Eesti esiajalugu: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Kruusamägi (arutelu | kaastöö) Resümee puudub |
P link par (+ masintoim) using AWB |
||
113. rida:
Aastal [[98]] mainib Rooma ajaloolane ja kirjanik [[Publius Cornelius Tacitus]] teoses "[[Germania (raamat)|Germania]]" mitmete rahvaste seas ka "[[Aestii|aeste]]" (''aostii''), mida mõned peavad otseselt [[eestlased|eestlasteks]]<ref name="Eesti kronoloogia, 2007: 12" />.
Vanem rauaaeg ehk [[rooma rauaaeg|rooma rauaajal]], (1.–[[4. sajand]] pKr) oli eesti hõimudele suureks tõusuperioodiks. Peamisteks elatusaladeks oli põlluharimine ja karjakasvatus. Põllundus tõusis teiste majandusharude seas esikohale. Põlispõlde hariti [[kaheväljasüsteem]]i järgi. Põlispõlde haris iga talu eraldi, kuid külakonna ühise külvikorra järgi, muidu oleks paljudel lappides segamini asetsevate maade harimine kujunenud väga tülikaks. Puhkes õitsele käsitöö (metallitöö), [[Mustmätta peitleid]]). [[Matusekombed|Matusekomme]]tes levisid [[tarandkalme]]d ([[Jabara kalmed]], [[Kojastu kalmed]], [[Adila kivikalme]]).
Toimus rahvusvaheline suhtlus, Põhja-Eestist ([[Uhtna]]s) on leitud [[2. sajand|2.]]–[[3. sajand]]ist [[Vana-Rooma]] münte<ref name="UrChA" />,<ref name="Eq7Ds" />. [[Kriimani]]st ja [[Varnja]]st haruldasi [[Bütsants]]i päritolu hõbenõusid<ref>Dieter Quast ja Ülle Taimla, [http://aerling.blogspot.com.ee/2011/02/kaks-viienda-sajandi-butsantsi-hobenou.html KAKS VIIENDA SAJANDI BÜTSANTSI HÕBENÕU EESTIST], 17. helmikuuta 2011</ref>,<ref>[http://www.caitlingreen.org/2017/03/a-very-long-way-from-home.html A very long way from home: early Byzantine finds at the far ends of the world]</ref>. Rauaaajast leide on ka [[Villevere]] külas<ref>Merili Nikkolo, [http://jarvateataja.postimees.ee/239191/aardeleidude-rohkus-koneleb-jarvalaste-kurvast-saatusest Aardeleidude rohkus kõneleb järvalaste kurvast saatusest], Järva Teataja, 2. mai 2010</ref> ([[5. sajand]]i teisest poolest).
{{Vaata|Alulinna sooleid}}
[[Svealand|Svea]] ja [[Göta]] kuningas [[Grim]], kes valitses umbes 380 pKr, kehtestas oma maadel raske maksukoorma alluvate jaoks. Samas üritas ta nõuda oma saadikute kaudu maksu ka [[kuralased|kuralastelt]] ja eestlastelt, kuid need kogusid suure väe ja tulid Rootsimaad rüüstama ja okupeerima. Kuningas Grim poodi lõpuks üles rauast keti otsa.<ref name="Rootsi" />
33. Rootsi kuningas [[Tordo]], kogus [[410]]. aastal suure väe kõigist rootslastest ja lõi Rootsimaa randa tulnud suure eestlaste, kuralaste ja holmlaste (tõenäoliselt [[Väina]] Holmi [[liivlased|Väina-liivlased]]) tohutu laevastiku tagasi.<ref name="Rootsi" />
264. rida:
{{viited|1=2|allikad=
<ref name="Eesti kronoloogia, 2007">Vahtre 2007. Lk 8</ref>
<ref name="8QrI7">[[Aivar Kriiska|Kriiska]], [[Tõnno Jonuks|Jonuks]], [[Peeter Kraas|Kraas]], [http://tutulus.ee/muinasesemed/neoliitikum/neol.html Eesti muinasesemed: neoliitikum] Tutulus</ref>▼
<ref name="Eesti kronoloogia, 2007: 9">Vahtre 2007. Lk 9–10</ref>
<ref name="Eesti kronoloogia, 2007: 10">Vahtre 2007. Lk 10</ref>
<ref name="Lang">[[Valter Lang]], [http://www.arheo.ut.ee/Baltimaad.htm Baltimaade metalliaeg]. Õppematerjale. Tartu, 2003</ref>
