Ava peamenüü

Muudatused

P
 
== Majanduslik põhjus ==
Avatud turumajandusele üleminekul tõusis järsult kütuse hind. Suurte avamere külmutustraaleritega polnud kala püüdmine enam kasumlik, need olid sotsialismiolude madadalaidmadalaid kütusehindu arvestades ehitatud. Mõne aasta jooksul said siis külmutustraalerid rakendust maailmamerel intensiivse püügi piirkondades ujuvate kalatööstustena, nad võtsid tooraine kohalikelt väikestelt kalapaatidelt. Laevad seisid vaiksema lainega lahtedes või sadamate reidil hulgakaupa ankrus. [[Lerwick]]i, [[Ullapool]]i või mõne muu sadama reidile kogunes nii aegajalt kuni sadakond laeva - terve suur linn-laevastik. Neis töötavate meremeeste arv ületas linnade endi elanikke arvu.
 
=== Seletus laevaperede seisukohalt ===
Laevapered elasid ja töötasid stressirohkes olikorrasolukorras. Laevaomanikud olid reeglina pankrotieelses seisus, meeskondel palgad madalad ja maksmata, teadmata millal ja kas üldse saab. Side koduga oli kasin. Korra kuus või kuidas millises laevas korraldatud - võimaldati meeskonnalikmetel paadiga mõneks tunniks linna sõita, uudistama arenenud kapitalismis toimiva väikelinna elu. Eelöeldut arvestades oli meestel raha vähe. (Välja-arvatud kõige nutikamad isikud, kes nii keerulises olukorrga olid suutnud kohanda, aga need võtted jäid tegija salduseks).<ref>{{Netiviide|Autor=Ahto Mänd|URL=http://kodu.ut.ee/~aguvis/lerw.htm|Pealkiri=Jõulueelsed ujuvvanglad|Väljaanne=Eesti Ekspress|Aeg=|Kasutatud=14.02.2019}}</ref>
 
Eesti laevadest võis kogu perioodi jooksul osaleda kümneid. 1994 aasta lõpus töötasid seal baaslaev [[Fryderyk Chopin (laev)|Fryderyk Chopin]], supertraaler [[Eestirand (külmutuslaev)|Eestirand 2]] ja keskmine külmutustraaler [[Vagula, keskmine külmutustraaler|Vagula]] (RTMS-4582). Eesti laevaperedes oli täiendavaks pingeks rahvuslik koosseis, üle 80% inimestest olid ilma kodakondsuseta, sellest tulenes täiendav ebakindlus.
== Laevaõnnetused ==
Kõige suuremaks probleemiks olid küllalt sagedased tõsised laevaõnnetused, mida nii suure laevade tiheduse tõttu aeg-ajalt juhtus. Iga uppunud suur laev tähendas tõsist mõjukahju keskkonnale.
 
1993/4 hukkus seal kolm laeva:
 
[[Lunokhod 1|Lunokhod]], Liepaya (9.11.1993)
 
Borodinskoye[[Borodynskoje Pole]], Kaliningrad (17.11.1993)<ref>{{Netiviide|Autor=|URL=https://www.shetlink.com/index.php?/topic/3642-the-borodinskoye-polye-wreck/|Pealkiri=the Borodinskoye Polye wreck|Väljaanne=|Aeg=11 March 2009|Kasutatud=}}</ref>
 
[[Pionersk, kalalaev|Pionersk]], Kaliningrad (31,10.1994)
 
Meeskonnaliikmeid neis õnnetustes ei hukkunud.
288

muudatust