Põlevkivi: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P Tühistati kasutaja 146.255.180.155 (arutelu) tehtud muudatused ja pöörduti tagasi viimasele muudatusele, mille tegi Tegel. Märgis: Tühistamine |
PResümee puudub |
||
38. rida:
Pärast [[Teine maailmasõda|Teist maailmasõda]] loobus enamik riike põlevkivi kasutamisest, sest see oli naftaga võrreldes kallim. Kaevandamine jätkus peamiselt Eestis ning [[Hiina]]s ([[Maoming]]i ja [[Fushun]]i leiukohad). [[Eesti NSV]] sai maailma suurimaks põlevkivikaevandajaks. Kohtla-Järvele ehitati gaasikombinaat Leningradi varustamiseks gaasiga. Gaasijuhe Kohtla-Järve-Leningrad valmis 1948. aasta sügisel. Tallinna jõudis põlevkivist toodetud gaas 1953. aastal <ref>Vedler, S. Venemaa sõltus Eesti gaasist,
Eesti Ekspress, 05.04.2007.</ref>. Peamisteks põlevkivi tarbijaiks said 1959. aastal tööle hakanud [[Balti soojuselektrijaam]] ja 1969. aastal tööle hakanud [[Eesti soojuselektrijaam]], mis olid kuni [[Sosnovõi_Bori_tuumaelektrijaam|Leningradi tuumaelektrijaama]] valmimiseni olulised Leningradi elektriga varustajad. Pärast maailma [[1973]] tabanud naftakriisi suurenes maailma põlevkivitoodang, millest enamiku andis Eesti, 46 miljoni tonnini [[1980]]. aastal, vähenedes uuesti 16 miljoni tonnini 2000. aastal. 80% kogu maailmas kasutatavast põlevkivist on kaevandatud Eestis
Eesti on maailma ainus riik, kus enamik riigi [[energeetika]]st põhineb põlevkivil. [[Narva Elektrijaamad|AS Eesti Energia Narva Elektrijaamad]] toodetud energiast oli 2005. aastal 95% toodetud põlevkivist.
| |||