Väegrupp Nord: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Fail 1941_Tikhvin.jpg on eemaldatud, sest kasutaja Racconish kustutas selle Commonsist. Põhjus: Missing essential information such as license, permission or source ([[:c:COM:CSD#F |
P link par (+ masintoim) using AWB |
||
62. rida:
| transportlennuk =
}}
'''Väegrupp Nord''' ([[saksa keel|saksa]] ''Heeresgruppe Nord'') oli [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] ajal [[Poola]] ja [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidu]] vastu [[Idarinne (Teine maailmasõda)|Idarindel]] sõdinud Saksa [[väegrupp]].
Väegrupp moodustati 1. septembril 1939. Nimetati ümber [[väegrupp B|väegrupiks B]] 3. oktoobril.
Formeeriti uuesti [[väegrupp C|väegrupi C]] osadest mais 1941.
79. rida:
{{Vaata|22. Eesti Territoriaalne Laskurkorpus#Korpus sõjategevuses}}
Väegrupi Nord vägede pealetung jätkus 1. septembril, tankiüksused 4. tankiarmeest vallutasid [[Laadoga]] jõel, Leningradist ida pool [[Schlüsselburg]]i, samal ajal kui 16. armee vallutas [[24. august]]il [[Novgorod]]i ning jõudis seejärel välja [[Laadoga järv]]e juurde [[Leningrad]]ist ida pool. 17. septembril viidi 4. tankiarmee [[väegrupp Mitte|väegrupi Mitte]] koosseisu, mis tungis peale Moskvale. Leningradi piiramine tehti ülesandeks 16. ja 18. armeele.
{{Vaata|Leningradi blokaad}}
93. rida:
[[1943]]. aasta jaanuaris murdis [[Punaarmee]] [[pealetungioperatsioon Säde]] käigus (12.–30. jaanuaril) blokaadirõngasse kitsa koridori 18. armee [[LIV armeekorpus]]e kaitses piki Laadoga lõunakallast, kuid sellega ei lõppenud veel blokaad.
[[File:Demjansk Einkesselung.png|pisi|[[Demjanski pealetungioperatsioon|Demjanski]] ja [[Toropetsi-Holmi pealetungioperatsioon]]ide pealetungisuunad ning [[Demjanski kott|Demjanski koti]] moodustamine]]
7. jaanuaril [[1943]] [[Looderinne|Looderinde]] sektoris alanud [[Demjanski pealetungioperatsioon|vastupealetungioperatsioonis]] ründasid Punaarmee väed Saksa väegrupi Nord [[16. armee (Wehrmacht)|16. armee]] vägesid, [[Demjanski kott|piirasid II armeekorpuse väeosad ümber]] [[Demjansk]]is ja [[Holm]]is ning jõudsid [[Staraja Russa]] ja Belõini.
1943. aasta [[10. veebruar]]ist [[1. aprill]]ini toimunud [[pealetungioperatsioon Polaartäht]] ei olnud Leningradi, Volhovi ja Looderinde vägedele edukas.
Pärast [[Leningradi-Novgorodi operatsioon]]i ametlikku lõppu 1. märtsil, püüdsid Leningradi ja 2. Balti rinde väed edutult järgneva kuue nädala jooksul murda sakslaste kaitset Panther-liinil. Leningradi rinde 8., 59. ja 2. löögiarmee katsed [[Narva]]t vallutada ja [[Eesti]]sse liikuda ebaõnnestusid. Lõuna pool õnnestus rinde 42., 67. ja 54. armeedel lüüa kiil [[Ostrov]]i ja [[Pihkva]] vahele kuid mõlemad linnad jäid sakslaste valdusse. 2. Balti rinde vägede 1. löögiarmee, 3. löögiarmee, 10. kaardiväe armee ja 22. armee saavutasid ainult lokaalseid sissemurde väegrupi Nord [[16. armee (Wehrmacht)|16. armee]] kaitsesse.
12. augustil 1943 alustati [[Panther-liin]]i (''Pantherstellung'') ehitust, mida juhtis väegrupi "Nord" kõrgem pioneeriüksuste ülem [[kindralmajor]] [[Erich Abberger]]. Panther-liin oli Saksa riikliku organisatsiooni [[Organisation Todt]] ja [[Wehrmacht]]i pioneeriüksuste kavandatud ja osaliselt ka rajatud 500 kilomeetri pikkune [[Soome laht|Soome lahest]] [[Must meri|Musta mereni]] ulatuv kaitseliin, mis oli osa Idavallist. Liin algas Mustalt merelt [[Krimmi poolsaar]]elt [[Kertš]]ist. Lõunas kulges liin suures osas [[Dnepri jõgi|Dnepri jõe]] paremal (lääne-) kaldal, kuid [[Kiiev]]i kohal moodustus vasakkaldale [[sillapea]]. Keskosas kulges liin [[Homiel]]i, [[Orša]] ja [[Viciebsk]]i linnast lääne pool kuni [[Velikaja jõgi|Velikaja jõe]] alguseni. Sealt jätkus liin Velikaja jõe vasakul (lääne-) kaldal kuni [[Pihkva järv]]eni, sealt Pihkva, [[Lämmijärv|Lämmi-]] ja [[Peipsi järv]]e läänekallast pidi kuni [[Narva jõgi|Narva jõeni]] ja selle vasakut (lääne-) kallast pidi kuni [[Soome laht|Soome laheni]].
