Konstantin Päts: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
linke kirjastustele |
P pisitoimetamine using AWB |
||
46. rida:
| partei=[[Maaliit]]<br />[[Põllumeestekogud]]
|}}
'''Konstantin Päts''' [[Vabadusrist|VR I/1 ja III/1]] ([[23. veebruar]] [[1874]] [[Tahkuranna vald (Häädemeeste kihelkond)|Tahkuranna vald]], [[Pärnumaa]] – [[18. jaanuar]] [[1956]] [[Buraševo]], [[Tveri oblast|Kalinini oblast]]) oli [[Eesti]] riigitegelane, elukutselt jurist.
Konstantin Päts oli [[Eesti Vabariik|Eesti riigi]] üks rajajaid – [[Eestimaa Päästekomitee]] esimees, [[Eesti Ajutine Valitsus|Eesti Ajutise Valitsuse]] I koosseisu Ministrite Nõukogu esimees ning II ja III koosseisu Peaminister, neljakordne [[Riigivanem]], [[Peaminister Riigivanema ülesannetes]], [[Riigihoidja]] ja [[Eesti Vabariik|Eesti Vabariigi]] esimene [[Eesti Vabariigi president|president]], [[Asutav Kogu|Asutava Kogu]] ja I−V [[Riigikogu]] liige, [[Vabadusrist]]i kavaler.
==Elulugu==
[[Pilt:Konstantin Pätsi pere.jpg|pisi|
Konstantin Päts sündis meetrika andmeil 10. (uue kalendri järgi 22.) veebruaril 1874 [[Pärnumaa]]l [[Tahkuranna vald|Tahkuranna vallas]] maaomanik Jakob Pätsi ([[1848]]–[[1909]]) teise lapsena Pätsi (Põldeotsa) talus Tahku külas Tahkuranna mõisas. Alates 1897. aastast on Pätsi sünnikuupäevana kasutusel 11. veebruar vana kalendri (23. veebruar uue kalendri) järgi ja see kuupäev on avaldatud kõigis teatmeteostes. Ühepäevase erinevuse põhjus pole teada. Tal oli neli venda ning üks õde: Nikolai Päts, Paul Päts (1876–1881), Voldemar Päts, Peeter Päts, Marianna Pung (1882–1947).
60. rida:
Tema haridustee algas Tahkuranna apostliku õigeusu [[kihelkonnakool]]is, jätkudes seejärel Raeküla Nikolai koolis ning [[Riia Vaimulik Seminar|Riia Vaimulikus Seminaris]].<ref name="y0Hgr" /> Seminari jättis Päts pooleli ning jätkas õpinguid [[Pärnu Meesgümnaasium]]is. [[1894]]–[[1898]] õppis ta [[Tartu ülikool]]i [[Tartu Ülikooli õigusteaduskond|õigusteaduskonnas]], mille lõpetas ''cand. jur.'' kraadi (hiljem nimetati 1. järgu diplomiga) ja kubermangusekretäri auastmega, [[Rooma õigus]]e teemal. Sellele järgnes aastane teenistus [[Pihkva]]s [[96. Omski jalaväepolk|96. Omski jalaväepolgus]], lõpetades Peterburis [[lipnik]]e kursused, milline auaste andis õiguse isiklikule, mittepärandatavale aadliseisusele.
1900. aastal asus Päts tööle [[Tallinn]]as advokaat [[Jaan Poska]] abina. 1901–1905 andis Päts välja ja toimetas ajalehte [[Teataja]]. 1901. aastal osales ta [[Eesti Spordiselts Kalev|Jalgrattasõitjate Seltsi Kalev]] asutamises ning temast sai seltsi aseesimees. 1904. aasta Tallinna linnavolikogu valimisteks organiseeris ta eesti-vene valimisliidu, mis võitis valimistel [[baltisakslased|baltisakslaste]] ees. Päts valiti 8. veebruaril 1905 Tallinna [[linnanõunik]]uks ja 19. aprillil sai Pätsist [[Tallinna linnapea]] abi, sama aasta 2. detsembrist ka linnapea kohusetäitja. Saamaks hääleõigust Vene riigivolikogu valimistel, ostis ta Mäe talu Kodilas Rapla vallas ja valiti Harjumaa valijameheks.
