Redaktsioon: 27. juuli 2018, kell 02:57 redigeeri Andrus Kallastu (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 14 817 muudatust →‎Gregoriuse koraali muusikastiilid ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 29. märts 2019, kell 14:42 redigeeri eemalda Iifar (arutelu \| kaastöö) Administraatorid 76 120 muudatust P pisitoimetamine using AWB Uuem muudatus →
5. rida: '''Gregoriuse koraal''' ehk '''gregoriuse laul''', varem ka '''gregooriuse koraal''' ehk '''gregooriuse laul''' ([[ladina keel]]es ''cantus gregorianus'') on [[keskaeg\|keskajast]] pärinev [[ühehäälsus\|ühehäälne]] [[kristlus\|kristlik]] [[laul]], mis on oma nime saanud [[paavst]] [[Gregorius Suur]]e järgi. Gregoriuse koraal on üldnimetus, mis ühendab erinevaid [[muusikastiil]]e, [[muusikažanr]]e ja [[muusikavorm]]e. Gregoriuse koraal arenes välja juudi meloodiatest, mis olid kristlaste seas levinud juba [[Vana-Rooma]]s ning pärinesid [[Palestiina]]st. Aja jooksul kaotasid need laulud idamaise värvingu ning lihtsustusid. [[Gregorius Suur]]e [[kirikureform]]i raames võeti kasutusele uus [[liturgia]]. Reformi käigus ühtlustati ka liturgilised tekstid. [[604]]. aastal valmis koraaliviiside valikkogumik ehk [[Gregoriuse antifonaarium]]. Sellest alates hakati [[kristlus\|kristlikel]] [[jumalateenistus]]tel kasutama üksnes seal avaldatud viise. Gregoriuse koraali lauldi ''[[a cappella]]'', sest tolleaegses kirikus oli [[muusikainstrument]]ide kasutamine keelatud. Olenevalt liturgiast võis gregoriuse koraali esitajaks olla kas [[solist]] või lauljate rühm. Gregoriuse koraale lauldi [[ladina keel]]es, tekstid olid kanoniseeritud palved või ülistus [[Jumal]]ale, [[Jeesus]]ele, [[neitsi Maarja]]le või [[pühak]]utele. Gregoriuse koraali meloodia ülesmärkimiseks kasutati teksti kohale kirjutatud erilisi [[noodikiri\|noodikirja]] märke, [[neuma]]sid. [[Mitmehäälsus]]e puhul oli gregoriuse koraal tihti [[cantus firmus]]e aluseks. ==Gregoriuse koraali muusikastiilid== 26. rida ⟶ 25. rida: * melismaatiline stiil, mille puhul silbile vastab paljudest helidest koosnev kaunistus ehk [[melism]]. ''Accentus''-stiili iseloomustab teksti [[retsiteerimine]] ühel [[heli]]l. Retsiteerimist liigendavad mõnehelilised, [[sekund (muusika)\|sekund]]i kuni [[sekst]]i ulatusega [[meloodia]]vormelid, mida nimetatakse aktsentideks. Aktsentide esinemine langeb kokku [[tekst]]is olevate [[interpunktsioon~~\|interpunktsioonimärkidega~~]]imärkidega ([[koma]], [[koolon]], [[punkt]]). Aktsendid on tavaliselt süllaabilised, st ühele silbile vastab üks noot. [[Pilt:Veni Creator Spiritus-1.BMP.jpg\|pisi\|Hümni "Veni creator spiritus" kvadraatkirjas noot]] 60. rida ⟶ 59. rida: * [http://gregobase.selapa.net/ GregoBase. A database of gregorian scores] * [http://imslp.org/wiki/Category:Gregorian_Chant/Collections IMSLP. Category:Gregorian_Chant/Collections] [[Kategooria:Vaimulik muusika]]

Gregoriuse koraal: erinevus redaktsioonide vahel