Redaktsioon: 20. jaanuar 2019, kell 01:23 redigeeri The Prince of Tartu (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 16 721 muudatust →‎Ajalugu ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 20. jaanuar 2019, kell 01:51 redigeeri eemalda The Prince of Tartu (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 16 721 muudatust →‎Ajalugu Uuem muudatus →
16. rida: ==Ajalugu== Arvatavasti lasi [[Riia peapiiskop]] Raunasse juba [[1262]]. aastal ehitada [[Rauna piiskopilinnus\|linnuse]], kuid allikais on seda esmakordselt mainitud alles [[1381]]. aastal. Sellest sai peapiiskopi üks residentse ja see kuulus peapiiskopkonna tugevamate kindluste hulka. Seal resideerus ka piiskopi kõrge ametnik [[Rauna stiftifoogt]]. Linnuse jalamile tekkis alev, mida on esmakordselt mainitud [[1471]]. aastal (''villa seu palta''). Hiljem arenes see väikelinnaks, milles kehtis [[Riia õigus]]. XVI sajandi keskel [[Koadjuutorivaenus]]e ajal põles see maha. Linn suutis sellest toibuda, sest [[1590]]. aastal kinnitas [[Poola kuningas]] [[Zygmunt III]] kõik õigused. XVII sajandi alguse sõdades laastati taas, kuid ehitati [[1665]]. aastal Rootsi valitsuse toel uuesti üles. Lõplikult hävis väikelinn [[Põhjasõda\|Põhjasõjas]]. Edaspidi oli see alev.<ref>Baltisches historisches Ortslexikon. Teil II. Lettland (Südlivland und Kurland). − Quellen und Studien zur baltischen Geschichte. Köln-Wien: Böhlau Verlag, 1990, lk 517, 518.</ref> [[14. sajand\|XIV]]–[[XVI. sajand]]il oli Raunas ([[saksa keel]]es ''Ronneburg'') [[Riia peapiiskop]]i [[Rauna piiskopilinnus\|üks residentse]], [[Rauna piiskopilinnus]]. Asula oli [[Riia peapiiskopkond\|Riia peapiiskopkonna]] [[Rauna stift]]i keskus, kus asus ka [[Rauna stiftifoogt]]. ~~Hiljem oli Rauna [[Võnnu vojevoodkond\|Võnnu vojevoodkonnas]] ja Liivimaa kubermangu [[Võnnu kreis]]i [[Rauna kihelkond\|Rauna kihelkonna]] keskus, [[kihelkonnakirik]]uga.~~ ==Pildid==

Rauna: erinevus redaktsioonide vahel