Horloogijn Tšojbalsan: erinevus redaktsioonide vahel

Mongoolia poliitik
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Krizz (arutelu | kaastöö)
(Erinevus puudub)

Redaktsioon: 9. märts 2019, kell 20:13

Khorloogiin Choibalsan (Mongoli: Хорлоогийн Чойбалсан, kirjutati aastatel 1931 kuni 1941 Koroloogiin Çoibalsan ja peale 1931 aastat ᠬᠣᠷᠯᠤ᠎ᠠᠶᠢᠨ ᠴᠣᠶᠢᠪᠠᠯᠰᠠᠩ, (8. veebruar 1895 – 26. jaanuar 1952) oli Mongoolia Rahvavabariigi kommunistlik liider ja Mongoolia relvajõudude marssal (ülemjuhataja) 1931 kuni oma surmani 1952. Tema valitsemine oli kaasaegse Mongoolia ajaloos esimene ja viimane kord, kui ühe inimese käes oli täielik poliitiline võim. Teda on kutsutud ka "Mongoolia Staliniks". Tema ajal 1930date lõpul toimusid Mongoolias Nõukogude Liidu poolt suunatud repressioonid, milles hukkus 30 000 kuni 35 000 mongoollast. Enamus ohvritest olid budismi vaimulikud, intelligents, poliitilised dissidendid, etnilised burjaadid ja kasahhid, ja teised "revolutsiooni vaenlased". Tema intensiivne budistide tagakiusamine viis peaaegu lõpule nende eksistentsi Mongoolias. Samuti likvideeris ta oma konkurente-kaaskommuniste, kellest mitmed surid GULAGi vangilaagrites Nõukogude Liidus.

Choibalsan umbes 1925. aastal.
Fail:SternGM.jpg
Nõukogude sõjaväelased G. Stern ja G. Žukov. Keskel Choibasalan. 1939. a.
Choibalsani nägemus "Suur-Mongooliast".

Kuigi Choibalsani pühendumine Jossif Stalinile aitas Mongoolial säilitada Mongoolia Rahvavabariigi alguses selle iseseisvust, sidus see Mongooliat ka tihedalt Nõukogude Liiduga. Kogu tema valitsemise ajal Mongoolia majanduslikud, poliitilised ja sõjalised sidemed NSV Liiduga süvendasid, infrastruktuuri ja kirjaoskuse tase paranes ning Mongoolia iseseisvuse rahvusvaheline tunnustamine laienes, eriti pärast Teist maailmasõda. Kuid tema lootus Stalini abiga ühendada Hiinale kuuluv Sise-Mongoolia Mongoolia Rahvavabariigiga ei teostunud viimase vastuseisu tõttu. Seetõttu ei läinud ta ka Stalini 70. aasta juubelile 1949.

1951. aasta lõpul läks ta Moskvasse, et ravida oma neeruvähki. Kuid ta suri seal 1952. aasta 26. jaanuaril. Ta surnukeha toodi koju tagasi ning maeti kõigi sõjaväeliste auavaldustega. 1954 pandi ta keha Sükhbaatari mauslomi, kus tema ja Damdin Sükhbaatari kehad asusid kuni 1990. aastani. 2005 lammutati mauselom, kehad põletati budistlike kommete kohaselt ja maeti taas kalmistule.

2017 andis Mongoolia Pank välja Choibalsani mälestusmündi.[1]

Viited