|
Alates 1970ndatest elab ta Prantsusmaal Pariisis, kus juhtis aastail 1974–2011 sealset eksperimentaalteatrit Théâtre des Bouffes du Nord.
Aastal 1964. a lavastas Brook [[Kuninglik Shakespeare Teater|Kuninglikus Shakespeare'i Teatris]] Peter Weissi näidendi [[Marat/Sade_(film)|"Marat/Sade"]] ingliskeelse variandi. AastalAasta 1965hiljem mängiti seda lavastust [[Broadway (teater)|Broadwayl]] ning aasta1966. hiljema võitis lavastus Broadwayl jagatava Tony auhinna, Tonyneli Awardikategooriat. neljasSee kategoorias:sai parimparima näidendnäidendi, parimparima meeskõrvaltegelanemeeskõrvaltegelase, parimparima kostüümikunstnik.kostüümikunstniku Parimaja parima lavastaja auhinna sai Peter Brook.
==Noorusaastad==
Peter Brook sündis Londonis [[Läti|LätiLätist]] [[Juudid|juudi]] [[immigrant|immigrantide]]emigreerunud Simon ja Ida (snd Jansen) Brooki teise pojana.<ref>{{cite news| url=https://www.nytimes.com/2005/05/24/arts/24iht-bookwed.html?_r=0 | work=The New York Times | first=Arnold | last=Aronson | title=Peter Brook: A Biography | date=25. mai 2005}}</ref><ref name=Kustow2013>{{cite book|author=Michael Kustow|title=Peter Brook: A Biography|url=https://books.google.com/books?id=JV15AAAAQBAJ&pg=PA5|date=17. oktoober 2013|publisher=A&C Black|isbn=978-1-4088-5228-6|pages=5–7}}</ref> Peter Brooki vanem vend Alexis Brook (1920–2007) oli [[Psühhiaater|psühhiaater]] ja [[Psühhoteraapia|psühhoterapeut]].<ref name=GuardianObit>{{cite news|last1=Wittenberg|first1=Isca|title=Obituary: Alexis Brook|url=https://www.theguardian.com/news/2007/sep/27/guardianobituaries.obituaries1|work=The Guardian|date=27. september 2007}}</ref> Tema onupoeg oli [[Moskva Akadeemiline Satiiri Teater|Moskva Akadeemilise Satiiriteatri]] pikaajaline juht [[Valentin Plutšek]].<ref name=russianlandmarks>{{cite web|title=Category Archives: Memorial Plaques to Theater Artists|url=https://russianlandmarks.wordpress.com/category/memorial-plaques-to-theater-artists/page/2/|website=russianlandmarks}}</ref> Brook õppis esmalt Westminsteri erakoolis ([[Westminster School]]) ja Greshami erakoolis ([[Gresham's School]]) ning omandas seejärel kõrghariduse [[Oxford|Oxfordi]] [[Magdalen College|Magdalen College'is]].
==Karjäär==
1943. aastal esietendus Londoni teatris The Torch Theatre Peter Brooki esmalavastus [[Faust (Goethe)|"Faust"]], sellele järgnes 1945. aastal teatris The Chanticleer Theatre Jean Cocteau näidendi [[The Infernal Machine (play)|"The Infernal Machine"]] taasesitus. Aastal 1947 töötas ta [[Stratford-upon-Avon]]<nowiki/>is näidendite [[Romeo ja Julia|"Romeo ja Julia"]] ning "Asjatu armuvaev" lavastusassistendina. Aastatel 1947–1950 oli ta [[Londoni Kuninglik Ooperimaja|Londoni Kuningliku Ooperimaja]] produktsioonidirektor. Samal perioodil lavastas Brook [[Richard Strauss|Straussi]] ooperi [[Salome (Richard Strauss)|"Salome]]"'','' millele tegi lavakujunduse [[Salvador Dalí]], ja taaslavastas [[Puccini]] ooperi [[Boheem|"Boheem"]], milles kasutati 1899. aastal loodud lavakujundust.
