|
'''Lihtheli''' ehk '''puhastoon''' on heli/toon, mille [[lainekuju]] on [[Sinusoid|sinusoidaalne]].
VõnkekõveraLainekuju osa, mis algab keskjoonest, läbib [[laine]] maksimumpunkti, miinimumpunkti ja lõppeb taas keskjoonel, nimetatakse üheks '''tsükliks'''. Tsükli ajalist kestust nimetatakse [[Periood|perioodiks]] (ing<math>T</math>.''cycle'') Ruumis oleval laine analoog ajalisel perioodile on [[lainepikkus]], mis on kahe ruumis korduvate punktide vaheline kaugus meetrites.
Lihtheli lainekuju saab esitada võrrandiga
Tsükli ajalist kestust nimetatakse '''[[periood]]iks''' (ing. ''period'').
:<math>x = A \sin ( \omega t - \varphi_0),</math>
Tsükli pikkust väljendatakse ka [[lainepikkus]]ega (ing. ''wavelenght''), mis on kahe järjestikuse tsükli analoogiliste punktide vaheline kaugus.
kus,
Võngete [[faas]]i (ing. ''phase'') kirjeldatakse nurgakraadidega,
üks terviklik tsükkel on 360°. Võnkekõvera nullpunkt enne positiivset osa on 0°.
*<math>x</math> väärtus ajahetkel <math>t</math>,
Harmoonilise võnkumise võrrand
* [[võnkeamplituud]]<math>A</math> on võnkekõveralainekuju harjaamplituud on maksimaalne kaugus keskjoonest ja iseloomustab [[helivaljus]]t. Mida suurem amplituud, seda valjem heli .,▼
*<math>\omega</math> on lainekuju [[ringsagedus]],
: '''x = a sin ( ω t )'''
*<math>\varphi_0</math>lainekuju [[algfaas]],
Võnkumise [[parameeter|parameetrid]]:
*[[võnkeperiood]] – aeg, mille vältel võnkuv keha sooritab ühe '''täisvõnke''' (tsükli). Sest võnkumist iseloomustab ajavahemik, mille möödumisel [[liikumine]] uuesti kordub. Mõõtühik on [[sekund]] (s).
:T = 2π/ω
*[[võnkesagedus]] on ajaühikus sooritatud '''täisvõngete''' (tsüklite) arv. Mõõtühik [[herts]] (Hz) 1 Hz = 1 võnge sekundis, 65,4 Hz = 65,4 võnget sekundis ehk 1 Hz = 1 tsükkel / 1 sekund
:f = 1 / T = ω / 2π või [[nurksagedus]] ω = 2π / T
*[[hälve]] kaugus [[tasakaaluasend]]ist antud ajahetkel
▲*[[võnkeamplituud]] on võnkekõvera harja kaugus keskjoonest ja iseloomustab [[helivaljus]]t. Mida suurem amplituud, seda valjem heli.
*[[algfaas]] [[Faas]] on [[võnkeperiood]]i iseloomustav suurus.
[[Pilt:Harmonic partials on strings.svg|thumb|250px|Keha võnkumine (pillikeele võnkumine) täies ulatuses annab [[põhisagedus]]e ja võnkumine väiksemate osadena annab suurema [[võnkesagedus]]e ja tekkinud [[heli (muusika)|helisid]] nimetatakse [[ülemheli]]deks]]
[[Keha]] ([[elastne keha|elastse keha]]) [[võnkumine]] täies ulatuses annab põhilise [[võnkesagedus]]e ehk [[põhivõnkesagedus]]e. See on [[heli koostis]]e [[põhiheli]] (mis määrab heli kõrguse).
Ringsagedusest saav tuletada lihtheli [[Periood|perioodi]] <math>T</math>, <blockquote><math>T = 2\pi/\omega,</math> </blockquote>ja perioodist saab leida sageduse <math>f</math> ehk tsüklite arvu ajaühikus:
:<math>f = 1/T = \omega/2\pi</math>
==Vaata ka==
| 