===Pätsi osavõtt 1905. aasta revolutsioonist===
80. rida:
21. oktoobril 1933 valiti ta [[Konstantin Pätsi viies valitsus|üleminekuvalitsuse]] [[riigivanem]]aks ja 24. jaanuaril, seoses uue põhiseaduse kehtestumisega sai [[Peaminister Riigivanema ülesannetes|peaministriks riigivanema ülesannetes]] ja [[Peaminister|peaministriks]]. Konstantin Pätsi kandidatuur seati üles ka 1934. aastal toimuma pidanud [[Riigivanema valimised|Riigivanema valimisteks]], milleks ta kogus 18 501 toetusallkirja<ref name="tFA65" />. Tema kandidatuur seati [[Viljandimaa|Viljandi]]- ja [[Pärnumaa]]l üles ka [[VI Riigikogu]] valimistel<ref name="5sHfO" />. Äreva sisepoliitilise olukorra tõttu kehtestas Päts [[12. märts]]il [[1934]] üleriigilise kaitseseisukorra ja nimetas [[Johan Laidoner]]i [[Kaitseväe ülemjuhataja]]ks. Ta oli peaminister riigivanema ülesannetes, [[riigihoidja]] ja alates [[24. aprill]]ist [[1938]] Vabariigi President.<ref name="E1cNS" /> Seda perioodi nimetavad tema vastased "[[vaikiv ajastu|vaikivaks ajastuks]]". Ta algatas [[riigireform]]i, uue [[Eesti Vabariigi Põhiseadus (1938)|presidentaalse põhiseaduse]] vastuvõtmise ja ühiskonna ümberkorraldamise kohalike ja kutsealaste omavalitsuste võrgustiku alusel. 1934. aastal avas Päts [[Tallinna Kunstihoone]].<ref name=":0">{{Netiviide|Autor=[[Pekka Erelt]]|URL=http://ekspress.delfi.ee/ajalugu/hitler-ahvardas-taevast-rohelisena-maalivad-kunstnikud-steriliseerida?id=78969170|Pealkiri=Hitler ähvardas taevast rohelisena maalivad kunstnikud steriliseerida|Väljaanne=[[Eesti Ekspress]]|Väljaandja=[[Ekspress Meedia AS]]|Aeg=[[26. juuli]] 2017|Kasutatud=|Arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20170726002350/http://ekspress.delfi.ee/ajalugu/hitler-ahvardas-taevast-rohelisena-maalivad-kunstnikud-steriliseerida?id=78969170}}</ref>
[[1935]]. aasta [[14. aprill]]
Uurijad pole üksmeelel hinnangutes Pätsi tegevusele seoses [[1939]] Nõukogude Liiduga sõlmitud [[baaside leping|baaside leppe]] ning sellele järgnenud Eesti okupeerimisega Nõukogude vägede poolt [[17. juuni]]l [[1940]]. Levinud on hinnang, mille kohaselt tegi Päts vea, andes järele kõikidele Nõukogude Liidu soovidele. Harilikult on sellise käitumise tagamaaks peetud soovi vältida relvakonflikti.
93. rida:
1923. aastal pakkus Konstantin Päts Soome saatkonnale võimaluse üürida ruumid temale kuuluvas hoones aadressil Kohtu 4, mille ta eelmisel aastal oli ostnud [[Uexküll]]idelt.<ref name="Jbvdo" /> Hiljem sai samal aadressil oma ruumid ka Ungari saatkond.<ref name="Fubcc" />
1926. aastal tegi Päts ettepaneku maja ära osta; tal oli 25 miljonit marka võlgu pankrotistunud [[Harju Pank|Harju Pangale]].<ref name="Fubcc" /> Atašee Ville Niskase sõnul
Maailma ajaloos oli olukord, kus riigipea elab teise riigi saatkonna territooriumil, ainulaadne.<ref name="PlqeH" />
===Vangistus===
Päts vahistati nädal aega hiljem, [[30. juuli]]l oma [[Kloostrimetsa talu]]s ja saadeti administratiivasumisele koos perega Nõukogude Liitu.
