Dublin: erinevus redaktsioonide vahel

{{viita}}{{keeletoimeta}}{{ajakohasta}}

'''Dublin''' ([[iiri keel]]es '''Baile Átha Cliath''') on [[Iirimaa]] pealinn, mis asub Iirimaa idarannikul [[Liffey]] jõe suudmes. Linna asutasid [[840]]. aastal [[viikingid]].

Dublini nimi pärineb [[iiri keel|iirikeelsest]] väljendist ‘Dubh"Dubh Linn’Linn" (''dubh'' → must ja ''linn'' → bassein). [[Keldi keel]]es nime kuju veidi muutus ja kui prantsuskeelsed [[Normandia|normandlased]] Iirimaa vallutasid, sai linna nimeks 'Develyn' või 'Dublin'. Vahel räägitakse ka, et ‘Dublin’Dublin on tulnud [[islandi keel|islandikeelsest]] sõnadest ''djúp lind'', mis tähendab 'sügavat lompi'. Dublini tänapäevane iirikeelne nimi on 'Baile Átha Cliath', mida pikkuse tõttu tihti lühendatakse BÁC.

Parlament töötas mitu sajandit [[Drogheda]]s, ent [[1504]]. aastal koliti Dublinisse, kui kuningas [[Henry VII]] vallutas [[Kildare maakond|Kildare maakonna]]. Dublinis oli olemas kohalik omavalitsus juba [[keskaeg|keskajal]]. TegemistTegu oli [[gild]]ipõhise [[oligarhia]]ga, kuni see [[1840. aastad|1840ndatel]] reformiti ja tunduvalt [[demokraatia|demokraatlikumaks]] muudeti.

Alates [[17. sajand]]ist hakkas Dublin laienema. Kuningas [[George IV]] ajal oli Dublin mõnda aega [[London]]i järel [[Briti impeerium]]i suuruselt teine linn. Sellest ajast on pärit ka suurem osa Dublini arhitektuurilistest vaatamisväärsustest. Samasse perioodi jääb ka [[Guinnessi õlletehas]]e sünd. [[19. sajand]]i algust iseloomustas Dublini langus, kuid [[Belfast]]is leidis asetoli tööstuslik kasv. [[20. sajand]]i alguseks oli viimaseBelfasti rahvastik pea kaks korda suurem. Kui Belfastist oli selleks ajaks saanud õitsev tööstuslinn, iseloomustasid suursuguse ajalooga Dublinit räpasus ja tuntavad sotsiaalsed klassivahed. Dublin oli jätkuvaltendiselt administratsiooni ja [[transport|transpordi]] keskusekskeskus suuremale osale Iirimaast, kuigi jäi pea täielikult kõrvale [[industriaalrevolutsioon]]ist.

[[1916]]. aastal kesklinnas aset leidnudtoimunud [[Lihavõtte ülestõus]] põhjustas palju kahjustusi. [[Inglise-Iiri sõda|Inglise–Iiri sõda]] ja [[Iirimaa kodusõda]] suurendasidtekitasid kahjustusteveel hulkarohkem kahjustusi, sealhulgas purustati olulisi ja arhitektuuriliselt väärtuslikke hooneid. Mitu maja taastati ja parlament kolis ümber [[Leinsteri hoone]]sse. Alates [[II maailmasõda|II maailmasõjast]] kuni [[1960. aastad|1960. aastateni]] oli Dublin üsna mahajäänud pealinn, eriti vähe arhitektuurilisi muudatusi oli toimunud kesklinna piirkonnas. See tegi linnast ideaalse paiga filmivõteteks ja seal ongi filmitud palju häid filme.

Kui majandusolude paranemisel paranes ka linna üldpilt, tehti arhitektuurilisi muudatusi, mis omakorda tõi kaasa suure kampaania Georg IV aegse arhitektuuri, [[tänav]]ate ja suursugususe säilitamiseks. Alates [[1997]]. aastast on linnapilt tuntavaltmärgatavalt muutunud, peamisekspeamised põhjusekspõhjused on nii era- kui ka riiklikul kapitalil põhinevad investeeringud ehitusse, transporti ja [[ettevõtlus]]se.

Dublin on üle maailma tuntud kirjanduslinnana. Siit on pärit [[Nobeli auhind|Nobeli auhinna]] laureaadid [[William Butler Yeats]], [[George Bernard Shaw]] ja [[Samuel Beckett]]. Teised tuntud kirjanikud on [[Oscar Wilde]], [[Jonathan Swift]] ja "[[Dracula]]" autor [[Bram Stoker]]. Kõige rohkem aga teatakse Dublinit [[James Joyce|James Joyce'i]]’i elukohana. Tema kuulsaim teos on "Dublinlased" ("''Dubliners''"), mis on 20. sajandi alguses linnas elanud inimeste traditsioonilist eluolu kirjeldav lühijuttude kogumik. Samuti kirjeldab väga tõetruult Dublinit üks tema põhiteoseid, "Ulysses", mis muuseasmuu seas annab linnast hea [[topograafia|topograafilise]] ülevaate. Peale selleLinnast on linnastpärit päritka [[J. M. Synge]], [[Seán O'Casey]], [[Brendan Behan]], [[Maeve Binchy]] ja [[Roddy Doyle]]. Dublinis asuvad kaasub Iirimaa suurim raamatukogu ja kirjandusalane muuseumkirjandusmuuseum ([[National Library of Ireland]] ja [[National Print Museum of Ireland]]).

