Felix Steiner: erinevus redaktsioonide vahel

'''Felix Martin Julius Steiner''' ([[23. mai]] [[1896]] – [[12. mai]] [[1966]]) oli Saksa armee ja [[Waffen-SS]] [[ohvitser]], kes võitles nii [[Esimene maailmasõda|I maailmasõjas]] kui kaja [[Teine maailmasõda|II maailmasõjas]].

Felix Steiner sündis 23. mail 1896. aastal [[Nesterov|Stallupöneni]] väikelinnas ning oli [[Austria]] päritolu. Tema perekond kolis Ida-Preisimaale1731. pagulusseaastal [[Salzburg|Salzburgist]]<ref>http://www.pfaenders.com/html/salzburger_expulsion.html vaadatud 02.04.2018</ref>1731. aastalIda-Preisimaale pagulusse.<ref>http://warfarehistorynetwork.com/daily/wwii/waffen-ss-general-felix-steiner/ vaadatud 02.04.2018</ref><ref>Felix Steiner, "Die Armee der Geächteten". Ishi Press International, New York, 2011, lk 351</ref><ref>http://www.exulanten.com/eastp2.html vaadatud 05.04.2018</ref> EeldatavaltIlmselt oma esiisade tõttu oli Steiner väga usklik ([[protestant]]). Ta sündis 23.05.1896 [[Nesterov|Stallupöneni]] väikelinnas. Vanuses 1212–18-18aastaselt õppis Steiner [[Kaliningrad|Königsbergis]], kus ta sai 099.03 märtsil 1914.1914 aastal gümnaasiumi lõputunnistuse.<ref>Lucas, James. Hitler's Commanders; German Action in the Field 1939-1945. lk 183</ref>

1914. aasta märtsis, pärast küpsuseksamit astus Steiner lipnikjunkruna 5. (Ida-Preisi) [[Hermann von Boyen]]i (Ida-Preisi) jalaväerügementi nr 41 [[Sovetsk|Tilsitis]].<ref>Felix Steiner, "Die Armee der Geächteten". Ishi Press International, New York, 2011, lk 351</ref>. 1914. Novembrisaasta 1914novembris sai ta raskelt haavata. 1916. aasta algul osales Steiner [[Kuramaa]] rindel: Daugava lahingutel ja Riia vallutamisel, teenides selle eest I klassi [[Raudrist|Raudristi]]. 1918. aastal osales ta Prantsusmaa lahingutel: [[Wytsschaete]] juures Houthoulsteri metsas ja Kemmelis. Viimaks demobiliseeriti Steiner [[Gdansk|Danzigis]].

Augustis 1934. aasta augustis sai Steiner väljaõppeameti ülemaks. Juunistning 1936. saiaasta juunis [[2._SS-Soomusdiviis_Das_Reich|SS rügemendi "Deutschland"]] komandöriks [[München|Münchenis]]. Felix Steiner viibis väljaõppel [[Dachau|Dachaus]].,<ref>http://i60.tinypic.com/14a8n88.jpg tundmatu isiku erapaberitest vaadatud 05.04.2018</ref> Sealkus asus [[Dachau_koonduslaager|koonduslaagri]] kõrval SS-treeninglaager.<ref>https://www.scrapbookpages.com/DachauScrapbook/SScamp/index.html vaadatud 05.04.2018</ref>

Aastail 1938–1940 võttisosales osaSteiner sõjategevusestsõjategevuses [[Tšehhi]]s, Poolas ja Prantsusmaal, teenides välja [[Raudristi Rüütlirist]]i. Novembris 1940. aastal sai ta [[relva-SS]] kindralmajoriks ja [[5. SS-Soomusdiviis "Wiking"|5. SS tankigrenaderidiviisi "Wiking"]] komandöriks.

1941. aastal osales Steiner diviisiga lahingutes Ukrainas ja Donbassis ning teenis välja [[Saksa Rist Kullas|Saksa Risti Kullas]]. Jaanuaris 1942. aasta jaanuaris ülendati ta kindralleitnandiks. OsalesSteiner osales lahingutes Kubani steppides ja Kaukaasias. Novembrist 1942. aasta novembris sai temast III Brandenburgi tankikorpuse juhataja. Vahepeal teenis ta välja Tammelehise Rüütliristi juurde.

Veebruarist 1943. aasta veebruarist osales Steiner lahingutes [[väegrupp Don]]iga, maist 1943. aasta maist oli [[III Germaani Soomuskorpus]]e ülem. Seejärel suundus ta uue juhitava üksusega lahingutesse Leningradi ees, Narvas ja Eestis. Jaanuaris [[1944]]. aasta jaanuaris taganes [[III Germaani Soomuskorpus]] Leningradi alt [[Narva jõgi|Narva jõe äärde]] [[Panther-liin|"Panther" -liinile]], kus moodustati [[Jaanilinna sillapea]] ning asuti kaitsele Narva jõe joonel. Veebruarist kuni 25. juulini 1944. aastal peeti raskeid [[Narva lahing (1944)|kaitselahinguid]] Narva jõel ja Jaanilinna sillapeal, kust taanduti [[Tannenbergi liin]]ile [[Sinimäed|Sinimägedesse]]. Veebruarist 1944. aasta veebruaris allutati korpusele ka [[20. Eesti diviis]]. Tannenbergi liinil kaitsti rinnet [[Sinimägede lahing]]us ja selle ümbruses kuni 19. septembrini. Korpus allus eesti 1944. aastal Eestis toimunud kaitselahingute ajal [[Armeegrupp Narwa|armeegrupile "Narva"]].

