Petseri: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub
33. rida:
[[1932]]. aastal taheti seoses isiku- ja kohanimede eestistamisega ka Petseri ümber nimetada Kalevilinnaks. Mitmete vastuolude tõttu, eriti seetõttu, et seal asus suur õigeusu klooster, mille järgi linn oli oma nime saanud, ei tehtud kavandatut teoks. Pealegi peeti [[Tallinn]]a ajaloolist nime Kolõvan tuletiseks just samast nimest Kalevilinn.
 
PärastTeise [[Nõukogudemaailmasõja okupatsioonajal Eestisokupeeris (1940–1941)|EestiNõukogude okupeerimistLiit ja annekteerimist Nõukogude LiiduEesti poolt]]Vabariigi [[1940]]. aastal oli Petseri [[Eesti NSV]] maakonnalinn maakonna keskusena.
 
[[15. august]]il [[1944]] eraldati õigustühiselt 75% Eesti NSV [[Petseri maakond|Petseri maakonnast]], sealhulgas Petseri linn, [[Vene NFSV]]-le, millest moodustati [[Petseri rajoon]] alguses [[Leningradi oblast]]i, seejärel [[23. august]]ist 1944 [[Pihkva oblast]]i koosseisus. 
 
Linna mõjutas kuulumine Eesti koosseisu sõdadevahelisel ajal. Nii jäi [[Petseri klooster]] bolševike poolt sulgemata ja rüüstamata ning oli pärast [[Teine maailmasõda|sõda]] ainus pidevalt tegutsenud [[õigeusk|õigeusu]] [[klooster|mungaklooster]] [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidu]] alal.
 
== Rahvastik ==