| kaastöö) 12 510 muudatust PResümee puudub Uuem muudatus →
11. rida: Eestis aladel moodustati umbes 109 suguvõsamõisa. Nendes oli keeruline talusid päriseks osta. Rüütlimõisa omanikul ([[mõisavanem]]al) oli oma mõisa territooriumil ~~kohtu–~~[[Mõisakohus\|kohtu-]] ja politseivõim ([[mõisapolitsei]]) ja maksuvabadus, ainuõigus pidada [[veski]]t ja [[kõrts]]i, [[viin]]a põletada, [[õlu]]t pruulida ja jahti pidada. Samas oli [[mõisavanem]] kohustatud osa võtma [[maapäev]]ast ja täitma valitud või määratud omavalitsusameteid. Mõisaomaniku politseivõim kitsenes pärast [[Vallakohus\|vallakohtute]] moodustamist vastavalt [[1802]]–[[1804]]. aasta [[Eestimaa talurahvaseadused\|talurahvaseadusele]]. [[1865]]. aastal kadus mõisnikel [[kodukariõigus]]. 1866. aasta [[kogukonnaseadus]] piiras mõisnike politseivõimu veelgi ja [[1888]]. aasta [[politseireformi seadus]] kaotas selle täielikult. [[1871]] kadus mõisnike ainuõigus veskipidamisele, [[1900]] viinapõletamisele ja [[1916]] jahipidamisele. 20. rida: Saksamaal eksisteerisid rüütlimõisad [[1945]]. aastani. ==Vaata ka== [[Karjamõis]] [[Kirikumõis]] [[Kloostrimõis]] [[Linnamõis]] [[Mõis]] [[Poolmõis]] *[[Rüütlimõis]] [[Kategooria:Eesti ajalugu]]

Rüütlimõis: erinevus redaktsioonide vahel