Interneeritud alates 9. augustist 1940 koos perekonnaga ([[Viktor Päts]], [[Helgi Päts]], Olga Tünder, [[Matti Päts]], Henn Päts) [[Ufaa]]s selleks eraldatud korteris. Kord nädalas pidi ta käima end registreerimas, ühtlasi toimusid ülekuulamised. Ettekannete järgi kiitsid Pätsid Eesti elu ja laitsid Vene oma, olid nõukogude võimu vastu vaenulikult meelestatud, ilmutasid kontrrevolutsioonilisi natsionalistlikke vaateid, laimasid NSV Liidu rahvus- ja rahupoliitikat, majandus- ja hariduspoliitikat.<ref name="Y3yKl" />
Konstantin Päts koos Viktor Pätsiga arreteeriti pärast Saksa-Nõukogude Liidu sõja algust, 26. juunil 1941. Teda süüdistati sidemetes Saksamaa diplomaatiliste ringkondadega, samuti selles, et ta oli Saksa luure esindaja Eestis ja tegutses NSV Liidu vastu, ka kontrrevolutsioonilisi ütlusi nõukogude võimu aadressil. 9. juulil 1941 esitati talle täpsustatud süüdistus [[§ 58]] 4. ja 10. punkti alusel (rahvusvahelise kodanluse abistamine nõukogude võimu kukutamiseks ja kontrrevolutsioniline sabotaaž). 19. septembril 1942 saadeti Konstantin ja Viktor Päts Moskvasse, 23. veebruaril 1943 uurimine peatati erikorralduseni. Ta oli Kaasani vangla psühhiaatriahaiglas. Pärast Viktor Pätsi surma 4. märtsil 1952 eraldati Konstantin Pätsi kriminaalasi 5. aprillil Viktor Pätsi omast ja lõpetati 8. aprillil 1952.<ref name="lrmhV" />
29. aprillil 1952 saadeti ta [[NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Ministeerium]]i [[Erinõupidamine|Erinõupidamise]] otsusega sundravile ja hoiti kinni Kaasani vanglahaiglas. 15. november 1954 peale Erinõupidamise otsuse läbivaatamist otsus tühistati ning 8. detsembril vabastati [[sundravi]]lt. [[18. detsember|18. detsembrist]] kuni [[29. detsember|29. detsembrini]] [[1954]] viibis Päts [[Jämejala vaimuhaigla]]s, kust ta aga liiga suure tähelepanu ning Eesti elanike külastamiste tõttu kiiresti Eesti NSV tervishoiuministri [[Vladimir Pobus]]e{{lisa viide}} korraldusel [[Kalinini oblast]]i Buraševo psühhiaatriahaiglasse viidi. Pätsi isiku varjamiseks kasutati meditsiinidokumentides tema nime "Johannes Augusti poeg Päts". Päts viibis Doktor Litvinovi nimelises Kalinini Psühhoneuroloogiahaiglas<ref name="eY5vM" /> [[1. jaanuar]]ist [[1955]]. aastast kuni [[18. jaanuar]]ini [[1956]], mil ta seal suri.
256. rida:
==Viited==
{{viited|allikad=
<ref name="Videvik_11112010">[http://www.videvik.ee/?id=1939 Kuidas leiti K. Pätsi põrm] – Videvik, nr 40 (979), 11. november 2010.</ref>▼
<ref name="Sakala_18012011">[http://www.sakala.ajaleht.ee/?id=373818 Esimese presidendi viimne teekond kodumulda algas uskumatult] – Sakala, 18. jaanuar 2011.</ref>▼
<ref name="N68ab">[http://www.parnupostimees.ee/2111457 Pimeduse katte all leidis teenekas mees viimse puhkepaiga abikaasa kõrval]. Pärnu Postimees, 4. märts 2005</ref>
<ref name="y0Hgr">[http://www.petergen.com/bovkalo/duhov/rigadu.html Выпускники Рижского духовного училища 1888–1902, 1906, 1907, 1912, 1914 гг]</ref>
274. rida ⟶ 272. rida:
<ref name="PlqeH">Jussi Pekkarinen, Kohtu tn 4, Varrak, 2015, 176</ref>
<ref name="Y3yKl">Tiiu Põld. Eesti kohtueksperdid. Tammerraamat, 2008, lk. 160.</ref>
▲<ref name="Videvik_11112010">[http://www.videvik.ee/?id=1939 Kuidas leiti K. Pätsi põrm] – Videvik, nr 40 (979), 11. november 2010.</ref>
<ref name="lrmhV">Tiiu Põld. Eesti kohtueksperdid. Tammerraamat, 2008, lk. 161.</ref>
▲<ref name="Sakala_18012011">[http://www.sakala.ajaleht.ee/?id=373818 Esimese presidendi viimne teekond kodumulda algas uskumatult] – Sakala, 18. jaanuar 2011.</ref>
<ref name="eY5vM">[[Kuulo Kutsar]], Presidendi elu viimane lehekülg, [[Vikerkaar]], 1990/3 lk 47-44</ref>
<ref name="6faES">Robert Nerman, [http://www.tallinnapostimees.ee/18689/president-pats-tundis-oma-kloostrimetsa-talus-iga-puud/ President Päts tundis oma Kloostrimetsa talus iga puud], Tallinna Postimees, 4.07.2008</ref>
| |||