Ava peamenüü

Muudatused

P
pisitoimetamine using AWB
[[Pilt:Olympic flag.svg|right|pisi|300px|[[Olümpialipp]]]]
 
'''Nüüdisaegsed olümpiamängud''' ehk '''kaasaegsed olümpiamängud''' ehk '''olümpiamängud''' on tähtsaim ja suurim rahvusvaheline tali- ja suvespordialade [[võistlus]], kus osalevad tuhanded sportlased rohkem kui 200 maalt.<ref name="britannica" /> Nii [[suveolümpiamängud|suve-]] kui ka [[taliolümpiamängud|taliolümpiamänge]] korraldatakse iga nelja aasta tagant, kuid kordamisi, mistõttu toimuvad olümpiamängud iga kahe aasta tagant. Nüüdisaegsed olümpiamängud on inspireeritud [[antiikolümpiamängud]]est, mida peeti [[8. sajand eKr|8. sajandist eKr]] kuni [[4. sajand|4. sajandini pKr]] [[Vana-Kreeka|Kreeka]]s [[Olümpia]]s. [[1894]]. aastal asutas parun [[Pierre de Coubertin]] [[Rahvusvaheline Olümpiakomitee|Rahvusvahelise Olümpiakomitee]] (ROK), mis on [[olümpialiikumine|olümpialiikumise]] kõrgeim võim ja juhindub oma tegevuses [[olümpiaharta]]st.
 
Olümpialiikumise areng [[20. sajand|20.]] ja [[21. sajand]]il on toonud olümpiamängude korraldusse mitmeid muutusi – jää- ja talispordialadel võistlemiseks loodi taliolümpiamängud, [[puue|puudega]] sportlaste jaoks [[paraolümpiamängud]] ning [[teismeline|teismeliste]] sportlaste jaoks [[noorte olümpiamängud]]. ROK on pidanud kohanema nii majanduslike, poliitiliste kui ka tehniliste muutustega, mistõttu on olümpiamängud liikunud [[amatöörsport|amatöörspordilt]], mis oli Coubertini nägemus, [[profisport|profispordi]] suunas. [[Massimeedia]] üha suurenev tähtsus tõstis päevakorda [[sponsorlus]]e ja [[reklaam]]i lubamise. Maailmasõdade tõttu tühistati 1916., 1940. ja 1944. aasta olümpiamängud. [[Külm sõda|Külma sõja]] aegsed [[boikott|boikotid]] vähendasid 1980. ja 1984. aasta olümpiamängude võistlejate arvu.
 
Lisaks ROK-ile on olümpialiikumisse kaasatud [[rahvusvahelised spordiföderatsioonid]], [[rahvuslikud olümpiakomiteed]] ja tulevaste [[olümpiamängude organiseerimiskomitee]]. Olümpiamängude korraldajalinna ehk [[olümpialinn]]a valib ROK; kooskõlas olümpiahartaga vastutab olümpialinn olümpiamängude korraldamise ja rahastamise eest. ROK kinnitab ka [[olümpiamängude programm]]i ehk spordialad, milles olümpiamängudel võisteldakse. Olümpiamängudega on seotud mitmed [[rituaal]]id ja [[sümbol]]id, näiteks [[olümpialipp]], [[olümpiatuli]] ning [[olümpiamängude ava- ja lõputseremoonia|ava- ja lõputseremoonia]]. Suve- ja taliolümpiamängudel võistleb 33 spordi- ja peaaegu neljasajal võistlusalal rohkem kui kolmteist tuhat sportlast. Igal võistlusalal esimese, teise ja kolmanda koha saavutanud sportlasele antakse olümpiamedal, vastavalt kuld-, hõbe- ja pronksmedal.
== Antiikolümpiamängud ==
{{vaata|Antiikolümpiamängud}}
[[Pilt:Olympia-stadion.jpg|pisi|leftvasakul| Staadion [[Olümpia]]s]]
 
Antiikolümpiamängud olid iga nelja aasta tagant [[Olümpia]]s peajumal [[Zeus]]i auks peetud [[religioon|religioossed]] spordipidustused, kus võistlesid [[Vana-Kreeka]] [[polis|linnriike]] esindavad [[sportlane|sportlased]]. Olümpiamängudel võisteldi nii [[spordialade loend|spordi-]] kui ka võitlusaladel, näiteks [[maadlus]], [[pankraation]] ja [[hobuste võiduajamine]]. [[Konflikt]]is olevad linnriigid pidid olümpiamängude ajaks omavahelised erimeelsused kõrvale jätma – sõjategevusest loobumist kutsuti [[olümpiarahu]]ks.<ref name="1vgTU" /> Rahusoov on osa olümpiamängude müüdist, kuna tegelikult mängude ajaks sõdimist Kreekas ei peatatud; tänu vaherahule julgesid Olümpiasse teel olevad [[palverännak|palverändurid]] liikuda ka vaenlase territooriumi kaudu, sest nad olid Zeusi kaitse all.<ref name="QJNCG" /> Olümpiamängude idee ja sünd on seotud [[müüt]]ide ja [[legend]]idega.<ref name="young" /> Ühe müüdi järgi oli mängude rajajaks [[Herakles]] koos isa Zeusiga<ref name="young" /><ref name="pindar" /><ref name="q1kZC" /> – arvatakse, et Herakles hakkas kutsuma mänge olümpiamängudeks ning seadis sisse tava, mille järgi peeti mänge iga nelja aasta tagant.<ref name="pindar" /> Pärast [[Heraklese vägitööd|kaheteist kangelasteo]] sooritamist ehitas Herakles isa auks [[olümpiastaadion]]i. Herakles kõndis valminud olümpiastaadionil 200 sammu ja nimetas selle vahemaa [[staadion (pikkusühik)|staadioniks]], mis võeti hiljem kasutusele pikkusühikuna. Esimesed olümpiamängud peeti arvatavasti [[776 eKr|776. aastal eKr]], kuna Olümpiast on leitud pealiskirjaga tahvel, kus on kirjas alates 776 eKr iga nelja aasta tagant peetud jooksuvõistluse võitjad.<ref name="sX4WB" /> Antiikolümpiamängudel võisteldi jooksualadel, viievõistluses ([[kaugushüpe]], [[kettaheide]], [[odavise]], [[staadionijooks]] ja [[maadlus]]), [[rusikavõitlus]]es, maadluses, pankraationis ja [[ratsasport|ratsaspordis]].<ref name="kcAzi" /><ref name="Jm4hP" /> Esimeseks olümpiavõitjaks tuli staadionijooksus [[Elis]]est pärit kokk [[Koroibos]].<ref name="FsoQ8" />
 
=== Eelkäijad ===
[[Pilt:Brookes 1876.jpg|pisi|uprightpüsti|[[Wenlocki olümpiamängud]]e looja dr. [[William Penny Brookes]]]]
 
Alates [[17. sajand]]ist on mitmeid spordisündmusi nimetatud "olümpiaks". [[Inglismaa]]l [[Chipping Campden]]i lähedal korraldati [[Cotswoldi olümpiamängud|Cotswoldi olümpiamänge]] (Cotswold Olimpick Games), kus võisteldi mitmel spordialal. Mängude looja ja eestvedaja aastatel [[1612]]–[[1642]] oli [[advokaat]] [[Robert Dover]]. [[2012. aasta suveolümpiamängud]]e korraldusõiguse kandidatuuri ajal nimetas [[Suurbritannia Olümpiakomitee]] Cotswoldi olümpiamänge "Briti olümpiatraditsiooni alusepanijaks".<ref name="PyP2Z" />
 
Antiikolümpiamängude traditsiooni püüti taaselustada [[Prantsuse revolutsioon]]i ajal, kui aastatel [[1796]]–[[1798]] korraldati igal aastal olümpiapidustusi "L'Olympiade de la République", kus võisteldi mitmel antiikolümpiamängude spordialal. 1796. aasta mängudel kasutati esimest korda spordivõistlusel [[meetermõõdustik]]ku.<ref name="v0X7m" />
 
[[1850]]. aastal hakkas dr. [[William Penny Brookes]] Inglismaal [[Much Wenlock]]is [[Shropshire]]'is korraldama spordivõistlusi Olympian Class. [[1859]]. aastal muutis Brookes mängude nime [[Wenlocki olümpiamängud]]eks (Wenlock Olympian Games); neid mänge peetakse tänapäevani igal aastal.<ref name="6hXL2" /> [[1860]]. aastal asutas Brookes [[Wenlocki olümpiaselts]]i.<ref name="UFEFz" />
 
Aastatel [[1862]]–[[1867]] toimusid [[John Hulley]] ja [[Charles Melly]] eestvedamisel [[Liverpool]]is igal aastal suured olümpiapidustused (Grand Olympic Festival). Need olid esimesed rahvusvahelised spordivõistlused, kus osalesid ainult [[amatöörsportlane|amatöörsportlased]]; võistelda lubati ainult meessportlastel.<ref name="vWADH" /><ref name="yRX7U" /> [[1896. aasta suveolümpiamängud|Esimeste nüüdisaegsete olümpiamängude]] korraldus ja võistlusprogramm oli väga sarnane Liverpooli olümpiamängude omaga.<ref name="D7S4y" /> [[1865]]. aastal asutasid Hulley, Brookes ja [[Ernst Georg Ravenstein]] Liverpoolis Rahvusliku Olümpiakomitee, mida peetakse Suurbritannia Olümpiakomitee eelkäijaks. Rahvusliku Olümpiakomitee põhikirjast kujunes hiljem [[olümpiaharta]] alusraamistik.<ref name="jUDWY" /> [[1866]]. aastal korraldati Londoni [[Kristallpalee]]s Suurbritannia rahvuslikud olümpiamängud.<ref name="LzBID" />
 
=== Olümpiamängude taaselustamine ===
[[Pilt:Baron Pierre de Coubertin.jpg|pisi|uprightpüsti|Parun [[Pierre de Coubertin]]]]
 
Kreeka soov taaselustada olümpiamängude traditsioon sai alguse koos [[Kreeka iseseisvussõda|Kreeka iseseisvussõja]]ga [[Osmanite riik|Osmanite riigist]] [[1821]]. aastal. Olümpiamängude mõtte pakkus esimesena välja [[luuletaja]] ja ajalehe[[toimetaja]] [[Panagiótis Soútsos]] [[1833]]. aastal avaldatud luuletuses "Surnute dialoog".<ref name="msOho" /> Kreeka [[Rumeenia|rumeenlasest]] jõukas [[filantroop]] [[Evangelos Zappas]] kirjutas [[1856]]. aastal kuningas [[Otto I (Kreeka)|Otto I]]-le, et soovib olümpiamängude taaselustamist rahastada.<ref name="young2" /> Zappase rahalise toetusega toimusid esimesed [[Zappase olümpiamängud|olümpiamängud]] [[1859]]. aastal [[Ateena]] linnaväljakul; mängudel osalesid sportlased Kreekast ja Osmanite riigist. Zappas rahastas [[Panathinaikó staadion]]i [[restaureerimine|restaureerimist]], et seal saaks pidada kõiki tulevasi olümpiamänge.<ref name="young2" />
=== 1896. aasta olümpiamängud ===
{{vaata|1896. aasta suveolümpiamängud}}
[[Pilt:Stamp of Greece. 1896 Olympic Games. 2l.jpg|pisi|uprightpüsti|1896. aasta olümpiamängudele pühendatud [[postmark]]]]
[[Pilt:1896 Olympic opening ceremony.jpg|pisi|leftvasakul|uprightpüsti|1896. aasta olümpiamängude avatseremoonia [[Panathinaikó staadion]]il]]
 
ROK-i egiidi all toimusid esimesed olümpiamängud [[1896]]. aastal [[Ateena]]s [[Panathinaikó staadion]]il. Olümpiamängudel oli esindatud 14 maa 241 sportlast, kes võistlesid 43 alal.<ref name="8yWHX" /> Evangelos Zappas oli koos [[nõbu]] [[Konstantinos Zappas|Konstantinos]]ega annetanud Kreeka valitsusele tulevaste olümpiamängude tarvis raha, mida kasutati esimeste olümpiamängude korralduskulude katmiseks.<ref name="XrMFy" /><ref name="oMW83" /><ref name="Qv4Wc" /> Staadioni [[restaureerimine|restaureerimist]] toetas Kreeka rikkur [[Georgios Averoff]].<ref name="young3" /> Kreeka valitsus eraldas olümpiamängude korraldamiseks samuti raha, mida loodeti tagasi teenida piletite ja olümpiamängudele pühendatud mälestus[[postmark|markide]] müügiga.<ref name="young3" />
 
Nii Kreeka ametiisikud kui ka avalikkus suhtusid olümpiamängude korraldamisse väga entusiastlikult, mida hindasid ka paljud sportlased, kes isegi nõudsid, et Ateenast saaks alaline [[olümpialinn]]. ROK-i visiooni järgi pidi olümpiamängude korraldusõigus siiski vahetuma maailma eri linnade vahel – [[1900. aasta suveolümpiamängud|järgmised olümpiamängud]] peeti [[1900]]. aastal [[Pariis]]is.<ref name="HqVdW" />
{{vaata|Taliolümpiamängud}}
 
[[Pilt:Bundesarchiv Bild 102-05472, St. Moritz, Winterolympiade.jpg|uprightpüsti=0.93|pisi|[[Jäähoki]] võistlus [[1928. aasta taliolümpiamängud]]el [[Sankt Moritz]]is]]
 
