David Ricardo: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Neptuunium (arutelu | kaastöö) Resümee puudub |
P pisitoimetamine using AWB |
||
1. rida:
{{keeletoimeta}}
{{Infobox_majandusteadlane
| pilt = [[
| koolkond= [[Klassikaline majandusteadus]]
| nimi= David Ricardo
11. rida:
| saavutused= [[Ricardo ekvivalent]], [[tööjõu väärtusteooria]]
}}
'''David Ricardo''' ([[18. aprill]] [[1772]] – [[11. september]] [[1823]]), tuntud Inglise [[majandusteadlane]]. Tuntud kui [[klassikaline majandusteadus|klassikalise majandusteaduse]] rajaja.
== Elulugu ==
[[
Ricardo sündis [[London]]is kolmanda lapsena seitsmeteistlapselisest portugali juudi perest, kes oli just enne tema sündi emigreerunud [[Holland]]ist.
David Ricardo ei käinud kunagi ''college''s, kuid ta orienteerus majandusteoorias paremini, kui nii mõnigi akadeemik. Ta ei õppinud kunagi [[finantsturg]]e, kuid ta teenis aktsiaturul miljoneid naelu. Tema praktilised oskused ja võimed lubasid tal võimutseda igasugustes akadeemilistes ringkondades, kus ta kummutas oma vestluskaaslase argumendid lihtsa lausega: ''"Vaid ülikooli professor võib olla niivõrd rumal, et uskuda''…". Üks ülikooli õppejõud oli piisavalt "rumal" ja julges Ricardole vastu vaielda. [[Thomas Robert Malthus|Malthuse]] ja Ricardo tutvus algas [[1811]]. aastal, kui mõlemad mehed avaldasid esseed kaubavahetusest ja rahast, kritiseerides teineteist. Sellest sai alguse pikk sõprussuhe.
Ricardo läks juba neljateistkümneaastaselt oma isa juurde [[Londoni Börss|Londoni Börsile]] tööle, et õppida finantsturge. Olgugi et Ricardot ümbritses alati rikkus, sattus ta alles 27-aastaselt lugema "Rahvaste rikkust".
*[[1908]]. aastal hakkas David Ricardo kirjutama majandusülevaateartikleid. Pärast seda kutsuti David Ricardot mitmesse klubisse (Malthus Political Economy Club, King of Clubs jne).
29. rida:
Ricardo pakkus välja kaks võimalikku Inglismaa arenguteed:
#protektsionistide saar, mis on kindlustatud välismaa kaupade vastu;
#ekstrovertne kaupleja, mis on kogu maailma kaubanduskeskus.
Kui Adam Smithi absoluutse eelise seadus andis hea ettekujutuse [[Spetsialiseerumine (majandus)|spetsialiseerumise]] eelistest, siis David Ricardo suhtelise eelise seadus näitas, et '''spetsialiseerumine aitab [[kogutoodang]]ut suurendada isegi siis, kui ollakse igal alal vähem produktiivne'''. Osade kaupade tootmisest loobumine on [[alternatiivkulu]], seega spetsialiseerutakse kaupadele, mille alternatiivkulu on madalam. Siit ka David Ricardo kuulus ütlus:
:::''"Kui prantslased tahavad meid toita odavamalt, kui me ise seda teha suudaks, siis sööme pealegi prantsuse toitu ja kulutame oma aja millegi muu peale. Kui Jõuluvana toob meile saia ja kooki põhjapõtradega, kas meie peaksime siis Rudolfi taevast alla tulistama sellepärast, et meie tahame endale ise küpsetada?''"
Probleem on just selline, mida Ricardo ja teised vabakaubanduse pooldajad püüavad meile selgitada. Paljud eelistavad siin valitsuse sekkumist, seega valitsus peaks olema see, kes Rudolfi hävitab. Põhiline argument vabakaubanduse vastu on järgmine: ''töökohtade arv oleneb sellest, kui palju me endale ise kooke küpsetame.''
Selliste probleemidega võitles Ricardo parlamendis, aga jäi selles võitluses alla – teraviljaseadused kehtisid kuni 1846. aastani. David Ricardo väitis, et Inglismaa oleks õnnelikem riik, kui ta vabaneks kahest pahest: riigivõlast ja teraviljaseadustest.
Pärast David Ricardo surma kuni tänapäevani on tema teooriaid ja õpetusi jagatud üle maailma.
[[1990]]. aastal proovisid Ricardo teooriate paikapidavust [[Euroopa Ühendus]]e maad. Võib öelda, et Ricardo saavutas vähemasti pool võitu, sest [[1992]]. aastal kaotati peaaegu kõik [[kaubavahetusbarjäärid]] nende riikide vahel.
== Ricardo panus majandusteadusse ==
64. rida ⟶ 63. rida:
{{DEFAULTSORT:Ricardo, David}}
[[
[[
[[Kategooria:Sündinud 1772]]
[[Kategooria:Surnud 1823]]
| |||