Linnas on mitmeidmitu [[teater|teatreidteatrit]], siit on sirgunud palju kuulsaid näitlejaid, nt [[Noel Purcell]], [[Brendan Gleeson]], [[Stephen Rea]], [[Colin Farrell]] ja [[Gabriel Byrne]]. Tuntumad teatrid on The Gaiety, The Abbey, The Olympia ja Gate.

Suurem osa Iiri spordiorganisatsioonide peakontoritest asub Dublinis. Linnas tegeldakse aktiivselt ka kõigi nende spordialadega, mis on populaarsed kogu Iirimaal: [[keldi jalgpall]], [[jalgpall]], [[ragbi]] ja [[kurling]].

Tuntumad staadionid on [[Aviva Stadium]], Parnell Park, Lansdowne RoadRoadi staadion, Donnybrook Rugby Ground, Dalymount Park ja Richmond Park.

Dublinit iseloomustab põhjaš–lõunasuunalinepõhja–lõuna-suunaline jagunemine, jagunemine toimub mööda Liffey jõge. Põhja peetakse pigem [[töölisklass]]i ja Lõunatlõunat kesk- ja [[kõrgem keskklass|kõrgema keskklassi]] koduks. Tegelikkuses sellist selget jagunemist poleei ole. Vastavalt jõekaldale on jagatud ka postiteenuse piirkonnad: kõik põhjapoolsed on nummerdatud paaritute, lõunapoolsed paarisarvudega. Jaotumine Põhja ja Lõunalõuna vahel jaotumine sai alguse mõni sajand tagasi, kui Kildare krahv ehitas oma residentsi tollal jõe vähemaustatud lõunakaldale. Kui talttemalt küsiti, miks ta oma kodu sinna rajas, vastas ta vaid: “Kuhu"Kuhu lähen mina, sinna tuleb ka mood”,mood". Selle mispealepeale järgnesid talle mitmed Iiri [[kõrgklass]]i kuuluvad perekonnad. Lihtsustatud sotsiaal-majanduslik Põhipõhi-Lõunalõuna jaotus – rikas, liberaalne ja ennasttäis Lõunalõuna ning vaene, tööstuslik ja lihtkodanlik Põhipõhi – ei tule tänapäeva tegelikkusestänapäeval kuigi selgelt esile.

Dublin on Iirimaa hariduskeskus, siin on kolm ülikooli ja mitu muud kõrghariduslikku kooli. [[Dublini Ülikool|Dublini ülikool]], millele pandi alus [[16. sajand]]il, on vanim ülikool Iirimaal. LisaksPeale selleleselle asuvad Dublinis Riiklik Iirimaa Ülikoolülikool, Dublini Ülikooliülikooli Kolledžkolledž, Dublini Linnaülikoollinnaülikool, Kuninglik Kirurgidekirurgide Kolledžkolledž, Dublini Tehnoloogiatehnoloogia Instituutinstituut, Riiklik Kunstikolledžkunstikolledž jne. Dublinis asub ka Majanduslik-Sotsiaalsete Uuringute Instituut, valitsuse mõttekoda majanduslike ja sotsiaalsete probleemide üle arutlemiseks.

Dublini linnaks loetakse kogu ala, mida valitseb Linnavolikogulinnavolikogu, ent Dublini alla arvestatakse vahel ka linnaga piirnevad linnalised piirkonnad – Dun Laoghaire-Rathdown, Fingal ja Lõuna-Dublin. Seda ala kutsutakse Dublini Metropoli piirkonnaks.

[[2006]]. aastal elas Linnavolikogulinnavolikogu hallatavas alas 505 739 inimest ja linna ümbritsevate valdadega koos 1 661 185 inimest. Arvatakse, et aastaks 2021 kasvab see arv 2,1 miljoni elanikuni. Täna2010-ndatel elab arvestuslikultumbes 40% Iirimaa rahvastikust 100 km raadiuses Dublinist.

Dublin on viimased 10–15 aastat olnud Iirimaa [[majanduskasv]]u keskpunktikskeskpunkt. Seda perioodi kutsutakse ka Keldi Tiigri aastateks. Elustandard on linnas tuntavalt tõusnud, samuti ka elukallidus. Dublin on maailmas elukalliduselt 16. kohal, Euroopas 8. kohal. Samal ajal on Dublini palgatase maailmas 4. kohal, olles ees nii [[New York|New Yorgist]] kui ka [[London]]ist. Dublinit edestavad vaid [[Zürich]], [[Genf]] ja [[Oslo]].