Taliolümpiamängud kutsuti ellu selleks, et sportlased saaks võistelda [[lumi|lumel]] ja [[jää]]l harrastatavates spordialades, mida on geograafilistel põhjustel [[suveolümpiamängud]]e raames keeruline korraldada. [[Iluuisutamine]] oli suveolümpiamängude kavas nii [[1908. aasta suveolümpiamängud|1908.]] kui ka [[1920. aasta suveolümpiamängud|1920. aastal]] ning [[jäähoki]] 1920. aastal. Soovides suurendada talispordialade arvu olümpiamängudel, otsustas ROK [[1921]]. aasta [[olümpiakongress]]il [[Lausanne]]'is kutsuda ellu olümpiamängude talivariandi. [[1924. aasta taliolümpiamängud|Esimesed taliolümpiamängud]], mis koosnesid 11-päevasest talispordinädalast, peeti [[1924]]. aastal [[Prantsusmaa]]l [[Chamonix]]'s kolm kuud enne [[1924. aasta suveolümpiamängud|Pariisi suveolümpiamänge]].<ref name="F4YT3" /> Esialgu plaaniti nii suve- kui ka taliolümpiamänge korraldada ühel aastal ja samas riigis, kuid sellest loobuti üsna pea. ROK-i korraldusel hakati taliolümpiamänge pidama iga nelja aasta tagant suveolümpiamängudega samal aastal.<ref name="KZ5nA" /> Pärast [[1992. aasta taliolümpiamängud|1992. aasta Albertville'i taliolümpiamänge]] otsustati alates [[1994. aasta taliolümpiamängud|1994. aastast]] hakata taliolümpiamänge korraldama iga nelja aasta tagant ja kaks aastat pärast suveolümpiamänge.
[[Pilt:2008 Summer Paralympics Wheelchair tennis - women.jpg|pisi|Naiste [[ratastoolitennis]]e võistlus [[2008. aasta suveparaolümpiamängud]]el [[Peking]]is]]
 
[[Ludwig Guttmann|Sir Ludwig Guttmann]], kes soovis pärast [[teine maailmasõda|teist maailmasõda]] edendada sõdurite taastusravi, korraldas samal ajal koos [[1948. aasta suveolümpiamängud|1948. aasta Londoni olümpiamängudega]] mitme haigla vahel spordiürituse. Sellest üritusest kasvas välja iga-aastane spordifestival, millega Guttmann ja teised korraldajad soovisid teadvustada spordi tähtsust [[puue|puudega]] inimeste tervenemise juures. [[1960. aasta suveolümpiamängud]]e ajaks kogunes Guttmanni algatusel [[Rooma]]sse 400 sportlast, kes võistlesid "paralleelolümpial", mida peetakse [[1960. aasta paraolümpiamängud|esimesteks paraolümpiamängudeks]]. Alates nendest mängudest on paraolümpiamängud toimunud igal olümpiamängude aastal. Alates [[1988. aasta suveolümpiamängud|1988. aasta Souli suveolümpiamängudest]] on paraolümpiamänge võõrustanud sama aasta olümpialinn.<ref name="hYb59" /> [[2001]]. aastal sõlmisid ROK ja [[Rahvusvaheline Paraolümpiakomitee]] kokkuleppe, mille kohaselt pannakse nii tava- kui ka paraolümpiamängude korraldamise kohustus kirja olümpialinna kokkuleppesse.<ref name="phxBy" /><ref name="lUXoG" /> Kahe komitee kokkuleppe järgi on olümpiamänge peetud alates [[2008. aasta suveolümpiamängud|2008. aasta Pekingi suveolümpiamängudest]]. Londoni olümpiamängude organiseerimiskomitee president [[Sebastian Coe]] on sõnanud [[2012. aasta suveolümpiamängud|2012. aasta suve]]- ja [[2012. aasta suveparaolümpiamängud|paraolümpiamängude]] kohta:
 
{{cquote
=== Osalevad sportlased ja maad ===
 
1896. aastal osales [[1896. aasta suveolümpiamängud|esimestel nüüdisaegsetel olümpiamängudel]] 241 võistlejat 14 maalt ning kavas oli 43 võistlusala;<ref name="iocfactsheet" /> [[2012. aasta suveolümpiamängud]]eks oli võistlejate arv kasvanud 10 500 ja osalevate maade arv 204-ni; võistlusalasid oli Londonis 302.<ref name="gWvqh" /> Taliolümpiamängudel on osalejaid vähem – [[2010. aasta taliolümpiamängud]]el [[Vancouver]]is osales 82 maa 2566 sportlast, kes võistlesid 86 alal.<ref name="b0ItB" /><ref name="rACNX" /> Olümpiamängude ajal majutatakse enamik sportlasi, ametnikke ja delegatsioonide liikmeid [[olümpiaküla|olümpiakülla]], kus asuvad nii söögikohad, tervisekeskused kui ka kohad [[religioon|usukommete]] järgimiseks.<ref name="Y3jpj" />
 
Paljudel maadel, mis ei vasta [[rahvusvaheline organisatsioon|rahvusvaheliste organisatsioonide]] poliitilise iseseisvuse tingimusele, kuid kus loodud [[rahvuslikud olümpiakomiteed|rahvuslik olümpiakomitee]] on saanud ROK-i tunnustuse, on lubatud olümpiamängudel võistelda. Selliste [[koloonia]]te ja mittesuveräänsete maade hulka kuuluvad näiteks [[Puerto Rico]], [[Bermuda]] ja [[Hongkong]], kes kuuluvad küll teise riigi koosseisu, aga võistlevad olümpiamängudel oma maa lipu all.<ref name="bidpro" /> [[Olümpiaharta]] järgi tohib uus loodav rahvuslik olümpiakomitee esindada maad, kellel on "rahvusvahelise üldsuse tunnustus".<ref name="bidpro" /> ROK-i tunnustust ei ole sellest tulenevalt saanud ei [[Saint-Martini saar]]e ega [[Curaçao]] rahvuslik olümpiakomitee, kuigi need maad said [[2010]]. aastal sarnase põhiseadusliku määratluse kui [[Aruba]], kelle rahvuslikku olümpiakomiteed on ROK [[1986]]. aastal tunnustanud.<ref name="xbZIM" /><ref name="F9v0E" />
=== Kriitika ja korruptsiooniskandaalid ===
 
[[Pilt:Juan Antonio Samaranch DF-ST-01-00128.JPEG.jpg|pisi|uprightpüsti| [[Juan Antonio Samaranch]], ROK-i president aastatel 1980–2001]]
 
ROK-i on nimetatud jäiga juhtimisega organisatsiooniks, kes on valinud liikmeid ka eluks ajaks. Kõige vastuolulisemateks on peetud president [[Avery Brundage]]'i ja [[Juan Antonio Samaranch]]i ametiaegasid. Brundage, kes oli ROK-i president üle 20 aasta, kaitses olümpiamänge poliitilise sekkumise ja reklaami mõjude eest.<ref name="XLpqh" /> Brundage'i süüdistati nii [[rassism]]is ([[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigi]] delegatsiooni [[apartheid]]i-probleemi käsitlemise tõttu) kui ka [[antisemitism]]is.<ref name="QSgxr" /> Samaranchi ametiaega saatsid [[onupojapoliitika]]- ja [[korruptsioon]]isüüdistused;<ref name="IS31K" /> kritiseeriti ka tema seotust [[Francisco Franco]] [[diktatuur]]iga.<ref name="0ATgR" />
 
=== Televisiooni mõju ===
[[Pilt:Olympic Final 2000 (1936 cartoon).jpg|pisi|uprightpüsti=1.35| [[1936. aasta suveolümpiamängud|1936. aasta Berliini olümpiamängude]] aegne karikatuur, mis kujutleb aastat [[2000]], kui pealtvaatajad on asendatud televisiooni ja raadioga, ning rahva hõisked kostavad [[valjuhääldi]]test.]]
[[Pilt:Cameras, Olympic Park, London Olympic Games.jpg|pisi|Teleülekande kaamerad [[2012. aasta suveolümpiamängud|Londoni olümpiamängudel]]]]
 
{{vaata|Olümpiasümbol}}
 
[[Pilt:Olympic-flag-Victoria.jpg|pisi|leftvasakul|[[Olümpialipp]]]]
[[Pilt:2002 Winter Olympics flame.jpg|pisi|uprightpüsti|[[Olümpiatuli]] [[2002. aasta taliolümpiamängud]]el [[Salt Lake City]]s]]
 
 
[[Olümpiaharta]]s sõnastatud [[olümpism]]i põhimõtteid antakse [[olümpialiikumine|olümpialiikumises]] edasi [[sümbol]]ite abil. [[Olümpiasümbol]] koosneb viiest omavahel põimunud rõngast (olümpiarõngast), mis sümboliseerib viie [[maailmajagu|maailmajao]] ühtsust; olümpiarõnga värvid on [[sinine]], [[kollane]], [[must]], [[roheline]] ja [[punane]]. Valge põhjaga [[plagu]], mille keskel asub olümpiasümbol, moodustab [[olümpialipp|olümpialipu]]; lipu kuuest värvusest kuulub vähemalt üks kõigi maade [[rahvuslipp|rahvuslipu]] värvuste hulka. Olümpialipp loodi [[1914]]. aastal, kuid olümpiamängudel heisati see esimest korda [[1920. aasta suveolümpiamängud|1920. aastal]] [[Belgia]]s [[Antwerpen]]is. Alates sellest ajast on olümpialipp heisatud kõigil olümpiamängudel.<ref name="olympiasymbol" />
Olümpiaspordialade tegevust reguleerivad ROK-i tunnustusega [[rahvusvahelised spordiföderatsioonid]], kes tagavad oma spordiala ülemaailmse arengu. ROK-i tunnustuse on praeguseks saanud 35 rahvusvahelist spordiföderatsiooni.<ref name="bidpro" /> ROK on tunnustanud ka spordialasid, mis ei kuulu olümpiamängude programmi – need spordialad ei ole ametlikud olümpiaspordialad, kuid neid võidakse olümpiamängude programmi arvata programmi ülevaatamisel, mis leiab aset esimesel [[ROK-i istungjärgud|ROK-i istungjärgul]] pärast olümpiamängude toimumist.<ref name="bidpro" /><ref name="du9Eh" /> Spordiala võetakse programmi või arvatakse sellest välja ROK-i liikmete kahe kolmandiku häälteenamusega.<ref name="lvESZ" /> Mitmed ROK-i tunnustusega spordialad ei ole kunagi olümpiamängude programmi kuulunud, sealhulgas [[male]] ja [[lainelauasõit]].<ref name="VFvY9" />
 
[[2004]]. aasta oktoobris-novembris lõi ROK [[olümpiaprogrammi komisjon]]i, mille ülesandeks oli vaadata üle nii olümpiamängude programmi kuuluvad kui ka ROK-i tunnustusega programmivälised spordialad; komisjoni eesmärk oli luua ühtne arusaam olümpiamängude programmi koostamisest.<ref name="factsheetsports" /> Olümpiaprogrammi komisjon sõnastas seitse kriteeriumit, mille põhjal hinnata, kas spordiala peaks võtma olümpiamängude programmi – spordiala ajalugu ja traditsioonid, mitmekülgsus, populaarsus ning avalik kuvand; sportlaste tervis; spordiala reguleeriva rahvusvahelise spordiföderatsiooni staatus; võistluste korraldamise kulud.<ref name="factsheetsports" /> Nende kriteeriumite põhjal valminud analüüsi tulemusel jäi sõelale viis spordiala, mida võtta [[2012. aasta suveolümpiamängud]]e programmi – [[golf]], [[karate]], [[ragbi]], [[rulluisusport]] ja [[seinatennis]].<ref name="factsheetsports" /> Pakutud spordialade nimekirja vaatas üle ROK-i täitevkomitee, kes saatis selle arutamisele [[2005]]. aasta ROK-i istungjärgule [[Singapur]]is; komisjoni pakutud viiest spordialast pandi hääletusele karate ja seinatennis, kuid kummalgi ei õnnestunud saada vajalikku kahte kolmandikku häältest, et saavutada olümpiaspordiala staatus.<ref name="factsheetsports" /> [[2009]]. aasta ROK-i istungjärgul hääletati olümpiaspordialade hulka golf ja ragbi, milles võisteldakse [[2016. aasta suveolümpiamängud|2016.]] ja [[2020. aasta suveolümpiamängud]]el.<ref name="golf" />
 
[[2002]]. aasta ROK-i istungjärgul [[Mexico]]s otsustati suveolümpiamängude programmi piirata kuni 28 spordiala, 301 võistluse ja 10 500 sportlaseni.<ref name="factsheetsports" /> Kolm aastat hiljem ROK-i istungjärgul Singapuris otsustati 2012. aasta suveolümpiamängude programmist välja arvata [[pesapall olümpiamängudel|pesapall]] ja [[pehmepall olümpiamängudel|pehmepall]]. Kuna hääletusele pandud uued spordialad ei saanud vajalikke arvu hääli, võisteldi 2012. aastal Londonis vaid 26 spordialal.<ref name="factsheetsports" /> 2016. ja 2020. aasta suveolümpiamängude programmis on taas 28 spordiala – lisanduvad [[ragbi olümpiamängudel|ragbi]] ja [[golf olümpiamängudel|golf]].<ref name="golf" />
=== Amatöör- ja profisport ===
 
[[Pilt:Jim Thorpe 1912b.jpg|pisi|uprightpüsti|leftvasakul|[[Jim Thorpe]] [[1912. aasta suveolümpiamängud|1912. aasta olümpiamängud]]el]]
[[Pierre de Coubertin]]i nägemus olümpiamängudest oli mõjutatud [[Suurbritannia erakoolid]]es järgitud [[aristokraat]]ide [[eetos]]est,<ref name="eassom" /> mille kohaselt on sport oluline osa haridusest – seda hoiakut iseloomustab väljend "terves kehas terve vaim" ([[ladina keel|ld k]] ''mens sana in corpore sano''). Eetose järgi pidi härrasmees olema oskuslik igal alal, mitte parim ühel kindlal alal; levinud oli ka arusaam, et harjutamine või treenimine on võrdne petmisega, kuna see annab professionaalsele sportlasele ebaõiglase eelise nende ees, kes harrastavad sporti vaid [[hobi]] korras.<ref name="eassom" />
 
