Ida-eurooplaste tootmislaevad Shetlandi saarestikus: erinevus redaktsioonide vahel

Avatud turumajandusele üleminekul tõusis järsult kütuse hind. Suurte avamere külmutustraaleritega polnud kala püüdmine enam kasumlik, need olid sotsialismiolude madadalaidmadalaid kütusehindu arvestades ehitatud. Mõne aasta jooksul said siis külmutustraalerid rakendust maailmamerel intensiivse püügi piirkondades ujuvate kalatööstustena, nad võtsid tooraine kohalikelt väikestelt kalapaatidelt. Laevad seisid vaiksema lainega lahtedes või sadamate reidil hulgakaupa ankrus. [[Lerwick]]i, [[Ullapool]]i või mõne muu sadama reidile kogunes nii aegajalt kuni sadakond laeva - terve suur linn-laevastik. Neis töötavate meremeeste arv ületas linnade endi elanikke arvu.

Laevapered elasid ja töötasid stressirohkes olikorrasolukorras. Laevaomanikud olid reeglina pankrotieelses seisus, meeskondel palgad madalad ja maksmata, teadmata millal ja kas üldse saab. Side koduga oli kasin. Korra kuus või kuidas millises laevas korraldatud - võimaldati meeskonnalikmetel paadiga mõneks tunniks linna sõita, uudistama arenenud kapitalismis toimiva väikelinna elu. Eelöeldut arvestades oli meestel raha vähe. (Välja-arvatud kõige nutikamad isikud, kes nii keerulises olukorrga olid suutnud kohanda, aga need võtted jäid tegija salduseks).<ref>{{Netiviide|Autor=Ahto Mänd|URL=http://kodu.ut.ee/~aguvis/lerw.htm|Pealkiri=Jõulueelsed ujuvvanglad|Väljaanne=Eesti Ekspress|Aeg=|Kasutatud=14.02.2019}}</ref>

Kõige suuremaks probleemiks olid küllalt sagedased tõsised laevaõnnetused, mida nii suure laevade tiheduse tõttu aeg-ajalt juhtus. Iga uppunud suur laev tähendas tõsist mõjukahju keskkonnale.

[[Lunokhod 1|Lunokhod]], Liepaya (9.11.1993)

Borodinskoye[[Borodynskoje Pole]], Kaliningrad (17.11.1993)<ref>{{Netiviide|Autor=|URL=https://www.shetlink.com/index.php?/topic/3642-the-borodinskoye-polye-wreck/|Pealkiri=the Borodinskoye Polye wreck|Väljaanne=|Aeg=11 March 2009|Kasutatud=}}</ref>

[[Pionersk, kalalaev|Pionersk]], Kaliningrad (31,10.1994)