Võitmatu Armaada: erinevus redaktsioonide vahel

[[Fail:Loutherbourg-Spanish Armada.jpg|pisi|219x219px|''Hispaania Armaada alistamine''. Philip James de Loutherbourgi maal.]]

'''Võitmatu Armaada''' (hispaania keeles ''Grande y Felicísima Armada'') oli Hispaania laevastik, mis saadeti 1588. aastal teele eesmärgiga vallutada Inglismaa. Vaatamata asjaolule, et 130 alusega oli Armaada Inglise laevastikust mitu korda suurem, suutsid inglased hispaanlased alistada. Võitmatu Armaada hävitamist peetakse üheks Inglise mereväe ajaloo suurimatest võitudest.

16. sajandi Euroopa oli suurtes usulistes konfliktides. Juba üksi [[Inglismaa]]<nowiki/>l oli riigireligioon viimaste aastakümnete jooksul korduvalt muutunud- [[Henry VIII]] valitsusajal leidis aset [[Inglise reformatsioon]], millega Henry end 1534. aastal Inglise kirikupeaks tegi ning riigiusk [[Katoliiklus|katoliiklikust]] [[Protestantism|protestantlikuks]] muutus, 1553. aastal troonile astunud [[Mary I]] kehtestas uuesti katoliikliku riigikorralduse. [[Elizabeth I]] taastas võimule tulles [[anglikaani kirik]]<nowiki/>u ning sellega saavutati Inglismaal usulistes küsimustes rahu. [[Hispaania]] ja [[Prantsusmaa]] olid aga tugevad katoliiklikud maad ning soovisid Inglismaad vallutada, et seal katoliku usk kehtestada. Nemad tahtsid Inglismaa troonil näha kuninganna Elizabethi nõbu, [[Mary Stuart|Šotimaa kuninganna Maryt]], kes oli katoliiklane.

1570. aastal pani Rooma paavst [[Pius V]] Elizabethi [[Kirikuvanne|kirikuvande]] alla, julgustades katoliiklasi teda troonilt tõukama. Hispaania kuningas [[Felipe II]], endise kuninganna Mary I lesk ja matrimoniaalne kuningas, kasutas seda Elizabethi-vastaseks vandenõuks. Hispaania ja Inglismaa suhted halvenesid veelgi, kui Inglismaa asus toetama Hispaania-vastast [[Hollandi mäss|Hollandi mässu]]u iseseisvuse nimel. 1580. aastal päris Felipe II [[Portugal|Portugali]]i. Sellega kasvas tema laevastik suuremaks kui Inglismaa ja Hollandi laevastikud kokku. Šotimaa kuninganna Mary hukkamise järel 1587. aastal otsustas Felipe II lõplikult Elizabeth kukutada.<ref>{{Raamatuviide|autor=Kenneth O. Morgan|pealkiri=The Oxford History of Britain|aasta=1984|koht=|kirjastus=Oxford University Press|lehekülg=309-310}}</ref>

20. mail 1588 väljus Armaada 130 laevaga Portugalist [[Lissabon|Lissabonist]]ist, mis oli tol ajal hispaanlaste võimu all. Halbade ilmaolude tõttu pidi laevastik aga [[La Coruña]] sadamas peatuse tegema. 19. juulil nähti Armaadat [[Scilly saared|Scilly saarestiku]] lähedal. Inglaste ja hispaanlaste esimene kokkupõrge toimus 31. juulil [[Plymouth|Plymouthi]]i ranniku lähistel.<ref name=":0">{{Raamatuviide|autor=Colin Martin, Geoffrey Parker|pealkiri=The Spanish Armada: Revised Edition|aasta=1999|koht=|kirjastus=Manchester University Press|lehekülg=xix}}</ref> Armaada eesotsas oli Medina Sidonia hertsog, inglaste komandör oli Effinghami lord Howard, paremal käel [[Francis Drake|Sir Francis Drake]]. <ref name=":1">{{Raamatuviide|autor=Kenneth O. Morgan|pealkiri=The Oxford History of Britain|aasta=1984|koht=|kirjastus=Oxford University Press|lehekülg=311}}</ref>