<ref name="OKeHY">[http://novaator.err.ee/v/yhiskond/48b37144-9e78-43ef-aa98-c74570ba5eab/kadriorust-tuli-paevavalgele-3000-aastat-vana-kirves Kadriorust tuli päevavalgele 3000 aastat vana kirves], http://novaator.err.ee/, 11. november 2015</ref>▼
<ref name="2KzJw">[http://www.vooremaa.ee/poltsamaalt-leiti-haruldane-pronksiaegne-kirves/ Põltsamaalt leiti haruldane pronksiaegne kirves], [[Vooremaa]], 28.05.2009</ref>▼
<ref name="W8RqH">[http://www.rebala.ee/?Huviv%E4%E4rsused:Tutvustus:J%F5el%E4htme_kivikalmed Jõelähtme kivikalmed]</ref>▼
<ref name="Eesti kronoloogia, 2007: 11">Vahtre 2007. Lk 11</ref>
<ref name="Eesti kronoloogia, 2007: 12">Vahtre 2007. Lk 12–13</ref>
<ref name="UrChA">[http://www.virumaateataja.ee/3155743/uhtna-aare-kahekordistas-rooma-muntide-hulga-eestis Uhtna aare kahekordistas Rooma müntide hulga Eestis], Virumaa Teataja, 14.04.2015</ref>▼
<ref name="Eq7Ds">[http://www.postimees.ee/4018333/laeaene-virumaalt-leitud-muendiaare-on-pohjamaades-ainulaadne Lääne-Virumaalt leitud mündiaare on Põhjamaades ainulaadne], postimees.ee, 17. veebruar 2017</ref>▼
<ref name="Rootsi">Rootsi koguteos ''Historia om alla göternas och svearnas konungar''.</ref>
<ref name="9zo6Y">Mari Peegel, [http://www.epl.ee/news/eesti/laanemaal-tuli-ilmsiks-ebaharilik-muinasaegne-naiste-matmiskoht.d?id=64763980 Läänemaal tuli ilmsiks ebaharilik muinasaegne naiste matmiskoht], Eesti Päevaleht, 2. august 2012</ref>▼
<ref name="Eesti kronoloogia, 2007: 14">Vahtre 2007. Lk 14</ref>
<ref name="Eesti kronoloogia, 2007: 15">Vahtre 2007. Lk 15</ref>
<ref name="e0QQm">[[Jüri Selirand]]. Urniväljadest Ümarkääbasteni", Tallinn, "Valgus" 1983.</ref>▼
<ref name="pdl2l">A. Süvalep. [http://www.kirjandusarhiiv.net/?p=1610 Muinas-Tallinn ja eestlaste väliskaubandus enne iseseisvuse kaotamist]. III [[Vana Tallinn (raamatusari)|Vana Tallinn]], 1938</ref>▼
<ref name="Eesti kronoloogia, 2007: 16">Vahtre 2007. Lk 16</ref>
<ref name="Eesti kronoloogia, 2007: 17">Vahtre 2007. Lk 17</ref>
<ref name="XY8bh">[[Tõnno Jonuks]]. [http://www.folklore.ee/tagused/nr23/saagad.pdf "Eesti ja kujutlus Eestist Skandinaavia saagades".] ''Mäetagused'' 23, 2005, lk 133</ref>▼
<ref name="qXSUg">Tvauri 2012, lk 27</ref>▼
<ref name="Maesalu2012">[[Ain Mäesalu]]. [http://www.kirj.ee/public/Archaeology/2012/sup_vol_1/arhe-keava-2012-195-200.pdf Could Kedipiv in East-Slavonic Chronicles be Keava hill fort?]. ''[[Estonian Journal of Archaeology]]'', 1, 195–200, 2012</ref>
<ref name="Cd721">[[Ain Mäesalu]], [http://www.sirp.ee/archive/2001/12.10.01/Sots/sots1-6.html Vene kroonikate Jurjev oli tõenäoliselt siiski Tartu], www.sirp.ee, 1. oktoober 2001</ref>▼
<ref name="tvauri3132">Tvauri 2012, lk 31–32</ref>
<ref name="A9ihI">[[Andres Tvauri]]. [http://www.arheo.ut.ee/EA4_Tvauri_2012.pdf Rahvasterännuaeg, eelviikingiaeg ja viikingiaeg Eestis, Estonian Archaeology 4, Tartu 2012.] Lk 30, 47</ref>▼
<ref name="Eesti kronoloogia, 2007: 18">Vahtre 2007. Lk 18</ref>
<ref name="9Yc6g">Tvauri 2012, lk 30–31</ref>▼
<ref name="Eesti kronoloogia, 2007: 19">Vahtre 2007. Lk 19</ref>