[[Pilt:Nagano 1998-Russia vs Czech Republic.jpg|pisi|[[1998. aasta taliolümpiamängud]]e [[jäähoki olümpiamängudel|jäähoki]]võistluse kuldmedalimäng Venemaa ja Tšehhi vahel; alates neist olümpiamängudest on [[NHL]]i profisportlastel lubatud olümpiamängudel võistelda.]]
[[Profisportlane|Profisportlaste]] osalemise keeld on tekitanud nüüdisaegsete olümpiamängude ajaloos mitmeid vastuolusid. [[1912. aasta suveolümpiamängud|1912. aasta]] [[viievõistlus (kergejõustik)|viie]]- ja [[kümnevõistlus|kümnevõistluse]]e [[olümpiavõitja]] [[Jim Thorpe]] jäi medalitest ilma, kui selgus, et ta oli enne olümpiamänge mänginud poolprofitasemel [[pesapall]]i. ROK tagastas Thorpe'i medalid postuumselt tema lastele [[1983]]. aastal.<ref name="tDTdl" /> [[Šveits olümpiamängudel|Šveits]]i ja [[Austria olümpiamängudel|Austria]] suusatajad boikottisid [[1936. aasta taliolümpiamängud|1936. aasta taliolümpiamänge]], et avaldada toetust oma treeneritele, kes ei saanud olümpiamängudel võistelda, kuna nad teenisid suusatamisega raha ning neid peeti seetõttu profisportlasteks.<ref name="3Kxxc" />
Koos ühiskonna sotsiaalse arenguga [[20. sajand]]il aegus ka amatöörsportlase kui aristokraatliku härrasmehe arusaam.<ref name="eassom" /> Amatöörsportlase kuvandit nõrgestasid lisaks [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidu]] ja kommunistliku [[Ida-Euroopa]] riiklikult rahastatavad "täiskohaga amatöörsportlased", kes olid [[läänemaailm|läänemaade]] isefinantseerivate amatöörsportlastega võrreldes ebavõrdses eelisseisundis. ROK ei soovinud esialgu siiski amatöörspordi reeglit muuta.<ref name="zwVsh" /> Amatööri nõue hakkas [[Olümpiaharta]]s järk-järgult leevenema [[1970. aastad|1970ndatel]]. Pärast 1988. aasta olümpiamänge otsustas ROK rahvusvaheliste spordiföderatsioonide nõusolekul lubada kõigil profisportlastel olümpiamängudel osaleda.<ref name="EgEJF" /> [[2004]]. aasta seisuga ei võistle profisportlased olümpiamängudel ainult [[poks olümpiamängudel|poks]]i- ja [[maadlus olümpiamängudel|maadlus]]võistlustel, kuigi nende amatööri staatus põhineb võistlusreeglitel, mitte sissetulekul, kuna nii poksijad kui ka maadlejad saavad oma maa rahvuslikult olümpiakomiteelt rahalist toetust.
 
=== Boikotid ===
[[Pilt:Olympic boycotts 1976 1980 1984.PNG|pisi|uprightpüsti=1.35|Kaart maadega, kes boikottisid [[1976. aasta suveolümpiamängud|1976. aasta]] (kollasega), [[1980. aasta suveolümpiamängud|1980. aasta]] (sinisega) ja [[1984. aasta suveolümpiamängud|1984. aasta suveolümpiamänge]] (punasega).]]
 
Alates olümpiamängude taaselustamisest [[1896. aasta olümpiamängud|1896. aastal]] on kõigil olümpiamängudel võistelnud [[Austraalia olümpiamängudel|Austraalia]], [[Prantsusmaa olümpiamängudel|Prantsusmaa]], [[Suurbritannia olümpiamängudel|Suurbritannia]] ja [[Šveits olümpiamängudel|Šveits]]i rahvuskoondised. Vahel võib maa olümpiamängudelt kõrvale jääda, kuna selle sportlastel ei õnnestu olümpianorme täita, vahel võib maa otsustada olümpiamänge [[boikott]]ida. [[Iirimaa Olümpiakomitee]] boikottis [[1936. aasta suveolümpiamängud|1936. aasta Berliini suveolümpiamänge]], kuna ROK nõudis, et nende delegatsioon esindaks vaid [[Iirimaa]]d, mitte [[Iirimaa saar]]t.<ref name="OFPOf" /> [[1956. aasta suveolümpiamängud|1956. aasta Melbourne'i suveolümpiamängudega]] kaasnes kolm boikotti: [[Holland olümpiamängudel|Holland]], [[Hispaania olümpiamängudel|Hispaania]] ja Šveits, kes protestisid [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidu]] tegevuse vastu [[Ungari ülestõus (1956)|Ungari ülestõusu]] ajal, osalesid siiski [[Stockholm]]i [[ratsasport|ratsaspordivõistlustel]]; [[Kambodža olümpiamängudel|Kambodža]], [[Egiptus olümpiamängudel|Egiptus]], [[Iraak olümpiamängudel|Iraak]] ja [[Liibanon olümpiamängudel|Liibanon]] loobusid osalemisest [[Suessi kriis]]i tõttu; [[Hiina Rahvavabariik olümpiamängudel|Hiina Rahvavabariik]] boikottis olümpiamänge, kuna [[Hiina Vabariik olümpiamängudel|Hiina Vabariigil]] oli lubatud osaleda.<ref name="dnnuN" /> [[1972. aasta suveolümpiamängud|1972.]] ja [[1976. aasta suveolümpiamängud|1976.]] aastal ähvardasid mitmed [[Aafrika]] maad olümpiamänge boikottida, kui ROK ei keela [[Lõuna-Aafrika Vabariik olümpiamängudel|Lõuna-Aafrika Vabariigi]] ja [[Zimbabwe olümpiamängudel|Zimbabwe]] osalemist nende maade [[rassiline segregatsioon|rassilise eraldatuse poliitika]] tõttu. Aafrika riigid nõudsid ka [[Uus-Meremaa olümpiamängudel|Uus-Meremaa]] osalemise keelamist, kelle rahvuslik [[ragbi]]meeskond oli mänginud [[apartheid]]irežiimiga [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]]. ROK nõustus esimeste nõudmiste osas, kuid ei keelanud Uus-Meremaa osalemist, selgitades, et ragbi ei ole olümpiaspordiala.<ref name="montreal" /> 20 Aafrika maad koos [[Guyana olümpiamängudel|Guyana]] ja Iraagiga viisid sellest tulenevalt ähvarduse täide ja boikottisid 1976. aastal Montreali suveolümpiamänge, kuigi mõned nende maade sportlased olid juba jõudnud võistelda.<ref name="montreal" /><ref name="srJ6W" /> Samu olümpiamänge otsustas boikottida ka Hiina Vabariik, kuna Hiina Rahvavabariik oli survestanud Montreali organiseerimiskomiteed, et see takistaks Hiina Vabariigi rahvuskoondisel oma nime all võistelda. Hiina Vabariik keeldus korraldajate pakutud kompromissist, mille järgi lubati neil võistelda [[Hiina Vabariigi lipp|Hiina Vabariigi lipu]] all ja kasutada [[Hiina Vabariigi hümn]]i, kuid nad pidid muutma maa nime.<ref name="PCfme" /> Hiina Vabariik naasis olümpiamängudele alles [[1984. aasta suveolümpiamängud|1984. aastal]] nime all [[Hiina Taipei]] koos eri lipu ja hümniga.<ref name="WFefu" />
[[Pilt:Bundesarchiv Bild 183-G00630, Sommerolympiade, Siegerehrung Weitsprung.jpg|pisi|Olümpiavõitja [[Jesse Owens]] poodiumil [[kaugushüpe|kaugushüppe]] võidutseremoonia ajal [[1936. aasta suveolümpiamängud|1936. aasta]]l [[Berliin]]is]]
 
Olümpiamänge on läbi aegade kasutatud [[poliitika|poliitiliste]] [[ideoloogia]]te levitamiseks. [[Kolmas Riik|Natsi-Saksamaa]] soovis [[1936. aasta suveolümpiamängud|1936. aasta olümpiamängude]] korraldamisega näidata, et [[natsionaalsotsialism]] on heasoovlik ja [[rahu]]armastav ideoloogia, kuid kasutas olümpiamänge hoopis [[aarja rass]]i üleoleku rõhutamiseks.<ref name="gOpKZ" /> Kuigi Saksamaa oli Berliini olümpiamängude kõige edukam maa, varjutasid natsi[[propaganda]] sõnumit neli kuldmedalit võitnud [[afroameeriklased|afroameerika]] [[kergejõustik]]lane [[Jesse Owens]] ja [[Ungari]] [[juudid|juudi]] [[kõrgushüpe|kõrgushüppaja]] [[Ibolya Csák]].<ref name="uEPSv" /> [[Nõukogude Liit]], kes ei osalenud olümpiamängudel kuni [[1952. aasta suveolümpiamängud|1952. aasta Helsingi suveolümpiamängudeni]], korraldas selle asemel alates [[1928]]. aastast [[NSV Liidu Rahvaste Spartakiaad|NSV Liidu Rahvaste spartakiaate]]. Kahe [[Esimene maailmasõda|Esimese]] ja [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] vahelisel ajal [[1920. aastad|1920.]] ja [[1930. aastad|1930. aastatel]], soovides luua "[[väikekodanlane|väikekodanlikele]]" olümpiamängudele alternatiivspordipidustusi, korraldasid mitme riigi (sh [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]]) [[kommunism|kommunistlikud]] ja [[sotsialism|sotsialistlikud]] organisatsioonid [[tööliste olümpiamängud|tööliste olümpiamänge]].<ref name="LMc07" /><ref name="DiQX3" /> Alates [[1956. aasta suveolümpiamängud|1956. aastast]] kujunes Nõukogude Liidust olümpiamängudel ülevõim, kelle olümpiavõite kajastati laialt meedias.<ref name="JdrEq" />
 
 
Olümpiamänge on poliitiliste vaadete edastamiseks kasutanud ka üksiksportlased. [[1968. aasta suveolümpiamängud]]el [[Mexico]]s tõstsid Ameerika Ühendriikide kergejõustiklased, võitja [[Tommie Smith]] ja kolmanda koha saavutanud [[John Carlos]], [[200 meetri jooks]]u võidutseremoonia hümni ajal musta poksikindaga rusikas käe, juhtides sellega tähelepanu [[inimõigused|inimõigustele]] ja [[diskrimineerimine|diskrimineerimisele]]; protestiavaldusega ühines teise koha saavutanud [[Austraalia|austraallane]] [[Peter Norman]], kandes rinnas inimõigusi toetavat märki. Juhtunu tõttu pidi [[USA Olümpiakomitee]] [[ROK-i president|ROK-i presidendi]] [[Avery Brundage]]'i nõudmisel Smithi ja Carlose koju saatma, kuna vastasel juhul oleks võistlustelt eemaldatud kogu Ameerika Ühendriikide kergejõustikudelegatsioon.<ref name="WAAgA" />
[[Pilt:Marathon Hicks1904.jpg|pisi|[[Thomas J. Hicks|Thomas Hicks]] jooksmas [[maraton]]i [[1904. aasta suveolümpiamängud|1904. aasta olümpiamängudel]]]]
 
[[20. sajand]]i alguses hakkasid mitmed olümpiasportlased sooritusvõimet parandama ja tõstma [[ravim]]ite abil. [[1904. aasta suveolümpiamängud|1904. aasta olümpiamängude]] [[maraton]]ivõitjale [[Thomas J. Hicks|Thomas Hicks]]ile oli treener andnud [[strühniin]]i.<ref name="VZb0a" /> Ainus sooritusvõime parandamisega seotud surm olümpiamängudel juhtus [[1960. aasta suveolümpiamängud|1960. aastal]] [[Rooma]]s, kui [[Taani]] [[jalgrattasport|jalgrattur]] [[Knud Enemark Jensen]] kukkus [[jalgratas|rattalt]] ja hiljem suri; surma uurimine selgitas, et ta oli olnud [[amfetamiin]]i mõju all.<ref name="dopinghistory" /> [[1960. aastad|1960ndate]] keskel hakkasid spordiföderatsioonid [[doping|sooritusvõimet tõstvate ainete kasutamist]] keelustama; ROK keelustas selle [[1967]]. aastal.<ref name="7vkTc" />
 
Esimese olümpiasportlasena andis positiivse dopinguproovi [[Rootsi]] [[moodne viievõistlus|viievõistleja]] [[Hans-Gunnar Liljenwall]], kellelt võeti [[1968. aasta suveolümpiamängud|1968. aasta olümpiamängud]]el võidetud pronksmedal [[alkohoolsed joogid|alkoholi]] tarvitamise tõttu.<ref name="nfeyy" /> Kõige enam on kõneainet pakkunud [[Kanada]] [[sprinter]]i [[Ben Johnson]]i dopingujuhtum – Johnson kaotas [[1988. aasta suveolümpiamängud|1988. aastal]] [[Soul]]is [[maailmarekord]]iga võidetud [[100 meetri jooks]]u olümpiakulla [[stanozolol]]i tarvitamise tõttu. Tema kuldmedal anti teise koha omanikule Ameerika Ühendriikide sprinterile [[Carl Lewis]]ele, kes oli enne olümpiamänge andnud samuti positiivse dopinguproovi.<ref name="7gpng" />
=== Sooline diskrimineerimine ===
{{vaata|Naised olümpiamängudel}}
[[Pilt:Charlotte Cooper.jpg|uprightpüsti|pisi|[[Suurbritannia]] [[tennis]]ist [[Charlotte Cooper]] oli [[1900. aasta suveolümpiamängud|1900. aastal]] esimene naisolümpiavõitja]]
 