Kokkupõrge lõppes inglastele positiivselt- Hispaania kaotas kaks laeva- kuid oodatud kiiret võitu Armaada üle siiski ei tulnud. <ref name=":0" />. Armaada heitis ankrusse [[Calais]]`s ja asus seal rünnakust taastuma. Südaööl vastu 8.augustit süütasid inglased kaheksa püssirohuga täidetud laeva ja saatsid need hoovusega sadamasse, kus Armaada parasjagu peatus. Puhkes paanika, mille käigus hispaanlastel ei jäänud laevade päästmiseks muud üle, kui avamerele põgeneda. Just seda olidki inglased oodanud. [[Gravelines|Gravelines`i]], Calais`st kirdes, püüdsid inglased Armaada kinni. <ref>{{Raamatuviide|autor=Simon Adams|pealkiri=Elizabeth I. The outcast who became England`s queen|aasta=2005|koht=|kirjastus=Marshall Editions|lehekülg=47}}</ref> Järgnes lahing, milles sai määravaks inglaste parem relvastatus.<ref name=":1" /> Armaada taganes [[Põhjameri|Põhjamerre]]. Tormistes vetes said laevad tugevalt kahjustada, lisaks olid meeste jõuvarud otsa lõppemas, mistõttu otsustas Medina Sidonia hertsog pealetung katkestada ning anda armaadale käsk ümber [[Šotimaa]] ja [[Iirimaa]] koju sõita.

La Coruñasse jõudsid tagasi vaid pooled sõjakäigule suundunutest. <ref>{{Raamatuviide|autor=Simon Adams|pealkiri=Elizabeth I. The outcast who became England`s queen|aasta=2005|koht=|kirjastus=Marshall Editions|lehekülg=47-49}}</ref>

18. augustil pidas kuninganna Elizabeth I oma vägedele ühe oma valitsusaja kuulsaima kõne. Tol hetkel inglased veel Hispaania laevastiku ebaõnnest merel ei teadnud, ning [[Essex|Essexisse]]isse Tilburysse oli kogunenud sõjavägi, valmis Londonit kaitsma. Üks tuntumaid tsitaate kuninganna kõnest on järgmine: „Ma"Ma tean, et mul on vaid nõrga ja jõuetu naise keha, kuid mul on kuninga süda ja kõht, ja Inglise kuninga oma ka“ka". <ref name=":2">{{Raamatuviide|autor=Simon Adams|pealkiri=Elizabeth I. The outcast who became England`s queen|aasta=2005|koht=|kirjastus=Marshall Editions|lehekülg=49}}</ref>

Pärast Inglismaa võitu Hispaania armaada üle kujunes sellest kõnest oluline sümbol nii Inglismaa rahvuslusele kui ka Elizabethi kultusele. <ref>{{Netiviide|Autor=Shannon Ford|URL=http://internetshakespeare.uvic.ca/doc/WoB_Tilbury/complete//|Pealkiri=The Whore of Babylon: The Legacy of Tilbury|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=10.11.2018}}</ref>

Francis Drake oli tuntud meresõitja nii Inglismaal kui ka mujal. 1587. aastal korraldas ta [[Cádiz]]<nowiki/>i sadamas seisvatele Hispaania laevadele haarangu, et takistada hispaanlaste ettevalmistusi Inglismaa ründamiseks. Sellest ajast alates tunti teda Hispaanias kui El Draco (Draakon). Aasta hiljem mängis Drake levinud legendi järgi parasjagu Plymouth Hoe`s murukeeglit, kui ta Hispaania Armaada lähenemisest teate sai. Uudise peale olevat ta vastanud, et aega mängu lõpetamiseks ning hispaanlaste tagasilöömiseks on piisavalt. [[Viitseadmiral|Viitseadmiralina]]ina, tundes hispaanlaste taktikat, aitas ta inglaste võidule suuresti kaasa. <ref>{{Netiviide|Autor=|URL=https://www.torbay.gov.uk/media/1844/maritimehistory.pdf|Pealkiri=Maritime History. The Spanish Armada|Väljaanne=Local Studies Education Series|Aeg=|Kasutatud=10.11.2018}}</ref>

Armaada purustamist tähistati suurelt. [[Püha Pauluse katedraal|Püha Pauluse katedraalis]]is toimus tänujumalateenistus. Kuninganna Elizabeth saabus sinna mööda [[London|Londoni]]i tänavaid suurejoonelises protsessioonis. Hispaania laevastikku rüüstanud torme peeti jumalikuks sekkumiseks. Spetsiaalselt vermitud medalid kandsid kirja: „Jumal"Jumal puhus, ja nemad paisati laiali“laiali".

Kuigi riikidevaheline konflikt polnud Armaada lüüasaamisega kaugeltki mitte lõppenud, kindlustas see võit Inglismaale koha [[Euroopa]] tugevate mereriikide seas ja kinndlustas Inglismaa iseseisvust, kuid ka inglaste rahvustunnet ning armastust oma kuninganna vastu. <ref name=":2" />

[[Fail:Elizabeth I (Armada Portrait).jpg|keskel|pisi|310x310px|Armaada portree. George Gower.]]