Aastal 1970 asutas Brook koos [[Micheline Rozan]]iga Rahvusvahelise teatriuuringute keskuse (The International Centre for Theatre Research (CIRT)), mis koondab paljudest rahvustest näitlejaid, tantsijaid, muusikuid ja teisi loovisikuid. Aastast 1974 paikneb see keskus [[Pariis|Pariisis]] teatris Théâtre des Bouffes du Nord.<ref>Chambers, Colin ''The Continuum Companion To Twentieth Century Theatre'' (Continuum, 2002, {{ISBN|0-8264-4959-X}}) p. 384</ref> Aastal 2008. a teatas Brook, et ta astub Théâtre des Bouffes du Nordi kunstilise juhi kohalt tagasi.<ref>{{cite news|last=Chrisafis|first=Angelique|title=Interview: Peter Brook says a long goodbye to his Paris theatre|publisher=Guardian|date=17. detsember 2008|url=https://www.theguardian.com/stage/2008/dec/17/peter-brook-bouffes-nord-paris|location=London}}</ref> Kolm aastat hiljem andis ta juhtimise üle [[Olivier Mantei|Olivier Mantei']]le ja Olivier Poubelle'ile.<ref>{{Netiviide|Autor=Thorpe, Vanessa|URL=https://www.theguardian.com/stage/2011/jan/02/peter-brook-bouffes-paris-theatre|Pealkiri=Peter Brook bids farewell to Paris theatre after 36 years|Väljaanne=The Guardian: The Observer|Aeg=2.01.2011|Kasutatud=18.12.2018}}</ref>
==Isiklikku==
Aastal 1951. aastal abiellus Peter Brook näitlejanna Natasha Parryga. Neil sündis kaks last: Irina Brook ning näitleja ja lavastaja Simon Brook. Natasha Parry suri 84-aastaselt 2015. aasta juulis(1930–2015).<ref>{{cite web|url=https://www.theguardian.com/stage/2015/jul/26/natasha-parry|title=Natasha Parry obituary|publisher=Guardian|date=26. juuli 2015}}</ref> Neil on kaks last: Irina Brook ning näitleja ja lavastaja Simon Brook.
==Mõjutajad==
Kuigi Brooki on paljuski mõjutanud [[Antonin Artaud|Antonin Artaud']] looming ja tema [[Julmuse teater|Julmuse teatri]] ideed, oli Peter Brooki suurim eeskuju siiski [[Joan Littlewood]], keda ta on nimetanud "20. sajandi keskpaiga Britannia kõige inspireerivamaks ja tegutsema ärgitavamaks lavastajaks". Brookile on loomingulist ainest andnud ka [[Jerzy Grotowski]] eksperimentaalteatri ideed,<ref name="Empty">{{cite book|title=Tühi ruum|last=Brook|first= Peter|authorlink= Peter Brook|year=1968}}</ref> [[Bertolt Brecht]], Chris Covics ja [[Vsevolod Meierhold]], samuti [[George Gurdjieff|G. I. Gurdjieff]]i,<ref name="Traditional">{{cite journal|last=Nicolescu|first=Basarab|authorlink=Basarab Nicolescu|title=Peter Brook and Traditional Thought|journal=Contemporary Theatre Review|volume=7|pages=11–23|publisher=Overseas Publishers Association|year=1997|url=http://www.experimentaltheatre.org/peter_brook.htm|doi=10.1080/10486809708568441|last2=Williams|first2=David}}</ref> [[Edward Gordon Craig]]i<ref>[https://www.theguardian.com/stage/2009/mar/07/isadora-duncan "Pas de deux"] by Michael Holroyd, The Guardian, 7. märts 2009</ref> ja [[Matila Ghyka]] looming.<ref>Gibbons, Fiachra [https://www.theguardian.com/stage/2010/jan/17/peter-brook-eleven-twelve "The prayers of Peter Brook"], ''The Guardian'', 17. jaanuar 2010.</ref>
==Koostöö==
| 