Kuigi naistel oli lubatud esimest korda olümpiamängudel osaleda juba [[1900. aasta suveolümpiamängud|1900. aastal Pariisis]], võistles [[1992. aasta suveolümpiamängud|1992. aasta olümpiamängudel]] 35 maad, kelle delegatsiooni ei kuulunud ühtegi naissportlast.<ref name="nytimes.com" /> Järgnevatel aastatel langes nende maade arv märkimisväärselt. [[2000. aasta suveolümpiamängud|2000. aastal]] olid esimest korda esindatud [[Bahrein olümpiamängudel|Bahrein]]i naissportlased: [[ujumine|ujuja]] [[Fatema Hameed Gerashi]] ja kergejõustiklane [[Mariam Mohamed Hadi Al Hilli]].<ref name="EjyWm" /> [[2004. aasta suveolümpiamängud|2004. aasta olümpiamängudel]] võistlesid esimest korda [[Afganistan olümpiamängudel|Afganistan]]i naissportlased: kergejõustiklane [[Robina Muqimyar]] ja [[džuudo|judoka]] [[Fariba Rezayee]].<ref name="6OjTt" /> Neile maadele järgnes [[2008. aasta suveolümpiamängud|2008. aastal]] [[Araabia Ühendemiraadid olümpiamängudel|Araabia Ühendemiraadid]], mida esimeste naistena esindasid ''[[taekwondo]]'' võitleja [[Maitha Al Maktum]] ja [[ratsasport]]lane [[Latifa Al Maktum]]; mõlemad kuuluvad [[Dubai emiraat|Dubai]] [[Āl Maktūm|valitsevasse perekonda]].<ref name="h24ou" />
{{vaata ka|Olümpiavõitja}}
 
[[Pilt:1998 Winter Olympics medals.JPG|pisi|uprightpüsti|[[1998. aasta taliolümpiamängud]]e medalid]]
Igal võistlusalal esimese, teise ja kolmanda koha saavutanud võistlejat või võistkonnaliiget autasustatakse võidutseremoonial medaliga. Võitjale antakse kuldmedal, mis oli kuni [[1912. aasta suveolümpiamängud|1912. aastani]] tehtud puhtast [[kuld|kullast]], seejärel kullatud [[hõbe]]dast; praegu valmistatakse kuldmedal kullakattega hõbedast. Kuldmedal peab sisaldama vähemalt kuus grammi puhast kulda.<ref name="CFShy" /> Teise koha saavutanud sportlast autasustatakse hõbemedaliga ning kolmanda koha omanikku pronksmedaliga. [[Ühe kaotuse süsteem]]iga võistlusaladel (nt [[poks]]) ei pruugita kolmandat kohta välja selgitada; sellisel juhul teenivad pronksmedali mõlema poolfinaali kaotajad. [[1896. aasta suveolümpiamängud|Esimestel nüüdisaegsetel olümpiamängudel Ateenas]] autasustati vaid kahte parimat võistlejat – võitja sai hõbe- ja teise koha omanik pronksmedali. Praegu kasutatav kolme medaliga autasustamine võeti kasutusele [[1904. aasta suveolümpiamängud|1904. aasta olümpiamängudel Saint Louises]].<ref name="EWtnv" /> Alates [[1948. aasta suveolümpiamängud|1948. aastast]] on neljanda, viienda ja kuuenda koha saavutanud sportlane saanud diplomi, ning alates [[1984. aasta suveolümpiamängud|1984. aastast]] antakse diplom ka seitsmenda ja kaheksanda koha saavutanule. [[2004. aasta suveolümpiamängud|2004. aasta suveolümpiamängudel Ateenas]] anti olümpia- ja medalivõitjale lisaks medalile ka [[oliivipuu]]pärg.<ref name="ZK4tv" /> ROK ei pea võidetud medalite üle arvestust, kuid medalistatistikat avaldavad nii rahvuslikud olümpiakomiteed kui ka meedia, kuna medalivõitude arvu peetakse olümpiamängude edu mõõdupuuks.<ref name="XSHn7" />
 
{{vaata ka|Olümpialinn}}
 
[[Pilt:Summer olympics all cities.PNG|pisi|uprightpüsti=1.35|Suveolümpialinnade ja võõrustanud maade kaart. Ühed suveolümpiamängud korraldanud maad on värvitud roheliseks ning vähemalt kahed suveolümpiamängud korraldanud maad siniseks.]]
[[Pilt:Winter olympics all cities.PNG|pisi|uprightpüsti=1.35|Taliolümpialinnade ja võõrustanud maade kaart. Ühed taliolümpiamängud korraldanud maad on värvitud roheliseks ning vähemalt kahed taliolümpiamängud korraldanud maad siniseks.]]
 
Olümpiamängude korraldusõigus antakse tulevasele [[olümpialinn]]ale tavaliselt seitse kuni kaheksa aastat enne mängude toimumist.<ref name="bidpro" /> Olümpialinn valitakse kahes etapis ja valikuprotsess kestab kaks aastat. Olümpiamängude korraldusõigust sooviv linn esitab taotluse oma maa [[rahvuslikud olümpiakomiteed|rahvuslikule olümpiakomiteele]]. Kui ühelt maalt esitab korraldussoovi taotluse mitu linna, peab rahvuslik olümpiakomitee tegema nende vahel sisemise valiku, kuna iga rahvuslik olümpiakomitee saab heaks kiita ja [[Rahvusvaheline Olümpiakomitee|ROK-ile]] edastada vaid ühe linna kandidatuuri. Pärast taotluste esitamist ROK-ile algab valikuprotsessi esimene etapp – linnad täidavad olümpiamängude korraldamist puudutava põhjaliku ankeedi, kus nad peavad muuhulgas kinnitama, et austavad ja järgivad [[olümpiaharta]]t ja [[ROK-i täitevkomitee]] eeskirju.<ref name="olympiahartabidpro" /><ref name="bidproolympiaharta" /><ref name="hostcity" /> Ankeete hindavad valitud spetsialistid, kes annavad ROK-ile ülevaate iga linna olümpiamängude korraldusplaanist ja -võimest; hinnangu põhjal valib ROK välja linnad, kes liiguvad edasi valikuprotsessi teise etappi ja saavad [[kandidaatlinn]]a staatuse.<ref name="hostcity" />
 
Kandidaatlinnad esitavad ROK-ile pikema ja üksikasjalikuma ülevaate olümpiamängude korraldusplaanist. Iga linna kandidatuuri analüüsib põhjalikult määramiskomisjon, kes külastab kandidaatlinnu, vestleb kohalike ametiisikutega ja vaatab üle mängude võimalikud toimumiskohad; vestluse käigus peavad kandidaatlinna ametiisikud kinnitama, et on võimelised olümpiamänge rahastama. Määramiskomisjon koostab kandidaatlinnadest aruande ja esitab selle ROK-ile vähemalt kaks kuud enne planeeritavat [[ROK-i istungjärgud|ROK-i istungjärku]], kus olümpialinn valitakse. ROK-i istungjärk koguneb maal, kus ei asu ühtegi kandidaatlinna. Istungjärgul esitleb kandidaatlinnu ROK-i täitevkomitee, misjärel teevad istungjärgul osalevad ROK-i liikmed kandidaatlinnade vahel olümpialinna lõpphääletuse. Valituks osutuva olümpialinna taotluskomitee ja selle maa rahvuslik olümpiakomitee allkirjastavad ROK-iga kokkuleppe, millega antakse olümpialinnale ja mänge võõrustavale maale ametlikult olümpiamängude korraldusõigus.<ref name="bidpro" /><ref name="olympiaharta" />
[[2016]]. aastaks on olümpiamänge võõrustanud 44 linna ja 23 maad; väljaspool [[Euroopa]]t ja [[Põhja-Ameerika]]t on toimunud vaid kaheksad mängud. Alates [[1988. aasta suveolümpiamängud|1988. aasta Souli suveolümpiamängudest]] on [[Aasia]] ja [[Okeaania]] piirkonnas peetud neljad mängud, mis on ühe võrra rohkem kui sellele eelnenud 92 aasta jooksul, mil nüüdisaegseid olümpiamänge on korraldatud. [[Rio de Janeiro]], kus toimuvad [[2016. aasta suveolümpiamängud]], on esimene [[Lõuna-Ameerika]] linn, kellele on olümpiamängude korraldusõigus usaldatud. Ühegi [[Aafrika]] maa ega linna kandidatuur ei ole seni edukas olnud.
 
Kõige rohkem olümpiamänge on korraldanud [[Ameerika Ühendriigid]] – kokku kaheksad mängud, millest neli on olnud suve- ja neli taliolümpiamängud. Linnade võrdluses on kõige rohkem mänge – kolmed suveolümpiamängud – korraldanud [[London]].
 
