Aleksander Heintalu: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub |
P pisitoimetamine using AWB |
||
6. rida:
Mõned inimesed usuvad, et ta ravis [[taimravi]] abil [[vähk (haigus)|vähki]], [[hulginärv]]i kroonilist [[põletik]]ku, [[leukeemia]]t, [[ainevahetushäire]]id ja [[atroofia]]t ning sportlastel [[ülekoormus]]est tingitud hälbeid.{{lisa viide}}
Heintalu olulisemad teosed on eepos "Kuldmamma!" (üle 900 lehekülje [[runo]]dena), ravimtaimeraamatud "Kuidas ma ravin rahvast" (16 osa; 25 000 retsepti enam kui 1500 juhtumi põhjal) ja "Taimedega vähiravi vastu", raamatud "Appi vampiirid", "Estide (tšuudide) hingestatud ilm" (2 osa), "Tšuudide maagiaraamat" ning "Kunsti kuldlõike kasutamine haljastuses".
Ta ise kirjutas enda kohta: "ema ([[Kraasna maarahvas|Kraasna maarahva]] [[setud|setolane]] [[Vitebski oblast]]ist [[Kraasna]] asundusest) poolt [[tšuudid|tšuud-setolane]], isa poolt [[Slaavlased|slaavi]] [[juudid|juut]] (Suvarov Mihhail), rahvuselt setolane".
14. rida:
Aleksander Heintalu kasvas üles seitsmes erinevas lastekodus, kust sai ka põhikooli hariduse, erikoolis aga metallitreiali kutse.
Pärast teenimist [[Nõukogude armee]]s jätkas haridusteed, saades alguses [[Räpina Aiandustehnikum]]is aiandusspetsialistiks, seejärel õppis [[Eesti Põllumajandusakadeemia]]s [[agronoom]]iks. [[1987]]. aastal kaitses ta doktorikraadi põllumajanduse alal (haruldaste ravimtaimete [[agrotehnika]] NSV Liidu loodealadel: [[hübriidne anzuur]], [[kahekojaline rodioola]], [[muguljumikas]]).
Aastatel [[1968]]–[[1984]] töötas ta aedniku-haljastajana. [[EPA]] lõpetamisel taheti talle anda diplomitöö "Vanade parkide regenereerimine Vana-Vigala pargi näitel" eest [[teaduste kandidaat|teaduste kandidaadi]] kraad, kuid seda [[Moskva]]s ei kinnitatud. Töötas õpetajana [[Vigala põllutöökool]]is. Sel ajal renoveeris ta [[Vana-Vigala mõis]]a pargi, mille eest anti kohtusse, kus tema töö hinnati õigeks, kuigi ebaseaduslikuks, sest ministeerium ei olnud Vana-Vigala mõisapargi regenereerimisplaani kinnitanud.
Heintalu osales Eesti esimese [[budism|budistliku]] [[stuupa]] püstitamisel Matsirannas [[Jüri Arrak]]u maakodus [[Pangarehe]]l aastal [[1983]].
Viimati elas ta [[Saaremaa]]l, endise [[Leisi vald|Leisi valla]] [[Triigi (Leisi)|Triigi]] külas, Männisalu talus.
==Patendid==
36. rida:
* Minu raviraamat III, kuidas ma ravin rahvast. // Ravimine ravimtaimedega, III osa (Apepsia – Cholangitis)
* Taevakehade mõju tervisele. Tallinn, 1990.
*
* Sassi raviraamat, 2003 Kirjastus Nõiaraamat; ISBN 9985-9452-3-9
* Taimeravi põhitõed, 2005 Kirjastus Nõiaraamat; ISBN 9985-9614-1-2
52. rida:
{{vaata|Puuvõõriku ürt}}
Puuvõõriku teeks korjatakse [[harilik puuvõõrik|hariliku puuvõõrik]]u rohelist osa sügisel või talvel. Kuid osa haruldusest võiks alla jätta kuna ta kasvab aeglaselt. [[Puuvõõriku tee]] kasutusalad on [[alkoholism]]; [[arterite skleroos]]; [[emakaverejooks|emaka-]] ja [[kopsuverejooks]]; [[kramptõbi]]; [[spasmid]]; mao ja seedekulgla äkkvalud (haavandilised kasvajad); [[veenipõletik]]; [[hemorroidid]]; närvi- ja kolmiknärvi valud. [[Kasvaja]]te puhul kasutatakse kui sümptomaatilist abiainet.<ref>
===Hariliku tamme saadused===
{{vaata|Harilik tamm}}
[[Harilik tamm|Hariliku tamme]] noortest lehtedest koos õisikutega, noorte võrsete koort ja tõrusid kasutatakse tee valmistamiseks. Selleks võetakse 3–6 g õisi ja jahvatatud kooretükke, keedetakse väiksel tulel 10–15 minutit. Juua korraga 50–60 g tühja kõhuga.
