Redaktsioon: 16. veebruar 2007, kell 22:37 redigeeri Ott Toomet (arutelu \| kaastöö) 406 muudatust →‎Ajalugu: üldist ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 17. veebruar 2007, kell 08:55 redigeeri eemalda Ott Toomet (arutelu \| kaastöö) 406 muudatust →‎Ajalugu Uuem muudatus →
21. rida: Eurooplased kaardistasid praeguse New Yorgi osariigi piirkonna [[17. sajand]]i alguses seoses [[Henry Hudson]]i retkega praegust [[Hudsoni jõgi\|Hudsoni jõge]] mööda üles. Retk sai teoks Hollandi [[Ida-India Kompanii]] kulul ja nii muutus piirkond [[Holland]]i [[koloonia]]ks keskusega [[Nieuwe Amsterdam]] praeguse New Yorgi linna koha peal. Koloonia tegeles peamiselt [[karusnahk\|karusnaha]]kaubandusega, ajapikku kasvas põllumajanduse tähtsus. Esimesed ümberasujad saabusid kolooniasse [[1625]]. Inglased hõivasid Uus-Hollandi koloonia 1664. Mõistes vastupanu asjatust, andis kuberner [[~~1664~~Peter Stuyvesant]] ~~vallutasid~~Niewe Amsterdami linna, ja seega ka kogu koloonia, ~~inglased.~~püssipauguta üle. Tähtsamad [[hollandi keel\|hollandikeelsed]] kohanimed asendati [[inglise keel\|ingliskeelsetega]], s.h. sai Nieuwe Amsterdamist New York City. Hollandi kultuur jäi aga veel pikaks ajaks oluliseks. Kui New Yorgi linn muutus ingliskeelseks [[18. sajand]]i esimesel poolel, siis näiteks [[Albany]] (endine fort Oranje) oli veel [[1750. aastad\|1750-tel]] hollandikeelne. Üksikutes maakohtades pidas hollandi keel vastu veel [[19. sajand]]i alguses. Koloonia esimestel aastakümnetel olid suhted [[indiaanlased\|indiaanlastega]] suhteliselt rahumeelsed. Uusasukaid oli vähe ning karusnahakaubandus põhines kohapealt ostatavatel nahkadel. Eurooplaste arvu kasvades hakati aga indiaanlastega üha rohkem suhtlema jõupositsioonilt ning sagenesid konfliktid kariloomade pärast. Lisaks suri palju kohalikke [[Euroopa]]st tulnud [[nakkushaigus]]tesse. Inglased hõivasid Uus-Hollandi koloonia 1664. Mõistes vastupanu asjatust, andis kuberner [[Peter Stuyvesant]] Niewe Amsterdami linna, ja seega ka kogu koloonia, vastupanuta üle. Hollandi kultuur jäi aga veel pikaks ajaks oluliseks. Kui New Yorgi linn muutus ingliskeelseks [[18. sajand]]i esimesel poolel, siis näiteks [[Albany]] (endine fort Oranje) oli veel [[1750. aastad\|1750-tel]] hollandikeelne. Üksikutes maakohtades pidas hollandi keel vastu veel [[19. sajand]]i alguses. Eeskätt tänu New Yorgi linnale haaras koloonia omale olulise osa Ameerika ja Euroopa vahelisest kaubandusest. 32. rida ⟶ 30. rida: Tohutu tõuke osariigi arengule andis [[Erie kanal]] (valmis [[1825]]). Kanal ühendas osariigi läänepiiril asuva [[Buffalo]] [[Albany]]ga ja võimaldas niiviisi palju odavamalt kaupu läbi kogu osariigi vedada. Suurem tagamaa aitas New Yorgi linnal omakorda muutuda [[USA]] suurimaks sadamaks. [[Ameerika Ühendriikide kodusõda\|Kodusõjas]] toetas New York [[Unioon]]i kõige suurema hulga sõdurite ning tänu oma positsioonile finantskeskusena ka raha ning laenudega. Kodusõja orjanduse vastane idee ei leidnud aga üldist toetust. [[1863]] aastal sisseviidud üldine sõjaväekohustus mis "sunnib valge töölise minema sõtta neegri eest, kes, vabana, hakkab temaga konkureerima", põhjustas sama aasta juulis New York Citis mässu. New Yorgi osariik oli [[19. sajand]]il oluline tööstus- ja finantskeskus. Tööstuslik areng jätkus [[1950. aastad\|1950teni]] ja hakkas siis tasapisi taanduma. Osariik jäi rahvaarvu poolest alla [[California]]le ning [[1994]] ka [[Texas]]ele. Tööstuse liikumine nn. [[Sunbelt]]i ning teistesse riikidesse mõjus eriti raskelt osariigi kesk- ja põhjaosale. Ka [[1990. aastad\|1990te]] kiire tõusu aastatel töökohtade arv kohati vähenes.

New Yorgi osariik: erinevus redaktsioonide vahel