Suveolümpiamänge on kaks korda korraldanud [[Saksamaa]], [[Austraalia]], [[Prantsusmaa]] ja [[Kreeka]] ning linnadest [[Los Angeles]], [[Pariis]] ja [[Ateena]].
== Viited ==
{{viited|1=2|allikad=
<ref name="britannica">{{cite webNetiviide|titlePealkiri=Olympic Games|urlURL=http://www.britannica.com/EBchecked/topic/428005/Olympic-Games|publisherVäljaandja=Encyclopædia Britannica|accessdateKasutatud=16. aprill 2013}}</ref>
<ref name="young">Young, David C. (2004). "The Beginnings. A Brief History of the Olympic Games.", lk 12–13. Wiley-Blackwell. ISBN 978-1-4051-1130-0</ref>
<ref name="pindar">{{cite news Netiviide|urlURL= http://www.perseus.tufts.edu/hopper/text?doc=Perseus%3Atext%3A1999.01.0162&redirect=true |titlePealkiri= Olympian 10 |publisherVäljaandja= Pindar |accessdateKasutatud=23. märts 2013}}</ref>
<ref name="crowther">Crowther, Nigel B. (2007). "The Ancient Olympic Games. Sport in Ancient Times.", lk 54. Greenwood Publishing Group. ISBN 978-0-275-98739-8</ref>
<ref name="young2">Young, David C. (1996). "The Modern Olympics: A Struggle for Revival.", lk 14. Baltimore: Johns Hopkins University Press. ISBN 978-0-8018-7207-5</ref>
<ref name="rugby">{{cite news Netiviide|titlePealkiri=Rugby School motivated founder of Games|publisherVäljaandja=Reuters (SI.som)|dateAeg=8. juuli 2004|urlURL=http://sportsillustrated.cnn.com/2004/olympics/2004/07/07/bc.sport.olympics.coubertin/|accessdateKasutatud=4. veebruar 2009}}</ref>
<ref name="young3">Young, David C. (1996). "The Modern Olympics: A Struggle for Revival.", lk 128. Baltimore: Johns Hopkins University Press. ISBN 978-0-8018-7207-5</ref>
<ref name="iocfactsheet">{{cite webNetiviide |titlePealkiri=Fact Sheet: The Summer Olympic Games|publisherVäljaandja=Rahvusvaheline Olümpiakomitee|urlURL=http://web.archive.org/web/20110429094019/http://multimedia.olympic.org/pdf/en_report_1138.pdf|formatFailitüüp=PDF|dateAeg=jaanuar 2008|accessdateKasutatud=2. veebruar 2009}}</ref>
<ref name="olympiaharta">{{cite webNetiviide|urlURL=http://www.eok.ee/ol%C3%BCmpiaharta|titlePealkiri=Olümpiaharta|publisherVäljaandja=Eesti Olümpiakomitee|accessdateKasutatud=13. märts 2013}}</ref>
<ref name="bidpro">{{cite webNetiviide |titlePealkiri=Olympic Charter|publisherVäljaandja=Rahvusvaheline Olümpiakomitee|urlURL=http://www.olympic.org/Documents/olympic_charter_en.pdf|formatFailitüüp=PDF|accessdateKasutatud=18. aprill 2013|dateAeg=juuli 2011}}</ref>
<ref name="media">Cooper-Chen, Anne (2005). "Global entertainment media", lk 231. Mahwah, New Jersey: Lawrence Erlbaum Associates. ISBN 978-0-8058-5168-7</ref>
<ref name="television1vgTU">{{citeSwaddling, news|Judith title=Issues(2000). of"The theAncient Olympic Games| url=http://www(2 ed.la84foundation.org/6oic/primer_text2.htm|)", publisher=Olympiclk Primer54. LA84Austin: FoundationUniversity of Los Angeles| accessTexas date=30Press. märtsISBN 2009}}978-0-292-70373-5</ref>
<ref name="television">{{Netiviide|Pealkiri=Issues of the Olympic Games| url=http://www.la84foundation.org/6oic/primer_text2.htm| publisher=Olympic Primer. LA84 Foundation of Los Angeles| access date=30. märts 2009}}</ref>
<ref name="QJNCG">{{cite webNetiviide|titlePealkiri=The Olympic Truce – Myth and Reality by Harvey Abrams|urlURL=http://ablemedia.com/ctcweb/showcase/abrams1.html|publisherVäljaandja=Classics Technology Center, AbleMedia.com|accessdateKasutatud=12. veebruar 2013}}</ref>
<ref name="movement">Buchanon, Ian; Mallon, Bill (2006). "Historical Dictionary of the Olympic Movement", lk ci. Lanham, MD: Scarecrow Press. ISBN 978-0-8108-5574-8</ref>
<ref name="q1kZC">Richardson, N.J. (1992). "Panhellenic Cults and Panhellenic Poets. In Lewis, D.M.; Boardman, John; Davies, J.K.. The Fifth Century BC.", lk 227. Cambridge University Press. ISBN 978-0-521-23347-7</ref>
<ref name="kommerts">Slack, Trevor (2004). "The Commercialisation of sport", lk 194. New York: Routledge. ISBN 978-0-7146-8078-1</ref>
<ref name="sX4WB">{{cite webNetiviide|titlePealkiri=Olympic Games. The Ancient Olympic Games|urlURL=http://www.britannica.com/EBchecked/topic/428005/Olympic-Games/59589/The-ancient-Olympic-Games|publisherVäljaandja=Encyclopædia Britannica|accessdateKasutatud=29. aprill 2009}}</ref>
<ref name="sportkom">Slack, Trevor (2004). "The Commercialisation of sport", lk 192. New York: Routledge. ISBN 978-0-7146-8078-1</ref>
<ref name="free time">{{cite news|first1=Bill |last1=Carter|first2=Richard|last2=Sandomir |url=http://www.nytimes.com/2008/08/18/sports/olympics/18nbc.html?ref=business&_r=0 | title=A Surprise Winner at the Olympic Games in Beijing: NBC |publisher=The New York Times |date=17. august 2008 |accessdate=7. aprill 2013}}</ref>
<ref name="slack2">Slack, Trevor (2004). "The Commercialisation of sport", lk 17. New York: Routledge. ISBN 978-0-7146-8078-1</ref>
<ref name="sales">Buchanon, Ian; Mallon, Bill (2006). "Historical Dictionary of the Olympic Movement", lk cii. Lanham, MD: Scarecrow Press. ISBN 978-0-8108-5574-8</ref>
<ref name="olympiasymbol">{{cite web|title=The Olympic Symbols |format=PDF|url=http://www.webcitation.org/5gKlcLlT9 |publisher=The Olympic Museum|date=26. aprill 2009|access date=3. aprill 2013}}</ref>
<ref name="avats1">{{cite web |title=Fact Sheet: Opening Ceremony of the Summer Olympic Games|publisher=Rahvusvaheline Olümpiakomitee|url=http://web.archive.org/web/20110429094114/http://multimedia.olympic.org/pdf/en_report_1134.pdf|format=PDF|date=veebruar 2008|accessdate=17. märts 2013}}</ref>
<ref name="Sports">{{cite web |url=http://www.olympic.org/sports |title=Olympic Sports |publisher=Rahvusvaheline Olümpiakomitee |accessdate=25. märts 2013}}</ref>
<ref name="factsheetsports">{{cite web |url=http://www.webcitation.org/5gKml7Xpv |title=Factsheet: The sports on the Olympic programme |publisher=Rahvusvaheline Olümpiakomitee |format=PDF |accessdate=27. märts 2013}}</ref>
<ref name="golf">{{cite web|title=Golf, rugby added for 2016 and 2020|publisher=ESPN.com. Associated Pess.|url=http://sports.espn.go.com/oly/news/story?id=4545111|date=9. oktoober 2009|accessdate=27. märts 2013}}</ref>
<ref name="eassom">Eassom, Simon (1994). "Critical Reflections on Olympic Ideology", lk 120–123. Ontario: The Centre for Olympic Studies. ISBN 978-0-7714-1697-2</ref>
<ref name="montreal">{{cite web |title=African nations boycott costly Montreal Games |publisher=CBC Sports |url=http://www.cbc.ca/news/story/2008/05/09/f-olympics-history-1976.html | date=30. juuli 2008 |accessdate=29. märts 2013|archiveurl=https://archive.is/lZS7b|archivedate=2013-06-28}}</ref>
<ref name="dopinghistory">{{cite web|title=A Brief History of Anti-Soping|publisher=World Anti-Doping Agency|url=http://www.wada-ama.org/en/About-WADA/History/A-Brief-History-of-Anti-Doping/|accessdate=10. september 2008}}</ref>
<ref name="nytimes.com">{{cite news| url=http://www.nytimes.com/2008/05/19/opinion/19iht-edahmed.3.13017836.html?_r=0| title=Bar countries that ban women athletes|publisher=The New York Times |date=19. mai 2008| accessdate=1. aprill 2013}}</ref>
<ref name="bidpro">{{cite web |title=Olympic Charter|publisher=Rahvusvaheline Olümpiakomitee|url=http://www.olympic.org/Documents/olympic_charter_en.pdf|format=PDF|accessdate=18. aprill 2013|date=juuli 2011}}</ref>
<ref name="hostcity">{{cite web |title=Choice of the host city|publisher=Rahvusvaheline Olümpiakomitee|url=http://www.olympic.org/host-city-election|accessdate=15. märts 2013}}</ref>
<ref name="1vgTU">Swaddling, Judith (2000). "The Ancient Olympic Games (2 ed.)", lk 54. Austin: University of Texas Press. ISBN 978-0-292-70373-5</ref>
<ref name="QJNCG">{{cite web|title=The Olympic Truce – Myth and Reality by Harvey Abrams|url=http://ablemedia.com/ctcweb/showcase/abrams1.html|publisher=Classics Technology Center, AbleMedia.com|accessdate=12. veebruar 2013}}</ref>
<ref name="q1kZC">Richardson, N.J. (1992). "Panhellenic Cults and Panhellenic Poets. In Lewis, D.M.; Boardman, John; Davies, J.K.. The Fifth Century BC.", lk 227. Cambridge University Press. ISBN 978-0-521-23347-7</ref>
<ref name="sX4WB">{{cite web|title=Olympic Games. The Ancient Olympic Games|url=http://www.britannica.com/EBchecked/topic/428005/Olympic-Games/59589/The-ancient-Olympic-Games|publisher=Encyclopædia Britannica|accessdate=29. aprill 2009}}</ref>
<ref name="kcAzi">Golden, Mark (2009). "Helpers, Horses, and Heroes. Greek Sport and Social Status.", lk 59–61. University of Texas Press. ISBN 978-0-292-71869-2</ref>
<ref name="free time">{{cite newsNetiviide|first1Eesnimi=Bill |last1Perekonnanimi=Carter|first2Eesnimi 2=Richard|last2=Sandomir |urlURL=http://www.nytimes.com/2008/08/18/sports/olympics/18nbc.html?ref=business&_r=0 | titlePealkiri=A Surprise Winner at the Olympic Games in Beijing: NBC |publisherVäljaandja=The New York Times |dateAeg=17. august 2008 |accessdateKasutatud=7. aprill 2013}}</ref>
<ref name="Jm4hP">{{cite webNetiviide|titlePealkiri=Ancient Olympic Events|urlURL=http://www.perseus.tufts.edu/Olympics/sports.html|publisherVäljaandja=Perseus Project of Tufts University|accessdateKasutatud=29. aprill 2009}}</ref>
<ref name="slack2">Slack, Trevor (2004). "The Commercialisation of sport", lk 17. New York: Routledge. ISBN 978-0-7146-8078-1</ref>
<ref name="FsoQ8">Golden, Mark (2009). "Helpers, Horses, and Heroes. Greek Sport and Social Status.", lk 24. University of Texas Press. ISBN 978-0-292-71869-2</ref>
<ref name="sales">Buchanon, Ian; Mallon, Bill (2006). "Historical Dictionary of the Olympic Movement", lk cii. Lanham, MD: Scarecrow Press. ISBN 978-0-8108-5574-8</ref>
<ref name="jRneL">Burkert, Walter (1983). "Pelops at Olympia. Homo Necans.", lk 95. University of California Press. ISBN 978-0-520-05875-0</ref>
<ref name="olympiasymbol">{{cite webNetiviide|titlePealkiri=The Olympic Symbols |formatFailitüüp=PDF|urlURL=http://www.webcitation.org/5gKlcLlT9 |publisherVäljaandja=The Olympic Museum|dateAeg=26. aprill 2009|access date=3. aprill 2013}}</ref>
<ref name="nGSPJ">Swaddling, Judith (1999). "The Ancient Olympic Games", lk 90–93. University of Texas Press. ISBN 978-0-292-77751-4</ref>
<ref name="avats1">{{cite webNetiviide |titlePealkiri=Fact Sheet: Opening Ceremony of the Summer Olympic Games|publisherVäljaandja=Rahvusvaheline Olümpiakomitee|urlURL=http://web.archive.org/web/20110429094114/http://multimedia.olympic.org/pdf/en_report_1134.pdf|formatFailitüüp=PDF|dateAeg=veebruar 2008|accessdateKasutatud=17. märts 2013}}</ref>
<ref name="9qhHZ">Olympic Museum. "The Olympic Games in Antiquity", lk 2</ref>
<ref name="PyP2ZSports">{{cite newsNetiviide |urlURL= http://www.olimpickgamesolympic.co.ukorg/contentok.php?id=853sports |titlePealkiri=Olympic 400 Years of Olimpick PassionSports |publisherVäljaandja=Rahvusvaheline Robert Dover's Games SocietyOlümpiakomitee |accessdateKasutatud=425. juunimärts 20102013}}</ref>
<ref name="v0X7mPyP2Z">{{cite news Netiviide|urlURL= http://www.olympistolimpickgames.orgco.uk/summer-olympic-history/revival-of-the-olympic-gamescontentok.htmlphp?id=853 |titlePealkiri= Revival400 Years of theOlimpick Olympic GamesPassion |publisherVäljaandja= Olympist.orgRobert Dover's Games Society |accessdateKasutatud=244. märtsjuuni 20132010}}</ref>
<ref name="Sportsfactsheetsports">{{cite webNetiviide |urlURL=http://www.olympicwebcitation.org/sports5gKml7Xpv |titlePealkiri=Factsheet: The sports on the Olympic Sportsprogramme |publisherVäljaandja=Rahvusvaheline Olümpiakomitee |accessdateFailitüüp=PDF |Kasutatud=2527. märts 2013}}</ref>
<ref name="v0X7m">{{Netiviide|URL= http://www.olympist.org/summer-olympic-history/revival-of-the-olympic-games.html |Pealkiri= Revival of the Olympic Games |Väljaandja= Olympist.org |Kasutatud=24. märts 2013}}</ref>
<ref name="golf">{{cite webNetiviide|titlePealkiri=Golf, rugby added for 2016 and 2020|publisherVäljaandja=ESPN.com. Associated Pess.|urlURL=http://sports.espn.go.com/oly/news/story?id=4545111|dateAeg=9. oktoober 2009|accessdateKasutatud=27. märts 2013}}</ref>
<ref name="6hXL2">Young, David C. (2004). "The Beginnings. A Brief History of the Olympic Games.", lk 144. Wiley-Blackwell. ISBN 978-1-4051-1130-0</ref>