Tee kasutusaladeks on veritsvad hemorroidid; seedekulgla haavandid; kõrge vererõhk; külmetus; leukeemia; liigne kiiritus; mao ja soolte haavandiline põletik; palavik; seedekulgla verejooksud.
Vannina kasutatakse nahanugiliste ja nahahaiguste leevendamiseks; vähkkasvajate kiirtusjärgseks raviks. Reguleerib ainevahetust; paksendab verd.
Kasutatakse ka antiseptikuna; kerge ergutina; haavade kompressiks ja nahahoolduseks.
Enne toiduks valmistamist tuleks tõrusid 2–3 päeva leotada 0,9–1% soolalahuses.<ref name="KnXjM" />
69. rida:
{{vaata|Harilik sibul}}
Vigala Sass soovitab koduseks taimraviks tarvitada [[Harilik sibul|harilikku sibulat]] (rohelisi pealseid, õisikuid ja mugulat) ja talisibulat kuivatult, külmutatult, küpsetatult ja värskelt.
Koduse ravi kasutusaladeks on pakutud sääskede ja kihulaste pistete sügelus; aeglane seedimine; kõhukinnisus; erektsiooninõrkus; hingamisteede äge põletik; isutus; külmetushaigused; köha; kurguvalu; liigesepõletik; reumaatiline põletik; nina- ja suukoopa limaskestapõletik; podagravalu. Kasutatakse ka kiilaspäisuse ja skleroosi ennetamiseks, sugutungi suurendamiseks, kõhuusside väljutamiseks ja suhkrutõve erivormide korral antiseptilise verepuhastina. Antiseptilise toime tõttu küpsetatult ka paisete, umbesoleku, furunkulite, karvanääpsude mädase põletiku ja sügeliste korral.<ref name="KnXjM" />
143. rida:
{{vaata|Pajukoor}}
Aleksander Heintalu taimravis tarvitatakse hõberemmelgat ja ka teiste remmelgate ja [[paju]]de (''Salix alba'' L., ''S. purpurea'' L., ''S. viminalis'' L., ''Salix sp''-es) noori lehti ja koort nii teena kui salvina haavandilise põletiku; [[eesnäärmepõletik]]u; [[infarkt]]i; isutuse; kivitõve (uraadid); kõhulahtisuse; [[köha]]; [[liigesepõletik]]e; reuma; liigse kiima; mao ja maksa alatalitlusega põletiku; [[migreen]]i; nahahaiguste; neerude liiga kiire tegevuse; [[neuroos]]i; [[närvilisus]]e; [[närvipõletik]]u; palaviku; [[peavalu]]; verepaisuga põrnapõletiku; skleroosi; [[spasmid]]e; ummete; veenisisese põletiku (jalgadel); verise kopsupõletiku; [[seedekulgla]] ([[magu|maos]]) vähkkasvaja korral.
Lastele ei sobi!<ref name="8wSEL" />
167. rida:
*[http://www.ohtuleht.ee/395362/vigala-sass-keemiaravi-solkis-mu-kaed-ja-jalad T. Teder, "Vigala Sass: keemiaravi solkis mu käed ja jalad"], Õhtuleht, 22. september 2010
*[http://www.ohtuleht.ee/504086/vigala-sass-maailmalopp-oli-tuhi-kolks-aga-jaaaeg-voib-kull-tulla T. Teder, "Vigala Sass: maailmalõpp oli tühi kõlks, aga jääaeg võib küll tulla!"], Õhtuleht, 22. detsember 2012
* [[Mare Kõiva]]. [http://folklore.ee/tagused/nr62/memoria02.pdf In memoriam: Aleksander Heintalu ehk Vigala Sass]. [[Mäetagused]] 62, 2015/4, lk 113–114.
{{JÄRJESTA:Heintalu, Aleksander}}
| |||