Redaktsioon: 8. veebruar 2019, kell 08:49 redigeeri Tuudur (arutelu \| kaastöö) 1085 muudatust Resümee puudub Märgised: Mobiilimuudatus Mobiiliveebi kaudu ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 17. veebruar 2019, kell 16:53 redigeeri eemalda Kopo25 (arutelu \| kaastöö) 5506 muudatust P Viidete visuaali parandus Märgis: Visuaalmuudatus: ümberlülitus Uuem muudatus →
8. rida: Viljelenud [[Konstruktivism (kunst)\|konstruktivistlikku]] [[Skulptuur\|skulptuuri]], materjalideks peamiselt [[graniit]], [[marmor]] ja [[paekivi]].Tema tegevusvaldkonnaks on kolmemõõtmeline kunst, peamiselt [[Installatsioon (kunst)\|installatsioon]] aga ka [[Videokunst\|video]]- ja [[tegevuskunst]]. Osalenud nii kodumaistel kui ka välisnäitustel alates [[1984]]. aastast, sealhulgas ka [[Veneetsia biennaal\|Veneetsia]] ja Kwandju biennaalil. Ta on saanud ''grand-prix'' Riia skulptuuri kvadriennaalil ja Sorosi kunstikeskuse aastanäitustel.<ref>Urmas Lauri, Haapsalu linnagalerii 25. ~~sünnipeäeval~~sünnipäeval avatakse Jüri Ojaveri näitus - Lääne Elu, 5.05.2016 </ref> 1990. aastal lammutati puumaja, kus asus Jüri Ojaveri ateljee, ning selle allesjäänud materjale kasutades lõi kunstnik objekte ja kooslusi, millega algas ta tõeliselt särav võidukäik näitustel. Eriti [[Sorose Kaasaegse Kunsti Eesti Keskus\|Sorosi kaasaegse kunsti Eesti keskuse]] neljal aastanäitusel. Näiteks installatsioonid “Kaitstud kulgemine” 1990 ja “Valede võrk” 1995–1996.<ref name=":0">Ott Lambing, Jüri Ojaver ja Kivi–Jüri Kärdla kultuurikeskuses - Hiiu Leht, 24.12.2004</ref> </ref> 1990. aastal lammutati puumaja, kus asus Jüri Ojaveri ateljee, ning selle allesjäänud materjale kasutades lõi kunstnik objekte ja kooslusi, millega algas ta tõeliselt särav võidukäik näitustel. Eriti [[Sorose Kaasaegse Kunsti Eesti Keskus\|Sorosi kaasaegse kunsti Eesti keskuse]] neljal aastanäitusel. Näiteks installatsioonid “Kaitstud kulgemine” 1990 ja “Valede võrk” 1995–1996.<ref name=":0">Ott Lambing, Jüri Ojaver ja Kivi–Jüri Kärdla kultuurikeskuses - Hiiu Leht, 24.12.2004</ref> Mõnevõrra juhuslikult sattus ta 1998. aastal Haapsallu aktsioonile “Kultuur. Kapital. Tugi”. 1999. aastal valiti Veneetsia biennaalile Eestit esindama kolm meest – [[Ando Keskküla]], [[Peeter Pere]] ja Jüri Ojaver. Viimane eksponeeris seal üle kanali kaheosalist skulptuuri “Lukukivi”, mis praegu asub tema koduõuel.<ref name=":0" /> [[Jaan Toomik]] & Jüri Ojaver ja kompanii avasid 2013. aastal Riia Ooperi- ja Balletiteatri ees legendaarse läti balletitantsija [[Maris Liepa]] skulptuuri<ref>[http://www.artinpublicspace.lv/en/jaan-toomik-and-juri-ojaver-a-monument-to-a-citizen-of-riga-the-outstanding-ballet-artist-maris-rudolfs-liepa-2013/ Art In the Public SpaceRiga, Latvia – Jaan Toomik and Jüri Ojaver. A monument to a citizen of Riga, the outstanding ballet artist Māris Rūdolfs Liepa. 2013]</ref>. == Isiklikku ==

Jüri Ojaver: erinevus redaktsioonide vahel