Acheuli kultuur: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P HC: lisatud Kategooria:Euroopa esiaeg |
|||
1. rida:
{{Kiviaeg}}
[[
'''Acheuli kultuur''' oli [[paleoliitikum|paleoliitiline]] [[Arheoloogilised kultuurid|kultuur]], mis järgnes [[Abbeville'i kultuur]]ile.
Kultuur on saanud nime leiukoha [[Saint-Acheul]]i (Põhja-[[Prantsusmaa]], praegu [[Amiens]]i eeslinn) järgi.
Acheuli kultuuri kandjad olid [[inimlased]], kes kasutasid kivist tööriistu, sealhulgas [[pihukirves]]t. Acheuli kultuurile omane põhiline uuendus oli see, et pihukirveid hakati täksima mõlemast otsast, nii et saadi kahe teraga riistad.
Acheuli kultuuri tööriistad olid palju kavalamad ja tõhusamad kui [[Olduvai kultuur]]i omad. Kasutusel olid mitmed uued materjalid ning tehnoloogiad, mis nõudsid ettemõtlemist.
Kasutatav kivi oli hästi murtav, näiteks [[kaltsedon]], [[jaspis]], [[ränikivi]], [[kvartsiit]].
Acheuli kultuuri tööriistad andsid tõhusalt võimaluse jahti pidada ja end kiskjate eest kaitsta. Nii sai inimene võrdväärseks suurimate kiskjatega.
Arvatakse, et Acheuli kultuurile omasele tehnikale pani alguse ''[[Homo erectus]]'' varases paleoliitikumis või keskmise paleoliitikumi alguses, kuigi seda kasutasid ka [[kromanjoonlased]] ja [[neandertallased]], kes kuulusid [[liik (bioloogia)|liik]]i ''[[Homo sapiens]]''.
Acheuli kultuur levis paleoliitikumi algupoolel üle [[Euroopa]], [[Aafrika]] ja [[Aasia]]. Selle õitseaeg oli umbes 400 000 kuni 100 000 aastat tagasi [[Ida-Euroopa]]s ja [[Põhja-Aasias]].
Acheuli kultuuri esindajad olid [[kütid-korilased]], kes elasid [[ürgkogukond]]adena [[koobas]]tes ja vabas õhus. Nad oskasid ehitada keerukaid ulualuseid. Paljude uurijate arvates võtsid nad kasutusele [[tuli|tule]].
[[Kategooria:Arheoloogilised kultuurid]]
| |||