Idealism: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
P pisitoimetamine using AWB |
||
1. rida:
{{See artikkel| räägib idealismist teoreetilises filosoofias; idealismi kui eluhoiaku kohta vaata artiklit [[Idealism (eluhoiak)]]; idealismi kohta rahvusvahelistes suhetes vaata [[idealism (rahvusvahelised suhted)]]; ülevaadet sõna tähenduste kohta vaata Vikisõnaraamatu artiklist}}
'''Idealism''' on [[teoreetiline filosoofia|teoreetilises filosoofias]] mis tahes [[filosoofiline positsioon|positsioon]], mis peab [[vaim]]u, [[teadvus]]t või ka [[keel (keeleteadus)|keel]]t [[mateeria]] suhtes kas [[ontoloogia|ontoloogiliselt]] või [[tunnetus (filosoofia)|tunnetus]]likult [[primaarsus|primaarseks]].
Idealismi mõistet kasutatakse eelkõige [[subjektiivne idealismi|subjektiivse idealismi]] kohta, mis peab primaarseks [[üksikisik]]u teadvust või vaimu:
* [[Ontoloogiline idealism|ontoloogiliste idealistide]] arvates on [[reaalsus|reaalselt]] [[olemasolu|olemas]] ainult [[idee]]d;
* [[Epistemoloogiline idealism|epistemoloogiliste idealistide]] arvates võib [[kindlus (filosoofia)|kindel]] olla ainult ideede olemasolus.
Idealismi vastandpositsioon on [[materialism]].
Kui aga idealismi all mõistetakse seisukohta, et [[füüsiline maailm]] reaalselt ei eksisteeri, siis on idealismi vastandiks [[realism (filosoofia)|realism]].
Idealismi esindaja on [[idealist]].
▲==Ajalugu==
▲Idealismi all võidakse silmas pidada väga erinevaid positsioone ja suundi filosoofia ajaloos.
===Platon===
[[Platon]]i filosoofiat võib tõlgendada nii, et reaalselt ei ole olemas mitte konkreetsed üksikud asjad ([[partikulaar]]id), vaid need
===Berkeley===
[[George Berkeley]] püüdis välja selgitada, mida on võimalik kindlalt teada, ning leidis, et [[teadmine]] peab põhinema [[tajumus]]tele. Ta jõudis järeldusele, et reaalsed on üksnes tajumused ise ning mingit reaalset objekti nende taga ei ole. See seisukoht on liigitatud [[subjektiivne idealism|subjektiivse idealismi]] alla. Seda nimetatakse ka [[dogmaatiline idealism|dogmaatiliseks idealismiks]]. Sellise positsiooni puhul tekib küsimus, miks inimestel on enam-vähem ühesugused tajumused. Berkeley väitel on asi selles, et [[Jumal]] on tajumuste [[vahetu põhjus]].
==Idealismi kriitika==
===Engels===
[[Marksistlik filosoofia|Marksistlikus filosoofia]]s tõlgendatakse idealismi ühena võimalikest vastusest [[olemine|olemise]] ja [[mõtlemine|mõtlemise]] [[vahekord|vahekorra]] küsimusele ehk [[filosoofia põhiküsimus]]e esimese poolele. See arusaam on pärit [[Friedrich Engels]]i artiklis "[[Ludwig Feuerbach ja saksa klassikalise filosoofia lõpp]]" ([[1886]]).
{{pooleli}}
| |||