Paul von Rennenkampff: erinevus redaktsioonide vahel

[[Vene-Jaapani sõda|Vene-Jaapani sõjas]] oli ta aastatel 1904–[[1905]] [[Taga-Baikali kasakadiviis]]i ülem. 1904. aastal ülendati ta [[Kindralleitnant|kindralleitnandiks]]. Augustis-septembris toimunud [[Liaoyangi lahing]]us sai ta jalga haavata, kuid naasis peagi teenistusse. [[Mukdeni lahing]]ust võttis ta osa Vene vägede vasakul tiival. Sõja lõpul oli ta Kaug-Ida väejuhatuse käsutuses.

Pärast sõda määrati Rennenkampff [[VIII Siberi armeekorpus]]e ülemaks, kellena teenis 1905−[[1906]]. [[1905. aasta revolutsioon]]i ajal juhtis karistussalka, mis aitas Mandžuuria armeel taastada ühenduse Lääne-Siberiga. 1906 oli ta [[III Siberi armeekorpus|III Siberi]] ja 1906−[[1913]] [[III armeekorpusearmeekorpus]]e komandör. [[1910]]. aastal ülendati [[Ratsaväekindral|täiskindraliks]] ja [[1912]]. aastal nimetati [[kindraladjutant|kindraladjutand]]iks. [[1913]]–[[1914]] oli [[Vilno sõjaväeringkond|Vilno sõjaväeringkonna]] vägede ülemjuhataja.<ref name="Georgi"></ref>

Vahetult enne [[Esimene maailmasõda|I maailmasõja]] puhkemist nimetati ta 1914. aasta juulis [[1. armee (Venemaa keisririik)|1. armee]] juhatajaks. Selle väekoondise komandörina osales ta koos [[Aleksei Brussilov]]i [[2. armee (Venemaa keisririik)|2. armeega]] pealetungioperatsioonis [[Ida-Preisimaa]]l. [[Brussilovi läbimurre]] oli algfaasis edukas, kuid Saksa 8. armee purustas Brussilovi väed [[Tannenbergi lahing (1914)|Tannenbergi lahingus]]. Rennenkampff pidas seejärel sama aasta augustis [[Masuuria kõrgustik]]u ja järvede piirkonnas ning novembris [[Lodz]]i piirkonnas kaitselahinguid, kuid tal tekkis konflikt [[Looderinne (Esimene maailmasõda)|Looderinde]] vägede juhataja jalaväekindral [[Nikolai Ruszki]]ga (1854−1918) ja novembris vabastati ta armeekomandöri ametikohalt. Tema tegevust Lodzi piirkonnas uuris erikomisjon, mida juhtis ratsaväekindral [[Peter Paul Alexander von Baranoff]]. Ehkki uurimine temal süüd ei tuvastanud, ei määratud teda enam armee juurde. [[1915]]. aasta oktoobris läks ta erru.

Pärast [[Veebruarirevolutsioon]]i Rennenkampff arreteeriti ja teda hoiti kinni [[Peeter-Pauli kindlus]]es. Tema tegevust uuris [[Ajutine Valitsus (Venemaa)|Ajutise Valitsuse]] erikomisjon, kuid süüdistust talle siiski ei esitatud. [[Oktoobripööre|Oktoobripöörde]] järel ta vabastati ja ta asus seejärel elama Taganrogi[[Aasovi meri|Aasovi mere]] äärde [[Taganrog]]i. Peagi langes linn aga bolševike valdusse ja [[1918]]. aasta märtsis ta arreteeriti [[Tšekaa]] poolt. Talle tehti ettepanek astuda [[Punaarmee]]sse, kuid ta keeldus sellest. Bolševike juht [[Vladimir Antonov-Ovsejenko]] andis käsu ta maha lasta. Kindral viidiviidigi linnast välja ja lasti raudteeliini ääres maha. Tema surnukeha leiti alles poolteist kuud hiljem.<ref>Русская армия в Великой войне: Картотека проекта: Ренненкампф Павел-Георг Карлович [http://www.grwar.ru/persons/persons.html?id=16].</ref>