Felix Steineri sõnum [[Eestlased|eestlastele]] Eestist taandudes: "Ein Volk stirbt nicht solange seine Intelligenz am Leben bleibt."<ref>Steiner, Felix 2007. Die Freiwilligen. lk 281. ISBN 978-3-920722-80-1</ref>("Rahvas ei sure, kuni ta intelligents jääb ellu.")<ref>Steiner, Felix 1999. Relva-SS vabatahtlikud. Tallinn, Olion. lk 200</ref> Pärast seda lauset [[Arnold_Sinka|Sinkale]] käskis Steiner panna kõik haritlased, kes kätte saadakse ning kes ise sellega nõus on, laevadele. Ta käskis kokku koguda ka eesti noori ning viia neid kindlasse kohta.: "Vedage kõik, kes tahavad kaasa tulla, rannikumaanteed pidi lõunasse."<ref>Steiner, Felix 1999. Relva-SS vabatahtlikud. Tallinn, Olion. lk 200</ref>

Jaanuarist 1945. aasta jaanuarist oli Felix Steiner 11. armee ülemjuhataja, võitles [[Pommeri]]s ja Oderil. Aprillist 1945. aasta aprillist oli ta III SS tankikorpuse komandör. Samalning samal ajal ka lühiajaliselt armeegrupi Steiner ülemjuhataja, ning osalesosaledes lahingutes Berliinist põhjas ja [[Mecklenburg]]is.

3. maist 1945. aastal oli Steiner inglise sõjavangis. Ta vabastati 27. aprillil 1948. aastal.<ref>Steiner, Felix 1999. Relva-SS vabatahtlikud. Tallinn, Olion. lk 275</ref> Hiljem kirjutas Steiner mitu raamatut.

Pärast sõda oli Steinerta kirjavahetuses [[Harald_Riipalu|Harald Riipaluga]],<ref>Felix Steiner, "Relva-SS vabatahtlikud". Olion, Tallinn, 1999, lk 9</ref>kellele ta oli andnud 1944. aasta augustis Rüütliristi.<ref>http://www.rindeleht.ee/foorum/phpBB2/viewtopic.php?t=7505&start=15 vaadatud 02.04.2018</ref>

1950. aastatelaastail oli Steiner juhtivatel ametikohtadel organisatsioonides, mida rahastas [[Luure_Keskagentuur|Ameerika Ühendriikide Luure Keskagentuur (CIA)]]. See infoInfo avaldati 2006. aastal.<ref>https://www.cia.gov/library/readingroom/docs/CLASSEN,%20WILHELM_0045.pdf vaadatud 05.04.2018 </ref>

*"Die Freiwilligen, Idee und Opfergang" (1958,; eesti keeles 1999 [[Sirje_Annist|Sirje Annisti]] tõlkes "Relva-SS vabatahtlikud" ISBN 9985-66-119-2)

03.063. juunil 1943. aastal pidas Felix Steiner [[Tampere|Tamperes]] saksakeelse kõne.<ref>https://yle.fi/aihe/artikkeli/2013/05/31/kun-pyynikin-kentalla-kaikui-sieg-heil vaadatud 02.04.2018</ref> Kõne tõlgiti kohapeal ka soome keelde.

Felix Steiner suhtles maailmakuulsa Soome matemaatiku Rolf Nevanlinnaga.<ref>http://entsyklopeedia.ee/artikkel/nevanlinna_rolf vaadatud 06.04.2018</ref> <ref>https://www.mathunion.org/imu-awards/rolf-nevanlinna-prize</ref>

Felix Steiner viibis Soomes ka pärast sõda. 1956. aasta augustis külastas ta seal oma vanu relvavendi. Külastuse lõpupidu toimus [[Katajanokka|Katajanokkas]] ohvitseride kasiinos. Peost võttis osa suur hulkpalju endiseid SS-vabatahtlikke.<ref>http://www.veljesapu.fi/pages/Kenraali_Felix_Steiner/3835 vaadatud 05.04.2018</ref>

[[10. august]]il [[1944]]. aastal anti Felix Steinerile lisaks [[Raudristi Rüütlirist|tammelehtedega Raudristi Rüütliristile]] juurde ka mõõgad;, ta oli selle autasu 86. kavaler.

Felix Steinerit autasustati [[Soome_Vabadusrist|Soome Vabadusristiga]].,<ref>https://de.wikipedia.org/wiki/Kategorie:Träger_des_Finnischen_Ordens_des_Freiheitskreuzes vaadatud 05.04.2018</ref> Paljudelpaljudel fotodel on seda risti ka näha. Sellisel juhul kandis Steiner Soome Vabadusristi Rüütliristi all.<ref>http://www.mymilitaria.it/liste/images/steinerfoto1.jpg vaadatud 05.04.2018</ref><ref>http://sa-kuva.fi/neo?tem=webneo_image_preview_max&lang=FIN&doc_id=7aa7d2246021411526765019a2f3a357&archive=&zoom=YES vaadatud 05.04.2018</ref>

{{eelnev-järgnev | eelnev=puudub | nimi=[[11. SS-Panzerarmee]] komandör | aeg=[[28. jaanuar]] [[1945]] – [[8. mai]] [[1945]]|järgnev=pandi relvad maha [[8. mai]]l [[1945]] pandi relvad maha }}

[[Berliini_lahing|Berliini lahingust]] rääkivates filmides osaleb Felix Steiner nähtamatuna. Just tema tõttu satub [[Adolf Hitler]] raevu filmis [[Allakäik_(film)|"Allakäik"]].<ref>https://www.scribd.com/doc/102530053/Der-Untergang-Hitler-Speech vaadatud 02.04.2018</ref> ka filmis [[Allakäik_(film)|"Allakäik"]].