105. rida:
===Sõjategevus 1944. aastal===
[[File:Leningrad-Novgorod.jpg|pisi|300px|right|Nõukogude vägede [[Kingissepa–Gdovi operatsioon]]i ning [[Novgorod]]i-suunalised pealetungisuunad, 1944. aasta jaanuaris-veebruaris]]
1944. aasta jaanuaris lõi [[Punaarmee]] [[Leningradi-Novgorodi pealetungioperatsioon]]il [[Leningradi blokaad]]irõnga läbimurdmisel Saksa [[18. armee (Wehrmacht)|18. armee]] [[Krasnoje Selo – Ropša pealetungioperatsioon
2. löögiarmee väeosad hõivasid 19. jaanuaril [[Kipen]]i ja [[Ropša]], 42. armee väeosad [[Krasnoje Selo]].
Novgorodi juurest murti 18. armee rinne ning [[21. jaanuar]]il hõivasid Punaarmee [[Volhovi rinne|Volhovi rinde]] 59. armee väed [[Novgorod]]i, Leningradi rinde 109. laskurkorpuse väed [[22. jaanuar]]il [[Kingissepp]]a ja [[31. jaanuar]]il jõudis Punaarmee 2. löögiarmee ja 42. armee [[Lauga jõgi|Luuga jõe]] joonele. 67. armee jätkas pealetungi 18. armee kaitseliinile Luuga suunas ning seda tugevdati Narva suunalt 42. armeega.
2. Balti rinde väed arendasid pealetungi 16. armee kaitseliinile Pihkva suunal ja hõivasid transpordisõlme [[Novosokolniki]]. Lahingutes Novosokolniki eest osalesid ka 22. armee 44. laskurkorpusega [[8. Eesti laskurkorpus]]e 23. suurtükiväepolk.
[[2. veebruar]]il jõudsid Punaarmee 43. laskurkorpuse väeosad Narva jõeni, mis 98. laskurdiviisi 4. laskurpolgu poolt ületati mitmes kohas ja loodi sillapead Narva jõe läänekaldal, millest suuremad olid 166.
laskurpolgu [[Kudruküla]] ja [[Riigiküla]] vahelisel alal sillapea ja [[Vaasa küla|Vaasa]]-[[Vepsküla]]-[[Siivertsi]] juures ning [[Krivasoo kott]], mis aga kõik tagasi tõrjuti. 1944. aasta veebruari löödi Nõukogude vägede [[
{{vaata|Narva lahing (1944)}}
Nõukogude vägede suvine pealetungi algas 10. juulil ning [[Ostrov]]i linn vabastati [[21. juuli]]l, [[Pihkva]] [[23. juuli]]l ning Narva pealetung viis linna vallutamiseni [[26. juuli]]l. Väegrupi Nord juhatusele sai selgeks, et juhul, kui Punaarmee alustab rünnakut ka Idarinde põhjalõigus, ei jätku sakslastel pikaleveninud rindejoone kaitsmiseks jõude. Seetõttu alustati juulis ettevalmistusi rinde õgvendamiseks ning Saksa väed taandusid [[Tannenbergi liin|Tannenbergi kaitseliinile]] Vaivara [[Sinimäed|Sinimägedes]]. Järgnenud [[Sinimägede lahing]]utes ei suutnud Leningradi rinde väed kaitseliini murda.
{{vaata|Sõjategevus Eestis (1944)}}
[[Pealetungioperatsioon Bagration|Pealetungioperatsiooni Bagration]] ([[22. juuni]]st kuni [[19. august]]ini 1944) 2. faasis [[1. Balti rinne|1. Balti rinde]] väed, jätkates [[Polotski pealetungioperatsioon|pealetungi]] [[Polotsk]]i suunal, vabastasid väegrupilt Nord Polotski [[4. juuli]]l. Punaarmee jõudis välja 1939. aasta Saksamaa - [[NSV Liidu riigipiir]]ile. Pealetungioperatsiooni 3. faasis 1. Balti rinde väed [[Šiauliai pealetungioperatsioon]]i käigus [[5. juuli]]st [[29. august]]ini, jõudsid [[Riia laht|Riia laheni]] [[31. juuli]]ks eraldades Saksa [[väegrupp Mitte|väegrupi Mitte]] ja väegrupi Nord Eestis asunud väed.
25. augustil vallutasid Punaarmee üksused [[Tartu lahing (1944)|Tartu]] ning 27. juulil [[Daugavpils]]i Ida-Lätis. 1944. aasta 14. septembril algas uus pealetungilaine, mis lõppes kuu lõpuks kogu Eesti ja Läti vallutamisega. Väegrupi Nord üksused jätsid 11. oktoobril 1944 maha [[Riia]], kuid sattusid blokaadi Balti mere kallastel [[Tukums
25. jaanuaril 1945 sai uue nime [[väegrupp Kurland]]. Väekoondis kapituleerus 1945. aasta 8. mail.
154. rida:
:*[[Saksa 6. armee|6. armee]]
:*[[Saksa 3. armee|3. armee]]
Juuni 1941:
| |||