<ref name="eassom">Eassom, Simon (1994). "Critical Reflections on Olympic Ideology", lk 120–123. Ontario: The Centre for Olympic Studies. ISBN 978-0-7714-1697-2</ref>
<ref name="UFEFz">Young, David C. (1996). "The Modern Olympics: A Struggle for Revival.", lk 28. Baltimore: Johns Hopkins University Press. ISBN 978-0-8018-7207-5</ref>
<ref name="montreal">{{cite webNetiviide |titlePealkiri=African nations boycott costly Montreal Games |publisherVäljaandja=CBC Sports |urlURL=http://www.cbc.ca/news/story/2008/05/09/f-olympics-history-1976.html | dateAeg=30. juuli 2008 |accessdateKasutatud=29. märts 2013|archiveurlArhiivimisurl=https://archive.is/lZS7b|archivedateArhiivimisaeg=2013-06-28}}</ref>
<ref name="vWADH">Matthews, George R. (2005). "America's first Olympics: the St. Louis games of 1904.", lk 53–54. University of Missouri Press. ISBN 978-0-8262-1588-8</ref>
<ref name="dopinghistory">{{cite webNetiviide|titlePealkiri=A Brief History of Anti-Soping|publisherVäljaandja=World Anti-Doping Agency|urlURL=http://www.wada-ama.org/en/About-WADA/History/A-Brief-History-of-Anti-Doping/|accessdateKasutatud=10. september 2008}}</ref>
<ref name="yRX7U">Weiler, Ingomar (2004). "The predecessors of the Olympic movement, and Pierre de Coubertin." European Review (Cambridge University Press) 12 (3).</ref>
<ref name="nytimes.com">{{cite newsNetiviide| url=http://www.nytimes.com/2008/05/19/opinion/19iht-edahmed.3.13017836.html?_r=0| titlePealkiri=Bar countries that ban women athletes|publisherVäljaandja=The New York Times |dateAeg=19. mai 2008| accessdateKasutatud=1. aprill 2013}}</ref>
<ref name="D7S4y">Girginov, Vassil; Parry, Jim (2005). "The Olympic Games Explained: A Student Guide to the Evolution of the Modern Olympic Games.", lk 38. Routledge. ISBN 978-0-415-34604-7</ref>
<ref name="hostcity">{{cite webNetiviide |titlePealkiri=Choice of the host city|publisherVäljaandja=Rahvusvaheline Olümpiakomitee|urlURL=http://www.olympic.org/host-city-election|accessdateKasutatud=15. märts 2013}}</ref>
<ref name="jUDWY">Young, David C. (1996). "The Modern Olympics: A Struggle for Revival.", lk 24. Baltimore: Johns Hopkins University Press. ISBN 978-0-8018-7207-5</ref>
<ref name="LzBID">{{cite news Netiviide|urlURL= http://www.museumoflondon.org.uk/collections-research/collections-online/object.aspx?objectID=object-430955 |titlePealkiri= Crystal Palace Olympic arena |publisherVäljaandja= Museum of London |accessdateKasutatud=24. märts 2013}}</ref>
<ref name="msOho">Young, David C. (1996). "The Modern Olympics: A Struggle for Revival.", lk 1. Baltimore: Johns Hopkins University Press. ISBN 978-0-8018-7207-5</ref>
<ref name="kNYRG">Young, David C. (1996). "The Modern Olympics: A Struggle for Revival.", lk 2, 13–23, 81. Baltimore: Johns Hopkins University Press. ISBN 978-0-8018-7207-5</ref>
<ref name="ygqr6">Young, David C. (1996). "The Modern Olympics: A Struggle for Revival.", lk 44. Baltimore: Johns Hopkins University Press. ISBN 978-0-8018-7207-5</ref>
<ref name="PGmOy">{{cite webNetiviide |titlePealkiri=The Olympic Games: BC 776 – AD 1896|publisherVäljaandja=LA84 Foundation|lastPerekonnanimi=Coubertin et al |urlURL=http://www.la84foundation.org/6oic/OfficialReports/1896/1896.pdf|formatFailitüüp=PDF|accessdateKasutatud=24. märts 2013}}</ref>
<ref name="QVVRe">Young, David C. (1996). "The Modern Olympics: A Struggle for Revival.", lk 100–105. Baltimore: Johns Hopkins University Press. ISBN 978-0-8018-7207-5</ref>
<ref name="8yWHX">{{cite webNetiviide |urlURL=http://www.olympic.org/en/content/Olympic-Games/All-Past-Olympic-Games/Summer/Athens-1896/ |titlePealkiri=Athens 1896 |publisherVäljaandja=Rahvusvaheline Olümpiakomitee |accessdateKasutatud=8. veebruar 2010}}</ref>
<ref name="XrMFy">Memoire sure le conflit entre la Grece et la Roumanie concernant l'affaire Zappa – Athens 1893, by F. Martens</ref>
<ref name="oMW83">L'affaire Zappa – Paris 1894, by G. Streit</ref>
<ref name="Qv4Wc">Young, David C. (1996). "The Modern Olympics: A Struggle for Revival.", lk 117. Baltimore: Johns Hopkins University Press. ISBN 978-0-8018-7207-5</ref>
<ref name="HqVdW">{{cite webNetiviide |urlURL= http://www.sports-reference.com/olympics/summer/1896/ |titlePealkiri= 1896 Athina Summer Games |publisherVäljaandja= Sports Reference |accessdateKasutatud=31. jaanuar 2009}}</ref>
<ref name="h22f4">{{cite webNetiviide |urlURL= http://proxy.espn.go.com/oly/summer08/fanguide/history?year=1904 |titlePealkiri= St. Louis 1904 – Overview |publisherVäljaandja= ESPN |accessdateKasutatud=31. jaanuar 2009}}</ref>
<ref name="5sDBJ">{{cite news Netiviide|urlURL= http://www.cbc.ca/news/story/2008/05/05/f-olympics-feature-1906.html |titlePealkiri= 1906 Olympics mark 10th anniversary of the Olympic revival |publisherVäljaandja= Canadian Broadcasting Centre |dateAeg=7. august 2009 |accessdateKasutatud=24. märts 2013|archiveurlArhiivimisurl=https://archive.is/K2TeR|archivedateArhiivimisaeg=2013-06-28}}</ref>
<ref name="F4YT3">{{cite news Netiviide|titlePealkiri=Chamonix 1924|urlURL=http://www.olympic.org/chamonix-1924-winter-olympics|publisherVäljaandja=Rahvusvaheline Olümpiakomitee|accessdateKasutatud=19. märts 2013}}</ref>
<ref name="KZ5nA">{{cite webNetiviide |urlURL= http://www.utah.com/olympics/history.htm |titlePealkiri= Winter Olympics History |publisherVäljaandja= Utah Athletic Foundation |accessdateKasutatud=31. jaanuar 2009}}</ref>
<ref name="hYb59">{{cite news Netiviide|urlURL= http://news.bbc.co.uk/sport1/hi/other_sports/disability_sport/7582206.stm |titlePealkiri= History of the Paralympics |publisherVäljaandja= BBC Sport |accessdateKasutatud=2. veebruar 2009 | dateAeg=4. september 2008}}</ref>
<ref name="phxBy">{{cite news Netiviide|urlURL= http://www.canada2010.gc.ca/101/histor/010203-eng.cfm |titlePealkiri= History of the Paralympic Games |publisherVäljaandja= Government of Canada |accessdateKasutatud=7. aprill 2010}}</ref>
<ref name="lUXoG">{{cite webNetiviide|titlePealkiri=IPC-IOC Cooperation|publisherVäljaandja=Rahvusvaheline Paraolümpiakomitee|urlURL=http://oldwebsite.paralympic.org/IPC/IPC-IOC_Co-operation.html IPC-IOC Co-operation|accessdateKasutatud=3. mai 2010}}</ref>
<ref name="C1r5r">{{cite newsNetiviide| url=http://www.guardian.co.uk/uk/2010/may/04/sainsburys-sponsors-paralympic-games | location=London | titlePealkiri=Sainsbury's announces sponsorship of 2012 Paralympics | dateAeg=4. mai 2010 | work=The Guardian | first=Owen | last=Gibson}}</ref>
<ref name="VPPcW">{{cite news Netiviide|titlePealkiri=Rogge wants Youth Olympic Games|publisherVäljaandja=BBC Sport|dateAeg=19. märts 2007|urlURL=http://news.bbc.co.uk/sport2/hi/other_sports/6467087.stm|accessdateKasutatud=2. veebruar 2009}}</ref>
<ref name="5Cox5">{{cite news Netiviide|lastPerekonnanimi= Rice |firstEesnimi= John |urlURL= http://www.usatoday.com/sports/olympics/2007-07-05-2774646336_x.htm |titlePealkiri=IOC approves Youth Olympics; first set for 2010 |agency= Associated Press |publisherVäljaandja= USA Today |dateAeg=5. juuli 2007 |accessdateKasutatud=2. veebruar 2009}}</ref>
<ref name="5J5rc">{{cite webNetiviide |titlePealkiri=Factsheet. Youth Olympic Games|publisherVäljaandja=Rahvusvaheline Olümpiakomitee|urlURL=http://www.olympic.org/Documents/Reference_documents_Factsheets/The_Youth_Olympic_Games.pdf|formatFailitüüp=PDF|dateAeg=juuli 2012|accessdateKasutatud=18. märts 2013}}</ref>
<ref name="wK1Pm">{{cite news Netiviide|titlePealkiri=IOC to Introduce Youth Olympic Games in 2010|publisherVäljaandja=CRIenglish.com|dateAeg=25. aprill 2007|urlURL=http://english.cri.cn/2886/2007/04/25/1221@220491.htm|accessdateKasutatud=29. jaanuar 2009}}</ref>
<ref name="ZFyJG">{{cite news Netiviide|titlePealkiri=IOC session: A "go" for Youth Olympic Games|publisherVäljaandja=Rahvusvaheline Olümpiakomitee|dateAeg=5. juuli 2007|urlURL=http://web.archive.org/web/20080821232940/http://www.olympic.org/uk/news/olympic_news/full_story_uk.asp?id=2227|accessdateKasutatud=2. veebruar 2009}}</ref>
<ref name="S7yCu">{{cite news Netiviide|urlURL= http://usatoday30.usatoday.com/sports/olympics/2007-04-25-2774646336_x.htm |titlePealkiri=No kidding: Teens to get Youth Olympic Games|firstEesnimi= Stephen |lastPerekonnanimi= Wade |dateAeg=25. aprill 2007 |workVäljaanne= USA Today |accessdateKasutatud=27. august 2008}}</ref>
<ref name="Gl8RJ">{{cite news Netiviide|urlURL= http://www.usatoday.com/sports/olympics/summer/2007-07-05-olympic-notes_N.htm |titlePealkiri= IOC votes to start Youth Olympics in 2010 |firstEesnimi= Vicky |lastPerekonnanimi= Michaelis |dateAeg=5. juuli 2007 |workVäljaanne= USA Today |accessdateKasutatud=2. veebruar 2009}}</ref>
<ref name="gWvqh">{{cite webNetiviide|titlePealkiri=London 2012|urlURL=http://www.olympic.org/london-2012-summer-olympics|publisherVäljaandja=Rahvusvaheline Olümpiakomitee|accessdateKasutatud=10. aprill 2013}}</ref>
<ref name="b0ItB">{{cite webNetiviide |urlURL=http://www.olympic.org/vancouver-2010-winter-olympics |titlePealkiri=Vancouver 2010 |publisherVäljaandja=Rahvusvaheline Olümpiakomitee |accessdateKasutatud=10. aprill 2013}}</ref>
<ref name="rACNX">{{cite webNetiviide |urlURL= http://canadaonline.about.com/od/2010olympics/a/vancouver_olympics_sports.htm |titlePealkiri=Sports at Vancouver Olympics 2010 |publisherVäljaandja= Canada Online |accessdateKasutatud=10. aprill 2013}}</ref>
<ref name="Y3jpj">{{cite webNetiviide|titlePealkiri=Beijing to build convenient Olympic village|urlURL=http://en.beijing2008.cn/cptvenues/venues/headlines/n214262207.shtml|publisherVäljaandja=The Beijing Organizing Committee for the Games of the XXIX Olympiad|accessdateKasutatud=4. mai 2009}}</ref>
<ref name="xbZIM">{{cite webNetiviide|urlURL=http://www.olympic.org/news/executive-board-concludes-first-meeting-of-the-new-year/112731|dateAeg=13. jaanuar 2011|accessdateKasutatud=13. jaanuar 2011|titlePealkiri=Executive Board concludes first meeting of the new year|publisherVäljaandja=Olympic.org}}</ref>
<ref name="F9v0E">{{cite webNetiviide|urlURL=http://www.olympic.org/mr-jose-perurena?articleid=133159|titlePealkiri=Curtain comes down on 123rd IOC Session|workVäljaanne=Olympic.org|accessdateKasutatud=3. juuli 2012}}</ref>
<ref name="uBfsw">Rose, A. K., & Spiegel, M. M. (2011). The Olympic Effect*. The Economic Journal, 121(553), 652–677.</ref>
<ref name="klj9w">[http://papers.ssrn.com/sol3/papers.cfm?abstract_id=2028982 Tilcsik, A. and Marquis, C. 2013. “Punctuated Generosity: How Mega-events and Natural Disasters Affect Corporate Philanthropy in U.S. Communities.” ''Administrative Science Quarterly'', 58(1): 111–148.].</ref>
<ref name="NaH8P">Glynn, M. A. (2008). "Configuring the field of play: how hosting the Olympic Games impacts civic community." Journal of Management Studies, 45(6), 1117–1146.</ref>
<ref name="VxJJp">{{cite webNetiviide|titlePealkiri=The Olympic Movement|urlURL=http://www.olympic.org/ioc|publisherVäljaandja=Rahvusvaheline Olümpiakomitee|accessdateKasutatud=2. mai 2009}}</ref>
<ref name="iwRrh">{{cite webNetiviide |titlePealkiri=Roles and responsibilities during the Olympic Games|publisherVäljaandja=Rahvusvaheline Olümpiakomitee|dateAeg=veebruar 2008|urlURL=http://web.archive.org/web/20110429054311/http://multimedia.olympic.org/pdf/en_report_843.pdf |formatFailitüüp=PDF|accessdateKasutatud=2. mai 2009}}</ref>
<ref name="YEIPD">{{cite webNetiviide |titlePealkiri=For the Good of the Athletes|publisherVäljaandja=The Beijing Organizing Committee for the Games of the XXIX Olympiad|dateAeg=31. oktoober 2007|urlURL=http://en.beijing2008.cn/news/official/ioc/n214186786.shtml|accessdateKasutatud=4. veebruar 2009}}</ref>
<ref name="A2ATQ">{{cite webNetiviide|urlURL=http://www.olympic.org/ioc-governance-organising-committees|titlePealkiri=Organising Committees for the Olympic Games |publisherVäljaandja=Olympic Games|accessdateKasutatud=18. juuli 2012}}</ref>
<ref name="AZYVx">{{cite webNetiviide|titlePealkiri=Traditional Olympic Ceremonies|urlURL=http://www.olympist.org/summer-olympic-history/traditional-olympic-ceremonies.html|publisherVäljaandja=Olympist.org|accessdateKasutatud=16. märts 2013}}</ref>
