Erinevus lehekülje "Suunduv kääne" redaktsioonide vahel

resümee puudub
'''Aditiiv''' ehk '''suunduv kääne''' on [[eesti keele]] lühike [[sisseütlev]], mida osa uurijaid on pidanud omaette [[kääne|käändeks]]<ref name=":0">{{Netiviide|Autor=Tiit-Rein Viitso|URL=https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:193479/142769/page/24|Pealkiri=Eesti muutkondade süsteemist|Väljaanne=Keel ja Kirjandus|Aeg=märts 1976|Kasutatud=30. märts 2019}}</ref><ref>{{Raamatuviide|autor=Ülle Viks|pealkiri=Väike vormisõnastik I|aasta=1992|koht=Tallinn|kirjastus=Eesti Teaduste Akadeemia, Keele ja Kirjanduse Instituut|lehekülg=}}</ref><ref>{{Netiviide|Autor=Valmen Hallap|URL=https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:194518/142841/page/29|Pealkiri=Morfeemilise positsiooni mõiste|Väljaanne=Keel ja Kirjandus|Aeg=mai 1964|Kasutatud=30. märts 2019}}</ref><ref>{{Netiviide|Autor=Henno Rajandi|URL=https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:193342/142669/page/27|Pealkiri=Morfeemide liigitus deskriptiivses lingvistikas|Väljaanne=Keel ja Kirjandus|Aeg=juuli 1963|Kasutatud=30. märts 2019}}</ref>. Seni pole aditiiv iseseisvaks käändeks saanud, kuna seda ei saa moodustada kõigist [[käändsõna]]dest.
 
Lühikese sisseütleva käände tunnused:<ref>{{Netiviide|Autor=|URL=https://www.eki.ee/dict/psv/grammatikatabelid.pdf|Pealkiri=Eesti keele grammatika tabelid|Väljaanne=|Väljaandja=[[Eesti Keele Instituut]]|Aeg=|Kasutatud=}}</ref>
* -''tte'' (''vesi : vette'')
 
On oletatud, et pika või lühikese sisseütleva valik võiks oleneda verbi[[verb]]i rektsioonist[[rektsioon]]ist. Selle oletuse järgi kasutatakse pikka sisseütlevat näiteks verbidega ''segunema'' ja ''suhtuma'' (''suhtub meresse'', ''jõesse'', ''peasse'', ''veesse'') ning lühikest sisseütlevat verbidega ''kaduma'', ''kukkuma'', ''minema'' ja ''tulema'' (''läheb lehte'', ''merre'', ''jõkke'', ''pähe'', ''vette'').<ref name=":0" /> Hilisemad uurimused pole seda oletust kinnitanud<ref>{{Netiviide|Autor=Cornelius Hasselblatt|URL=https://www.digar.ee/arhiivviewer/enet/downloadnlib-digar:195601/143161/page/30|Pealkiri=Eesti keele ainsuse sisseütlev on lühike|Väljaanne=Keel ja Kirjandus|Aeg=november 2000|Kasutatud=30. märts 2019}}</ref><ref>{{Raamatuviide|autor=Virve Raag|pealkiri=The effects of planned change on Estonian morphology|aasta=1998|koht=Uppsala|kirjastus=Studia Uralica Upsaliensia 29. Acta Universitatis Upsaliensis|lehekülg=79}}</ref><ref>{{Netiviide|Autor=Kati Kio|URL=http://www.murre.ut.ee/arhiiv/naita_pilt.php?materjal=kasikiri&materjal_id=D1487&sari=D|Pealkiri=Sisseütleva käände kasutus eesti kirjakeeles|Väljaanne=Magistritöö: Tartu Ülikool|Aeg=2006|Kasutatud=30. märts 2019}}</ref><ref>{{Netiviide|Autor=Heiki-Jaan Kaalep|URL=https://keeljakirjandus.eki.ee/411-425.pdf|Pealkiri=Kuidas kirjeldada ainsuse lühikest sisseütlevat kasutamisandmetega kooskõlas?|Väljaanne=Keel ja Kirjandus|Aeg=juuni 2009|Kasutatud=30. märts 2019}}</ref>.
 
==Viited==