Ajalooliselt on Dubliniga kõige enam seostatud õlletööstust – kuulsat Guinnessi õlut on St. James's Gate’iGate'i Õlletehasesõlletehases valmistatud alates [[1759]]. aastast. Keldi Tiigri ajastul aga on tähtsust kogunud ka globaalsed farmaatsiafirmad ja infotehnoloogia ettevõtted, nt Microsoft, Google, Amazon, PayPal, Yahoo!, Pfizer, Intel ja Hewlett-Packard.

Suurem osa [[buss]]ikorraldusest on ühe firma käes (Bus Átha Cliath ehk Dublin Bus), aga transpordivallastranspordiga tegutsebtegeleb ka väikeettevõtteidmõni väikeettevõte.

[[Pilt:LUAS trams at Tallacht terminus. - geograph.org.uk - 1387090.jpg|pisi|vasakul|Luas'iLuasi trammid]]

Luas on kaht liini teenindav [[tramm]], mis pandi käiku [[2004]]. aastal. Üldiselt on see teenus osutunud populaarseks, kuigi kritiseeritakse kehva ümberistumise võimalust kahe liini vahel. Plaanis onoli luua viis uut Luasi liini, millest viimane peakspidi alguse saama [[2014]]. aastal. PraegusedTolleaegsed liinid plaanitakseplaaniti uutega ühendada [[2012]]. aastal.

Linna valitseb Dublini Linnavolikogulinnavolikogu (varasem nimetus Dublin Corporation), mille juhiksjuht on [[linnapea]] (''Lord Mayor of Dublin''), kes valitakse üheaastaseks ametiajaks. Linnapea elab Mansion House’isHouse'is. Dublini volikogu asub kahes suures hoones – istungeid peetakse peakontoris [[Dublini raekoda|Dublini raekojas]] ja suur osa administratiivüksusi (''Civic Offices'') asub Wood Quay’sQuays.

Linnavolikogu on ühekojaline ja sinna valitakse iga viie aasta tagant 52 linlaste esindajat. Enim hääli saanud [[partei]] määrab komisjonide koosseisu, milliseks kujuneb [[poliitika]] ja kellest saab linnapea. Linnavolikogu ülesandeksülesanne on koostada iga-aastane eelarve, mis hõlmab kulutusi elamumajanduses, liikluskorralduses, jäätmekäitluses, kanalisatsioonis, planeeringutes jne. Linnavolikogu otsuste elluviimise eest vastutab linnahaldur (''Dublin City Manager'').

[[Iirimaa rahvusparlament]] (Oireachtas) koosneb kolmest osast: president ja kaks parlamendikoda ehk Dáil Éireann (Saadikutekoda) ja Seanad Éireann (Senat). Kõik parlamendiosad paiknevad Dublinis. [[Iirimaa president]] elab Phoenix PargisParkis kunagise Iiri Vaba Riigi kuberneri residentsis (Áras an Uachtaráin). Mõlemad parlamendikojad peavad istungeid Leinster House’isHouse'is, kunagises hertsogilossis linna lõunaosas. See hoone on parlamendi kasutuses olnud alates Iiri Vaba Riigi loomisest [[6. detsember|6. detsembril]] [[1922]].

[[Iiri valitsus]] asub valitsushoones, mille arhitektiksarhitekt on [[Sir Aston Webb]], kes on ühtlasi [[Buckinghami Palee]] fassaadi autor. Valitsushoone loodi esialgu Kuningliku Teaduskolledžiteaduskolledži tarbeks. [[1921]]. aastal peeti seal Lõuna-Iiri Alamkoja koosolekuid. Arvestades hoone paiknemist Leinster House’iHouse'i läheduses, võeti osa teaduskolledži hoonest ministrite kabinettide tarvis ajutiselt kasutusse. Nii valitsushoone kui ka Leinster House pidid olema valitsuse ja parlamendi ajutisteksajutised asukohtadeksasukohad, ent need täidavad seda ülesannet veel tänapäevalgi.

An Garda Síochána aastate [[2001]]–[[2005]] ametliku statistika järgi on Dublini linnastuala kuritegevus 1000 elaniku kohta riigi kõrgeim. [[1980. aastad|1980]].–[[1990. aastad|1990. aastatel]] puhkes töölisklassi elamurajoonides nii kesk- kui ka äärelinnas [[heroiin]]i<nowiki/>epideemia. Aastatel [[2004]]–[[2006]] sooritati Dublinis 80 [[mõrv]]a, 32 neist olid seotud kuritegelike kampadega. 2007. aasta esimesel poolel oli Dublinis 15 mõrva, millest 4 puhul oli tegemisttegu [[gäng]]ikuritegudega. Dublin on esikohal ka surmavate [[pussitamine|pussitamiste]] osasteemal.