<ref name="XLpqh">Maraniss, David (2008). "Rome 1960", lk 52–60. New York: Simon & Schuster. ISBN 978-1-4165-3407-5</ref>
<ref name="QSgxr">Maraniss, David (2008). "Rome 1960", lk 60–66. New York: Simon & Schuster. ISBN 978-1-4165-3407-5</ref>
<ref name="IS31K">{{cite news Netiviide|titlePealkiri=Samaranch defends nomination of son|publisherVäljaandja=CNN Sports Illustrated|dateAeg=18. mai 2001|urlURL=http://sportsillustrated.cnn.com/olympics/news/2001/05/18/ioc_meetings_ap/|accessdateKasutatud=17. märts 2013}}</ref>
<ref name="0ATgR">{{cite newsNetiviide|titlePealkiri=Olympics:Barcelona Profile; Samaranch, Under the Gun Shoots Back|lastPerekonnanimi=Riding|firstEesnimi=Alan|dateAeg=30. juuni 1992|workVäljaanne=The New York Times|urlURL=http://query.nytimes.com/gst/fullpage.html?res=9E0CE3DB173FF933A05755C0A964958260|accessdateKasutatud=30. jaanuar 2009}}</ref>
<ref name="TcYOn">{{cite news Netiviide|titlePealkiri=Judge Drops Olympic Bid Case|workVäljaanne=Los Angeles Times|lastPerekonnanimi=Abrahamson|firstEesnimi=Alan|dateAeg=6. detsember 2003|urlURL=http://articles.latimes.com/2003/dec/06/sports/sp-saltlakecity6|accessdateKasutatud=21. märts 2009}}</ref>
<ref name="2n08p">{{cite newsNetiviide|firstEesnimi=Justin|lastPerekonnanimi=Rowlatt|titlePealkiri=Buying the Games|publisherVäljaandja=BBC|dateAeg=29. juuli 2004|urlURL=http://news.bbc.co.uk/2/hi/programmes/panorama/3937425.stm|accessdateKasutatud=16. aprill 2009}}</ref>
<ref name="BWFJO">{{cite newsNetiviide|firstEesnimi=Lynn|lastPerekonnanimi=Zinser|titlePealkiri=London Wins 2012 Olympics; New York Lags|workVäljaanne=The New York Times|dateAeg=7. juuli 2005|urlURL=http://www.nytimes.com/2005/07/07/sports/othersports/07olympic.html?_r=2&pagewanted=1&oref=slogin|accessdateKasutatud=4. veebruar 2009}}</ref>
<ref name="E96FN">{{cite news Netiviide|titlePealkiri=Paris Mayor Slams London Tactics|publisherVäljaandja=Sportinglife.com|urlURL=http://web.archive.org/web/20110515073919/http://www.sportinglife.com/london2012/news/story_get.cgi?STORY_NAME=others/05/07/06/manual_125524.html|accessdateKasutatud=4. veebruar 2009}}</ref>
<ref name="7IVTG">{{cite newsNetiviide|firstEesnimi=Howard|lastPerekonnanimi=Berkes|titlePealkiri=How Turin got the Games|publisherVäljaandja=National Public Radio|dateAeg=7. veebruar 2006|urlURL=http://www.npr.org/templates/story/story.php?storyId=5195274|accessdateKasutatud=4. veebruar 2009}}</ref>
<ref name="L1Hwd">Findling, John E.; Pelle, Kimberly D. (2004). "Encyclopedia of the Modern Olympic Movement", lk 209. Westport CT: Greenwood Press. ISBN 978-0-313-32278-5</ref>
<ref name="D9IJ7">{{cite webNetiviide|titlePealkiri=Berlin 1936|publisherVäljaandja=Rahvusvaheline Olümpiakomitee|urlURL=http://www.olympic.org/berlin-1936-summer-olympics|accessdateKasutatud=5. aprill 2013}}</ref>
<ref name="KuXm4">{{cite webNetiviide|titlePealkiri=Cortina d'Ampezzo|publisherVäljaandja=Rahvusvaheline Olümpiakomitee|urlURL=http://web.archive.org/web/20080822213008/http://www.olympic.org/uk/games/past/index_uk.asp?OLGT=2&OLGY=1956|accessdateKasutatud=31. märts 2009}}</ref>
<ref name="sLjSP">Gershon, Richard A. (2000). "Telecommunications Management: Industry structures and planning strategies.", lk 17. Mahwah, NJ: Lawrence Erlbaum Associates. ISBN 978-0-8058-3002-6</ref>
<ref name="lUlzh">Whannel, G. (1984) "The television spectacular in A. Tomlinson & G. Whannel (Eds.), Five-ring circus", lk 30–43. London: Pluto Press</ref>
<ref name="EWAhk">Tomlinson, Alan (2005). "Sport and leisure cultures", lk 14. Minneapolis MN: University of Minnesota Press. ISBN 978-0-8166-3382-1</ref>
<ref name="Q6Oqu">{{cite newsNetiviide|urlURL=http://www.cbsnews.com/stories/2000/10/27/sports/main244877.shtml|titlePealkiri=World Series TV Ratings Slump|dateAeg=11. veebruar 2009|publisherVäljaandja=CBS News|accessdateKasutatud=7. aprill 2013}}</ref>
<ref name="sQPdL">{{cite newsNetiviide|firstEesnimi=John |lastPerekonnanimi=Walters |dateAeg=2. oktoober 2000 |urlURL=http://sportsillustrated.cnn.com/vault/article/magazine/MAG1020472/index.htm |titlePealkiri=All Fall Down |publisherVäljaandja=Sports Illustrated (CNN) |accessdateKasutatud=7. aprill 2013}}</ref>
<ref name="RU81V">Slack, Trevor (2004). "The Commercialisation of sport", lk 16–18. New York: Routledge. ISBN 978-0-7146-8078-1</ref>
<ref name="keSWJ">Cooper-Chen, Anne (2005). "Global entertainment media", lk 230. Mahwah, New Jersey: Lawrence Erlbaum Associates. ISBN 978-0-8058-5168-7</ref>
<ref name="NIQoM">Woods, Ron (2007). "Social Issues in Sport", lk 146. Champaign IL: Human Kinetics. ISBN 978-0-7360-5872-8</ref>
<ref name="68Fwr">Slack, Trevor (2004). "The Commercialisation of sport", 194–195. New York: Routledge. ISBN 978-0-7146-8078-1</ref>
<ref name="6o5eN">{{cite webNetiviide| titlePealkiri=The Olympic Effect| url=http://www.frbsf.org/publications/economics/papers/2009/wp09-06bk.pdf| publisher=Federal Reserve Bank of San Francisco|formatFailitüüp=pdf|dateAeg=juuni 2009}}</ref>
<ref name="sMXW1">"Sport athlétique", 14. märts 1891: "[...] dans une éloquente allocution il a souhaité que ce drapeau les conduise ‘souvent à la victoire, à la lutte toujours’. Il a dit qu’il leur donnait pour devise ces trois mots qui sont le fondement et la raison d’être des sports athlétiques: citius, altius, fortius, ‘plus vite, plus haut, plus fort’.", tsiteeritud Simone Hoffmane'i doktoritöös ''La carrière du père Didon, Dominicain. 1840 – 1900'', lk 926. Université de Paris IV – Sorbonne, 1985. cf.</ref>
<ref name="4eou7">{{cite webNetiviide|titlePealkiri=The Olympic flame and the torch relay |formatFailitüüp=PDF|urlURL=http://www.webcitation.org/5gKmh3MNF |publisherVäljaandja=The Olympic Museum|dateAeg=26. aprill 2009|access date=3. aprill 2013}}</ref>
<ref name="fuv9Y">{{cite newsNetiviide|urlURL=http://www.dailymail.co.uk/sport/othersports/article-1279748/Londons-Olympic-2012-mascots-revealed-Wenlock-Mandeville-unveiled-faces-Games.html|titlePealkiri=London's Olympic 2012 mascots are revealed: Wenlock and Mandeville unveiled as the 'faces' of the Games|dateAeg=23. mai 2010|publisherVäljaandja=Daily Mail|accessdateKasutatud=25. juuli 2011}}</ref>
<ref name="810Mc">{{cite webNetiviide |titlePealkiri= The Official Mascots of the Beijing 2008 Olympic Games |urlURL= http://en.beijing2008.cn/spirit/beijing2008/graphic/n214068254.shtml |publisherVäljaandja= The Beijing Organizing Committee for the Games of the XXIX Olympiad |accessdateKasutatud=28. august 2008}}</ref>
<ref name="MuHbR">{{cite news Netiviide|urlURL= http://www.telegraph.co.uk/sport/olympics/9429085/London-2012-Olympic-ceremonies-through-the-ages.html|titlePealkiri= London 2012: Olympic ceremonies through the ages |publisherVäljaandja= The Telegraph |dateAeg=27. juuli 2012 |accessdateKasutatud=17. märts 2013}}</ref>
<ref name="7hEGi">{{cite news Netiviide|urlURL= http://www.politicalarticles.net/blog/2008/08/09/beijing-dazzles-chinese-history-athletes-on-parade-as-olympics-begin/#.UUX-4FvbLYk|titlePealkiri= Beijing Dazzles: Chinese History, Athletes on Parade as Olympics Begin |publisherVäljaandja= PoliticalArticles.NET |dateAeg=9. august 2008 |accessdateKasutatud=17. märts 2013}}</ref>
<ref name="syylx">Tata McGraw-Hill (2010). General Knowledge Digest. Lk 7-6.</ref>
<ref name="0RBUa">{{cite webNetiviide |titlePealkiri=Fact Sheet: The Closing Ceremony of the Olympic Games|publisherVäljaandja=Rahvusvaheline Olümpiakomitee|urlURL=http://www.olympic.org/Documents/Reference_documents_Factsheets/Closing_Ceremony_of_the_Games.pdf|formatFailitüüp=PDF|dateAeg=detsember 2012|accessdateKasutatud=17. märts 2013}}</ref>
<ref name="tSN92">{{cite news Netiviide|titlePealkiri= Medal Ceremony Hostess Outfits Revealed |workVäljaanne= China Daily |dateAeg=18. juuli 2008 |urlURL= http://english.sina.com/china/p/1/2008/0718/172118.html |accessdateKasutatud=29. august 2008}}</ref>
<ref name="yK6pE">{{cite webNetiviide|titlePealkiri=Wrestling|publisherVäljaandja=The Beijing Organizing Committee for the Games of the XXIX Olympiad|urlURL=http://en.beijing2008.cn/sports/wrestling/|accessdateKasutatud=25. märts 2009}}</ref>
<ref name="du9Eh">{{cite webNetiviide |urlURL=http://www.olympic.org/uk/organisation/if/index_uk.asp |titlePealkiri=International Sports Federations |publisherVäljaandja=Rahvusvaheline Olümpiakomitee |accessdateKasutatud=8. veebruar 2009}}</ref>
<ref name="lvESZ">{{cite webNetiviide |urlURL=http://multimedia.olympic.org/pdf/en_report_942.pdf |archiveurlArhiivimisurl=http://web.archive.org/web/20110429094118/http://multimedia.olympic.org/pdf/en_report_942.pdf |archivedateArhiivimisaeg=29. aprill 2011 |titlePealkiri=Factsheet: The sessions |publisherVäljaandja=Rahvusvaheline Olümpiakomitee |formatFailitüüp=PDF |pageLehekülg=1 |accessdateKasutatud=8. veebruar 2009}}</ref>
<ref name="VFvY9">{{cite webNetiviide |urlURL=http://www.golftoday.co.uk/news/yeartodate/news04/olympic3.html |titlePealkiri=Golf being considered for 2012 Olympics |publisherVäljaandja=Golf Today |accessdateKasutatud=26. märts 2013}}</ref>
<ref name="tDTdl">{{cite webNetiviide |titlePealkiri=Jim Thorpe Biography |publisherVäljaandja=Biography.com |urlURL=http://www.biography.com/search/article.do?id=9507017 |accessdateKasutatud=9. veebruar 2009}}</ref>
<ref name="3Kxxc">{{cite webNetiviide |titlePealkiri=Garmisch-Partenkirchen 1936 |publisherVäljaandja=Rahvusvaheline Olümpiakomitee |urlURL=http://www.olympic.org/garmisch-partenkirchen-1936-winter-olympics |accessdateKasutatud=25. juuli 2011}}</ref>
<ref name="zwVsh">{{cite journal |lastPerekonnanimi=Schantz |firstEesnimi=Otto |titlePealkiri=The Olympic Ideal and the Winter Games Attitudes Towards the Olympic Winter Games in Olympic Discourses – from Coubertin to Samaranch |publisherVäljaandja=Comité International Pierre De Coubertin |urlURL=http://www.coubertin.ch/pdf/schantz.pdf |formatFailitüüp=PDF |accessdateKasutatud=13. september 2008}}</ref>
<ref name="EgEJF">{{cite webNetiviide |titlePealkiri=Amateurism |publisherVäljaandja=USA Today (Gannett Company) |urlURL=http://usatoday30.usatoday.com/olympics/owg98/osytr01.htm | dateAeg=12. juuli 1999 |accessdateKasutatud=9. veebruar 2009}}</ref>
<ref name="OFPOf">Krüger, Arnd; Murray, William J. (2003). "The Nazi Olympics: sport, politics and appeasement in the 1930s", lk 230. University of Illinois Press. ISBN 978-0-252-02815-1</ref>
<ref name="dnnuN">{{cite webNetiviide |titlePealkiri=Melbourne / Stockholm 1956 |publisherVäljaandja=Rahvusvaheline Olümpiakomitee |urlURL=http://www.olympic.org/melbourne-stockholm-1956-summer-olympics |accessdateKasutatud=25. juuli 2011}}</ref>
<ref name="srJ6W">{{cite journal |urlURL=http://www.la84foundation.org/OlympicInformationCenter/OlympicReview/1976/ore109/ore109h.pdf |titlePealkiri=Africa and the XXIst Olympiad |journal=Olympic Review |issueNumber=109–110 |pagesLeheküljed=584–585 |yearAeg=1976 |month=november–detsember |publisherVäljaandja=Rahvusvaheline Olümpiakomitee |formatFailitüüp=PDF |accessdateKasutatud=6. veebruar 2009}}</ref>
<ref name="PCfme">{{cite journal |urlURL=http://www.la84foundation.org/OlympicInformationCenter/OlympicReview/1976/ore107/ore107i.pdf |titlePealkiri=Game playing in Montreal |workVäljaanne=Olympic Review |publisherVäljaandja=Rahvusvaheline Olümpiakomitee |pagesLeheküljed=461–462 |issueNumber=107–108 |yearAeg=1976 |month=oktoober |formatFailitüüp=PDF |accessdateKasutatud=7. veebruar 2009}}</ref>
<ref name="WFefu">{{cite webNetiviide |titlePealkiri=China – Olympic History |publisherVäljaandja=Chinaorbit.com |urlURL=http://www.chinaorbit.com/2008-olympics-china/olympic-games-history.html |accessdateKasutatud=27. august 2008}}</ref>
<ref name="RNlLM">{{cite webNetiviide |urlURL=http://www.olympic.org/moscow-1980-summer-olympics |titlePealkiri=Moscow 1980|publisherVäljaandja=Rahvusvaheline Olümpiakomitee |accessdateKasutatud=25. juuli 2011}}</ref>
