Johann Wetberg: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub |
par link Liivimaa maameister |
||
5. rida:
[[1480]]. aastal immatrikuleeriti Iohannes Wethberch Liivimaalt [[Rostocki ülikool]]i, tõenäoliselt oli tegemist hilisema toomhärraga.<ref>http://matrikel.uni-rostock.de/id/100017919</ref> [[1509]]. aastal, juba Saare-Lääne dekaani ametis olles, immatrikuleeriti ta samasse ülikooli uuesti.<ref>http://matrikel.uni-rostock.de/id/100009318</ref> Saare-Lääne dekaanina on Wetbergi mainitud aastatel 1506–1516, kuid pole välistatud, et ta oli selles ametis juba [[1501]]. aastal, mil Liivimaa maapäeval osales Saare-Lääne dekaan, kelle nime pole aga mainitud.
[[1511]]. aastal oli Johann Wetberg Roomas, kus ta taotles enda nimetamist Saare-Lääne piiskopi [[Johannes Orgas]]e [[koadjuutor]]iks, väidetavalt oli ta seda teinud juba alates [[1509]]. aastast. Tema taotlused olid aga edutud, [[1513]]. aastal nimetati piiskopi koadjuutoriks [[Johannes Kievel]]. Sellest hoolimata jätkas Wetberg oma võimu ja karjääri edendamise katseid Roomas ning lasi Roomas [[Liivimaa ordu maameister|Liivimaa ordu maameistri]] [[Wolter von Plettenberg]]i nimele võltsida veksleid. [[1514]]. aastal asus ta tegema koostööd mõjuvõimsa vasalli [[Hermann Soye]]ga, kuid nende peale langes kiirelt [[Saksa Ordu]] kahtlus ning neid hoiti mõnda aega Preisimaal vangis. [[1515]]. aastal olid aga nii Wetberg kui Soye taas Roomas, kuid tagasiteel Liivimaale võeti Soye [[1516]]. aasta alguses vangi. Johann Wetbergil õnnestus põgeneda ning ta lahkus seejärel arvatavasti [[Rootsi]]. Seejärel otsustati ta Saare-Lääne dekaani kohalt tagandada, samal aastal seati viitsedekaanina ametisse toomhärra [[Ludolf Messersmit]].<ref>[[Leonid Arbusow vanem]]. Livlands Geistlichkeit, Teil 2, lk 138; Teil 4, lk 235.</ref> Johann Wetbergi ja Kieveli tülisse võis olla seotud ka varasem toompraost Georg Wetberg, kes olevat lahkunud Liivimaalt Rooma.<ref>Herzog Albrecht von Preussen und Livland (1534–1540), Nr. 687.</ref>
[[1526]]. aastal pöördusid Saare-Lääne piiskopkonna aadlikud eesotsas [[Otto von Uexküll (surnud 1545)|Otto von Uexküll]]iga Tallinna linna poole ja palusid, et too võtaks ordumeistri ees sõna endise dekaani Johann Wetbergi kaitseks, keda on temale pahasoovijad ebaõiglaselt laimatud.<ref>Archiv für die Geschichte Liv-, Est- und Curlands, III. Folge, IV. Band, 1895: Regesten aus zwei Missivbüchern des XVI. Jahrhunderts im Revaler Stadt-Archiv, bearb. v. Gotthard von Hansen, lk 72, Nr. 307.</ref> [[1532]]. aastaks oli Wetbergist saanud Wrocławi toomhärra, kes aga [[Saare-Lääne vaenus]]e alguses taotles endale nii Saare-Lääne piiskopi kui ka dekaani kohta.<ref>Herzog Albrecht von Preussen und Livland (1525–1534), Nr. 315, 316, 337, 341, 347, 353, 371, 379.</ref> Ühtlasi selgus, et kunagi varem oli Wetberg kogu Saare-Lääne kapiitli koos selle toonase dekaani ja hilisema piiskopi [[Reinhold von Buxheoveden]]iga kirikuvande alla pannud.<ref>Herzog Albrecht von Preussen und Livland (1525–1534), Nr. 561.</ref> [[1533]]. aastal tuli ta koos Münsterbergi hertsogi Karli saadikutega Liivimaale<ref>Herzog Albrecht von Preussen und Livland (1525–1534), Nr. 391, 399, 400, 411, 414.</ref> ning sõlmis arvatavasti aasta teisel poolel lepingu, millega ta loobus mõlema positsiooni nõudlemisest ning sai vastutasuks Saare-Lääne toomkapiitli Putkaste prebendi (''Putkas'') ning elatisraha kokku 200 [[Riia mark]]a aastas. Lisasissetulek Saare-Lääne piiskopikoha taotlejalt [[Wilhelm von Hohenzollern|markkrahv Wilhelmilt]] nähti ette siis, kui Wetberg asuks tema teenistusse ja jääks Liivimaale.<ref>Herzog Albrecht von Preussen und Livland (1534–1540), Nr. 590, lisa X.</ref> [[1534]]. aastal eitas Wetberg aga Riia peapiiskopile [[Thomas Schöning]]ile kokkulepet Wilhelmiga, mida viimane nimetas jultunud valeks.<ref>Herzog Albrecht von Preussen und Livland (1534–1540), Nr. 679.</ref>
| |||