Rahvusvahelise kaitse andmist [[Eesti|Eestis]] reguleerib [[välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seadus]] (VRKASVRKS). Eesti liitus 19. veebruaril 1997. aastal ka [[ÜRO pagulasseisundi konventsioon|ÜRO pagulasseisundi konventsiooniga]].<ref>[https://www.riigiteataja.ee/akt/25263 Pagulasseisundi konventsiooni ja 31. jaanuari 1967. aasta pagulasseisundi protokolliga ühinemise seadus]</ref> Rahvusvaheline kaitse antakse välismaalasele, kes on pagulane või vajab täiendavat kaitset või ajutist kaitset ning kes on esitanud selleks Eesti riigile vastava taotluse. Rahvusvahelise kaitse taotluste läbi vaatamise ning järelevalvega tegeleb [[Politsei- ja Piirivalveamet]]. Taotluse rahuldamise korral antakse taotlejale rahvusvaheline kaitse ja tähtajaline elamisluba - pagulasele kolmeks aastaks, täiendava kaitse saajale üheks aastaks. Elamisluba võidakse pikendada, kui asjaolud, mis tingisid elamisloa andmise, ei ole ära langenud ning ei ole alust elamisluba kehtetuks tunnistada. Elamisloa saanud taotleja perekonnaliikmetel on õigus temaga ühineda ning taotleda elamisluba, kuid mitte hiljem kui kuue kuu möödumisel välismaalasele elamisloa andmisest.<ref name="VRKS"></ref>
{{Vaata|Välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seadus}}
