Tšehhoslovakkia Teises maailmasõjas: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
8. rida:
Itaalia vahendusel toimus 29.-30. septembril 1938 [[Müncheni konverents]], mis lõppes sudeedisakslastega asustatud alade eraldamisega. [[1938]]. aasta [[Müncheni kokkulepe|Müncheni kokkuleppe]] ja [[Müncheni konverents]]i kohaselt oli [[Tšehhoslovakkia]] loovutanud sudeedisakslastega asustatud alad ([[Sudeedimaa]]) Saksamaale. Müncheni kokkuleppe tulemusena Tšehhoslovakkia kaotas 1/3 territooriumist ja 1/2 tootmisvõimsusest. Selle tulemusena muutus see riik vastupanuvõimetuks, senini oli Tšehhoslovakkia sõjaliselt tugevaim väikeriik Euroopas.
[[File:Czechoslovakia 1939.SVG|pisi|left|Tšehhia ja [[Slovaki Vabariik (1939–1945)|Slovakkia]] 1938. ja 1939. aastal]]
[[File:Protectorate Of Bohemia and Moravia.png|pisi|left|[[Böömimaa ja Määrimaa Riigiprotektoraat]]]]
[[Pilt:Bundesarchiv Bild 146-1969-054-16, Reinhard Heydrich.jpg|thumb|left|[[Reinhard Heydrich]] (1940)]]
{{commonskat|Protectorate of Bohemia and Moravia|Böömimaa ja Määrimaa Riigiprotektoraat}}▼
[[Tšehhoslovakkia]] okupeerimise järel taandus osa Tšehhoslovakki vastupanuliikumisest Poola, kus osa langes 1939. aasta septembris Poolasse tunginud [[Punaarmee]] kätte vangi, interneeriti ja viidi [[Nõukogude Liit]]u ning osa taganes [[Rumeenia Kuningriik|Rumeeniasse]] ja selt [[Lähis-Ida|Lähis-itta]].
[[Tšehhoslovakkia eksiilvalitsus]] tegutses aga Londonis, ja seda juhtis riigi viimane juht [[Edvard Beneš]], [[eksiilvalitsus]]t tunnustasid Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriik, USA ja teised liitlased, pärast Saksamaa sissetungi NSV Liitu ka [[NSV Liit]].
==Tšehhia okupeerimine ==
1941. aasta [[15. märts]]il okupeerisid Saksa väed Böömimaa ja Määrimaa Riigiprotektoraadi lõplikult. [[Adolf Hitler]] määras [[Riigi Julgeoleku Peaamet]]i juhi [[Reinhard Heydrich]]i 27. septembril 1941 kohakaasluse alusel juhtima [[Böömi- ja Määrimaa Riigiprotektoraat]]i. Võrreldes oma eelkäija [[Konstantin von Neurath]]iga oli Heydrichi poliitika palju karmim ja resoluutsem. Kuid teisest küljest viis ta läbi osavat sotsiaalpoliitikat, mis võimaldas elanikkonnal jätkata oma igapäevaelu ning selle tulemusena puudus Tšehhoslovakkias arvestatav relvastatud vastupanu [[Saksa okupatsioon Tšehhis|Saksa okupatsioon]]ile.
==Tšehhoslovakkia väed idarindel ==
[[Pilt:Legie_-_slavnostní_nástup.jpg|pisi|Ludvík Svoboda Nõukogude Liidus (1943)]]
[[Tšehhoslovakkia]] okupeerimise järel määrati Poolas asuvate Tšehhoslovakkia väeosade juhatajaks [[Ludvík Svoboda]]. Langes 1939. aasta septembris Poolasse tunginud [[Punaarmee]] kätte vangi, interneeriti ja viidi [[Nõukogude Liit]]u. [[Idarinne (Teine maailmasõda)|Nõukogude-Saksa sõja]] alguse järel, [[1942]]. aastast asus [[kolonelleitnant]] Svoboda [[Buzuluk]]is korraldama [[Tšehhoslovakkia armeekorpus]]t, mille juhatajaks ta sai. 1. üksik Tšehhoslovakkia pataljon osales [[Kolmas Harkovi lahing|Kolmanda Harkovi lahingu]] [[Sokolovo lahing]]us. 1943. aastal osales 1. üksik Tšehhoslovakkia brigaad [[Kiievi lahing (1943)|Kiievi lahingus]] ja linna vabastamises.
[[File:Protectorate of Bohemia and Moravia (1942).svg|pisi|[[Böömi- ja Määrimaa Riigiprotektoraat]], 1942. aastal]]
==Atendaat Heydrichile ja kättemaksuaktsioonid ==
20. rida ⟶ 26. rida:
Reinhard Heydrich langes ta koomasse, millest ta enam teadvusele ei tulnud ja suri [[4. juuni]]l 1942, aastal. Kättemaksuna lasi Himmler 10. juunil tappa [[Lidice]] ja [[Ležáky]] küla üle 16-aastased meessoost isikud. Asulad põletati maha ja varemed kõrvaldati.
▲{{commonskat|Protectorate of Bohemia and Moravia|Böömimaa ja Määrimaa Riigiprotektoraat}}
{{pooleli}}
==Vaata ka==
28. rida ⟶ 34. rida:
*[[Poola Teises maailmasõjas]]
*[[Müncheni kokkulepe]] ja [[Müncheni konverents]]
*[[Praha ülestõus]]
{{commonskat|Czechoslovakia in World War II}}
| |||