<ref name="Eesti kronoloogia, 2007: 20-21">Vahtre 2007. Lk 20–21</ref>
282. rida ⟶ 296. rida:
<ref name="Eesti kronoloogia, 2007: 21">Vahtre 2007. Lk 21</ref>
<ref name="Eesti kronoloogia, 2007: 22">Vahtre 2007. Lk 22</ref>
▲<ref name="8QrI7">[[Aivar Kriiska|Kriiska]], [[Tõnno Jonuks|Jonuks]], [[Peeter Kraas|Kraas]], [http://tutulus.ee/muinasesemed/neoliitikum/neol.html Eesti muinasesemed: neoliitikum] Tutulus</ref>
▲<ref name="OKeHY">[http://novaator.err.ee/v/yhiskond/48b37144-9e78-43ef-aa98-c74570ba5eab/kadriorust-tuli-paevavalgele-3000-aastat-vana-kirves Kadriorust tuli päevavalgele 3000 aastat vana kirves], http://novaator.err.ee/, 11. november 2015</ref>
▲<ref name="2KzJw">[http://www.vooremaa.ee/poltsamaalt-leiti-haruldane-pronksiaegne-kirves/ Põltsamaalt leiti haruldane pronksiaegne kirves], [[Vooremaa]], 28.05.2009</ref>
▲<ref name="W8RqH">[http://www.rebala.ee/?Huviv%E4%E4rsused:Tutvustus:J%F5el%E4htme_kivikalmed Jõelähtme kivikalmed]</ref>
▲<ref name="UrChA">[http://www.virumaateataja.ee/3155743/uhtna-aare-kahekordistas-rooma-muntide-hulga-eestis Uhtna aare kahekordistas Rooma müntide hulga Eestis], Virumaa Teataja, 14.04.2015</ref>
▲<ref name="Eq7Ds">[http://www.postimees.ee/4018333/laeaene-virumaalt-leitud-muendiaare-on-pohjamaades-ainulaadne Lääne-Virumaalt leitud mündiaare on Põhjamaades ainulaadne], postimees.ee, 17. veebruar 2017</ref>
▲<ref name="9zo6Y">Mari Peegel, [http://www.epl.ee/news/eesti/laanemaal-tuli-ilmsiks-ebaharilik-muinasaegne-naiste-matmiskoht.d?id=64763980 Läänemaal tuli ilmsiks ebaharilik muinasaegne naiste matmiskoht], Eesti Päevaleht, 2. august 2012</ref>
▲<ref name="e0QQm">[[Jüri Selirand]]. Urniväljadest Ümarkääbasteni", Tallinn, "Valgus" 1983.</ref>
▲<ref name="pdl2l">A. Süvalep. [http://www.kirjandusarhiiv.net/?p=1610 Muinas-Tallinn ja eestlaste väliskaubandus enne iseseisvuse kaotamist]. III [[Vana Tallinn (raamatusari)|Vana Tallinn]], 1938</ref>
▲<ref name="XY8bh">[[Tõnno Jonuks]]. [http://www.folklore.ee/tagused/nr23/saagad.pdf "Eesti ja kujutlus Eestist Skandinaavia saagades".] ''Mäetagused'' 23, 2005, lk 133</ref>
▲<ref name="qXSUg">Tvauri 2012, lk 27</ref>
▲<ref name="Cd721">[[Ain Mäesalu]], [http://www.sirp.ee/archive/2001/12.10.01/Sots/sots1-6.html Vene kroonikate Jurjev oli tõenäoliselt siiski Tartu], www.sirp.ee, 1. oktoober 2001</ref>
▲<ref name="A9ihI">[[Andres Tvauri]]. [http://www.arheo.ut.ee/EA4_Tvauri_2012.pdf Rahvasterännuaeg, eelviikingiaeg ja viikingiaeg Eestis, Estonian Archaeology 4, Tartu 2012.] Lk 30, 47</ref>
▲<ref name="9Yc6g">Tvauri 2012, lk 30–31</ref>
<ref name="tfLjC">[[Valter Lang]], Vakus ja linnusepiirkond Eestis. Lisandeid muistse haldusstruktuuri uurimisele peamiselt Harjumaa näitel. In: Keskus – tagamaa – ääreala. Uurimusi asustushierarhia ja võimukeskuste kujunemisest Eestis. Muinasaja teadus, 11. Tallinn; Tartu, 2002, lk-d 125–168.</ref>
<ref name="ELCl9">Lõuna pool [[Tireli soo]]d ja [[Säde jõgi|Säde jõge]], [[Valmiera]] – [[Asti järv]]e vahel samuti lõuna pool Säde jõge, edasi üle Asti järve ning edasi ligikaudu praeguse [[Salatsi jõgi|Salatsi jõge]] kaudu [[Liivi laht|Liivi laheni]] (VIIDE, ka Uluots?)</ref>
| |||