<ref name="NHagz">{{cite news Netiviide|lastPerekonnanimi=Burns |firstEesnimi=John F. |titlePealkiri=Protests are Issue: Russians Charge 'Gross Flouting' of the Ideals of the Competition |workVäljaanne=The New York Times |publisherVäljaandja=New York Times Company |dateAeg=9. mai 1984}}</ref>
<ref name="I4BeQ">{{cite webNetiviide |urlURL=http://www.dw.de/moscow-1980-cold-war-cold-shoulder/a-3524906-1 |titlePealkiri=Moscow 1980: Cold War, Cold Shoulder|publisherVäljaandja=Deutsche Welle (DW-World.DE) |dateAeg=31. juuli 2008|accessdateKasutatud=27. aprill 2009}}</ref>
<ref name="LfIC3">{{cite webNetiviide |urlURL=http://www.olympic.org/los-angeles-1984-summer-olympics |titlePealkiri=Los Angeles 1984|publisherVäljaandja=Rahvusvaheline Olümpiakomitee |accessdateKasutatud=25. juuli 2011}}</ref>
<ref name="uo3aP">{{cite news Netiviide|titlePealkiri=Australia: Calls to Boycott Beijing Olympics |workVäljaanne=Inter Press Service |urlURL=http://ipsnews.net/news.asp?idnews=41699 Australia: Calls to Boycott Beijing Olympics |accessdateKasutatud=10. september 2008}}</ref>
<ref name="7KJkP">{{cite webNetiviide |urlURL=http://articles.economictimes.indiatimes.com/2008-03-29/news/28474142_1_lhasa-crackdown-on-tibetan-protesters-dalai-lama |titlePealkiri=Diplomats visit Tibet as EU split on Olympic opening boycott|publisherVäljaandja=The Economic Times |dateAeg=29. märts 2008|accessdateKasutatud=7. veebruar 2008}}</ref>
<ref name="sVNTI">{{cite webNetiviide|urlURL = http://web.archive.org/web/20110122183838/http://www.csmonitor.com/World/Europe/2008/0711/p06s01-woeu.html|title Pealkiri= Putin Faces Green Olympic Challenge|publisherVäljaandja = The Christian Science Monitor|date Aeg= 11. juuli 2008|accessdate Kasutatud= 30. märts 2013}}</ref>
<ref name="sJj6O">{{cite newsNetiviide|titlePealkiri=Olympic challenge for Sochi Games|publisherVäljaandja=The Guardian|urlURL=http://www.guardian.co.uk/commentisfree/2009/dec/05/winter-olympics-sochi-russia|accessdateKasutatud=31. mai 2011|location=London|firstEesnimi=Frederick|lastPerekonnanimi=Bernas|dateAeg=5. detsember 2009}}</ref>
<ref name="gOpKZ">Findling, John E.; Pelle, Kimberly D. (2004). "Encyclopedia of the Modern Olympic Movement", lk 107. Westport CT: Greenwood Press. ISBN 978-0-313-32278-5</ref>
<ref name="uEPSv">Findling, John E.; Pelle, Kimberly D. (2004). "Encyclopedia of the Modern Olympic Movement", lk 111–112. Westport CT: Greenwood Press. ISBN 978-0-313-32278-5</ref>
<ref name="LMc07">"Spartakiads". Sovetskaya Entsiklopediya. Vol. 24 (osa 1), lk 286. Moskva. 1976.</ref>
<ref name="DiQX3">Roche, Maurice (2000). "Mega-Events and Modernity", lk 106. New York: Routledge, Taylor & Francis Group. ISBN 978-0-415-15711-7</ref>
<ref name="JdrEq">{{cite journal |urlURL=http://www.la84foundation.org/OlympicInformationCenter/OlympicReview/1974/ore84/ore84k.pdf |titlePealkiri=The USSR and Olympism |journal=Olympic Review |publisherVäljaandja=Rahvusvaheline Olümpiakomitee |issueNumber=84 |pagesLeheküljed=530–557 |yearAeg=1974 |month=oktoober |formatFailitüüp=PDF |accessdateKasutatud=4. mai 2009}}</ref>
<ref name="WAAgA">{{cite newsNetiviide|titlePealkiri=1968: Black athletes make silent protest|publisherVäljaandja=BBC|urlURL=http://news.bbc.co.uk/onthisday/hi/dates/stories/october/17/newsid_3535000/3535348.stm|accessdateKasutatud=7. veebruar 2009|dateAeg=17. oktoober 1968}}</ref>
<ref name="2UbS6">{{cite news Netiviide|titlePealkiri=Iranian Judoka rewarded after snubbing Israeli |agency=Associated Press |publisherVäljaandja=NBC Sports |dateAeg=8. september 2004|urlURL=http://nbcsports.msnbc.com/id/5942871/ |accessdateKasutatud=7. veebruar 2009}}</ref>
<ref name="VZb0a">{{cite webNetiviide|titlePealkiri=Tom Hicks|publisherVäljaandja=Sports-reference.com|urlURL=http://www.sports-reference.com/olympics/athletes/hi/tom-hicks-1.html|accessdateKasutatud=30. jaanuar 2009}}</ref>
<ref name="7vkTc">{{cite news Netiviide|firstEesnimi=Sharon|lastPerekonnanimi=Begley|titlePealkiri=The Drug Charade|workVäljaanne=Newsweek|dateAeg=7. jaanuar 2008|urlURL=http://www.newsweek.com/id/86079/output/print|accessdateKasutatud=27. august 2008}}</ref>
<ref name="nfeyy">Porterfield, Jason (2008). "Doping: Athletes and Drugs.", lk 15. New York: Rosen Publishing Group. ISBN 978-1-4042-1917-5</ref>
<ref name="7gpng">{{cite news Netiviide|firstEesnimi=Jacquelin|lastPerekonnanimi=Magnay|titlePealkiri=Carl Lewis's positive test covered up|workVäljaanne=The Sydney Morning Herald|urlURL=http://www.smh.com.au/articles/2003/04/17/1050172709693.html|dateAeg=18. aprill 2003|accessdateKasutatud=28. august 2008}}</ref>
<ref name="xhHk9">{{cite news Netiviide|firstEesnimi=Zachary|lastPerekonnanimi=Coile|titlePealkiri=Bill Seeks to Toughen Drug Testing in Pro Sports|dateAeg=27. aprill 2005|workVäljaanne=The San Francisco Chronicle|urlURL=http://www.sfgate.com/cgi-bin/article.cgi?file=/c/a/2005/04/27/MNGMICG0SS1.DTL|accessdateKasutatud=3. september 2008}}</ref>
<ref name="X9jOE">{{cite webNetiviide |titlePealkiri=Doping: 3667 athletes tested, IOC seeks action against Halkia's coach|dateAeg=19. august 2008|publisherVäljaandja=Express India Newspapers|urlURL=http://www.expressindia.com/latest-news/Doping-3667-athletes-tested-IOC-seeks-action-against-Halkias-coach/350677/|accessdateKasutatud=28. august 2008}}</ref>
<ref name="EjyWm">{{cite news Netiviide|urlURL=http://sportsillustrated.cnn.com/olympics/news/2000/09/23/anderson_arab_women |titlePealkiri=Arab women make breakthrough at Games |publisherVäljaandja=CNN |dateAeg=23. september 2000 |accessdateKasutatud=1. aprill 2013}}</ref>
<ref name="6OjTt">{{cite news Netiviide|urlURL=http://news.bbc.co.uk/2/hi/south_asia/3826673.stm |titlePealkiri=Afghan women's Olympic dream| publisher=BBC| dateAeg=22. juuni 2004| accessdateKasutatud=1. aprill 2013}}</ref>
<ref name="h24ou">{{cite news Netiviide|titlePealkiri=Should Saudi Arabia be Banned from the Olympics? |urlURL=http://www.huffingtonpost.com/david-wallechinsky/should-saudi-arabia-be-ba_b_115736.html |publisherVäljaandja=''Huffington Post'' |dateAeg=29. juuli 2008 |firstEesnimi=David |lastPerekonnanimi=Wallechinsky}}</ref>
<ref name="zuW7V">{{cite news Netiviide|urlURL=http://www.independent.co.uk/sport/general/others/inside-lines-protests-at-2012-if-saudis-say-no-girls-allowed-2017852.html |titlePealkiri=Inside Lines: Protests at 2012 if Saudis say 'no girls allowed'| publisher=The Independent| dateAeg=4. juuli 2010| accessdateKasutatud=1. aprill 2013}}</ref>
<ref name="uindr">{{cite newsNetiviide|titlePealkiri=Saudis to send 2 women to London, make history|urlURL=http://sportsillustrated.cnn.com/2012/olympics/2012/07/12/saudi-arabia-women-london-olympics.ap/index.html|publisherVäljaandja=SI.com|dateAeg=12. juuli 2012|accessdateKasutatud=13. juuli 2012}}</ref>
<ref name="crByZ">{{cite newsNetiviide| url=http://www.bbc.co.uk/news/world-middle-east-18813543 |titlePealkiri=London 2012 Olympics: Saudi Arabian women to compete |publisherVäljaandja=BBC |dateAeg=12. juuli 2012}}</ref>
<ref name="khOHD">{{cite newsNetiviide|titlePealkiri=Female Gulf athletes make their mark in London Olympics|urlURL=http://english.alarabiya.net/articles/2012/08/13/232068.html|publisherVäljaandja=Al Arabiya News|dateAeg=13. august 2012|accessdateKasutatud=1. aprill 2013}}</ref>
<ref name="dzBXb">{{cite newsNetiviide| url=http://news.bbc.co.uk/sport2/hi/olympic_games/8196879.stm|titlePealkiri=Women's boxing gains Olympic spot| publisher=BBC|dateAeg=13. august 2009|access date=1. aprill 2013}}</ref>
<ref name="J6aVF">{{cite news Netiviide|titlePealkiri=Bush turns attention from politics to Olympics|publisherVäljaandja=Associated Press. MSNBC|urlURL=http://www.nbcnews.com/id/26081584/#.UUXly1vbLYk/|accessdateKasutatud=17. märts 2013| dateAeg=7. august 2008}}</ref>
<ref name="AMWsF">{{cite news Netiviide|titlePealkiri=Olympic Shooters Hug as their Countries do Battle|publisherVäljaandja=CNN|urlURL=http://www.cnn.com/2008/WORLD/asiapcf/08/10/olympic.embrace/|accessdateKasutatud=10. august 2008 | dateAeg=10. august 2008}}</ref>
<ref name="POTMo">{{cite book|urlURL=http://books.google.com/books?id=ZOfkAoDb_2IC&pg=PA248&dq=%22munich+massacre%22+terrorists&hl=en&ei=uVIgTNfOOsL6lwf264mOAQ&sa=X&oi=book_result&ct=result&resnum=7&ved=0CEMQ6AEwBg#v=onepage&q=%22munich%20massacre%22%20terrorists&f=false|titlePealkiri=Encyclopedia of terrorism&nbsp;|publisherVäljaandja=Google Books (22. juuni 2010)}}</ref>
<ref name="Ebp8K">{{cite news Netiviide|titlePealkiri=Olympic Park Bombing|publisherVäljaandja=CNN|urlURL=http://www.cnn.com/US/9607/27/olympic.bomb.main|accessdateKasutatud=29. august 2008}}</ref>
<ref name="d2tV3">{{cite newsNetiviide|urlURL=http://usatoday30.usatoday.com/sports/olympics/2011-05-02-478880974_x.htm|titlePealkiri=IOC on bin Laden: no bearing on Olympic security|dateAeg=2. mai 2011|publisherVäljaandja USA Today|accessdateKasutatud=17. märts 2013}}</ref>
<ref name="CJ6Pw">Shachar, Ayelet (2011). "Picking Winners: Olympic Citizenship and the Global Race for Talent", lk 2088–2139. Yale Law Journal 120 (8)</ref>
<ref name="0ISQt">{{cite newsNetiviide|lastPerekonnanimi=Larmer|firstEesnimi=Brook|titlePealkiri=The Year of the Mercenary Athlete|publisherVäljaandja=[[Time]]|dateAeg=19. august 2008|urlURL=http://www.time.com/time/world/article/0,8599,1833856,00.html|accessdateKasutatud=27. november 2011}}</ref>
<ref name="Jlxx5">{{cite newsNetiviide|authorAutor=Rory Carroll |urlURL=http://www.guardian.co.uk/sport/2003/feb/24/athletics.rorycarroll |titlePealkiri=What Zola Budd did next &#124; Sport |publisherVäljaandja=The Guardian |dateAeg=24. veebruar 2003|accessdateKasutatud=27. november 2011 |location=London}}</ref>
<ref name="Z1NAI">{{cite webNetiviide|urlURL=http://www.utsandiego.com/sports/20050622-0442-sport-athletics-u.s.-lagat.html |titlePealkiri=Lagat a runner without a country |publisherVäljaandja=U-T San Diego |dateAeg=22. juuni 2005 |accessdateKasutatud=14. märts 2013}}</ref>
<ref name="asVEW">{{cite webNetiviide|urlURL=http://sports.espn.go.com/oly/news/story?id=3427182 |titlePealkiri=Olympics opportunity too much for Hammon to pass up – Olympics – ESPN |publisherVäljaandja=Sports.espn.go.com |dateAeg=5. juuni 2008 |accessdateKasutatud=27. november 2011}}</ref>
<ref name="CFShy">{{cite webNetiviide|titlePealkiri=Medals of Beijing Olympic Games unveiled|urlURL=http://en.beijing2008.cn/67/83/article214028367.shtml|publisherVäljaandja=Rahvusvaheline Olümpiakomitee|accessdateKasutatud=3. september 2008}}</ref>
<ref name="EWtnv">{{cite webNetiviide|urlURL=http://www.olympic.org/st-louis-1904-summer-olympics|titlePealkiri=St Louis 1904|publisherVäljaandja=Rahvusvaheline Olümpiakomitee|accessdateKasutatud=3. juuli 2012}}</ref>
<ref name="ZK4tv">{{cite webNetiviide |titlePealkiri=The Athens olive wreath|publisherVäljaandja=LA84 Foundation|urlURL=http://www.la84foundation.org/OlympicInformationCenter/OlympicReview/1999/OREXXVI29/OREXXVI29e.pdf|formatFailitüüp=PDF|accessdateKasutatud=12. märts 2013}}</ref>
<ref name="XSHn7">{{cite newsNetiviide|lastPerekonnanimi=Munro|firstEesnimi=James|titlePealkiri=Britain may aim for third in 2012|publisherVäljaandja=BBC Sport|dateAeg=25. august 2008|urlURL=http://news.bbc.co.uk/sport1/hi/olympics/london_2012/7579901.stm|accessdateKasutatud=25. august 2008}}</ref>
<ref name="T9ECk">{{cite webNetiviide | title Pealkiri= Olympic Games | publisher = Encyclopædia Britannica | url = http://www.britannica.com/EBchecked/topic/428005/Olympic-Games/249563/Athens-Greece-1906#ref=ref858167 | accessdateKasutatud=2. aprill 2009}}</ref>
<ref name="lnqqp">{{cite webNetiviide |titlePealkiri=Official Report of the Equestrian Games of the XVIth Olympiad (Swedish & English)|publisherVäljaandja=Los Angeles 1984 Foundation|urlURL=http://www.la84foundation.org/6oic/OfficialReports/1956/or1956eq.pdf |formatFailitüüp=PDF|accessdateKasutatud=3. september 2008}}</ref>
<ref name="5rNBc">{{cite webNetiviide |titlePealkiri=Beijing 2008|publisherVäljaandja=Rahvusvaheline Olümpiakomitee|urlURL=http://www.olympic.org/uk/games/beijing/index_uk.asp|accessdateKasutatud=30. jaanuar 2009}}</ref>
}}
 
75 591

muudatust