Vikipeedia

Vabadussõda: erinevus redaktsioonide vahel

Sirvi ajalugu interaktiivselt
← Vanem muudatusUuem muudatus →
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
VisuaalneVikitekst
PResümee puudub
Korrastasin skripti abil viiteid
163. rida:
|kaotused1 = {{Lihtloend|
* 2300<ref name="Rosenthal" />–5000<ref name="ents301" /> langenut
* 13 800<ref name="Rosenthal" />–1414 000<ref name="ents301" /><ref name="VanaeestlaneVabaeestlane" /> haavatut
* 2600 invaliidi<ref name="Vabaeestlane" />
* 667 vangilangenut
178. rida:
}}
{{Vabadussõja lahingud}}
[[Pilt:Vabadussõda.jpg|pisi|Eesti VabadussõdaVabadussõja ulatust kirjeldav kaart]]
'''Vabadussõda''' oli [[sõda]]28. [[Eesti Vabariiknovember|Eesti28. Vabariiginovembrist]] [[iseseisvus1918]]e kaitseks ja kindlustamisekskuni [[283. november|28. novembristjaanuar]]ini [[19181920]]. aastalvõideldud kunisõda [[3.Eesti jaanuarVabariik|Eesti Vabariigi]]ini [[1920iseseisvus]].e aastal,kaitseks ja kindlustamiseks [[Vene SFNV|Nõukogude Venemaaga]] ning [[1919]]. aasta juunis ja juulis [[Landeswehr]]i vastu.<ref name="maideIV" />.
 
==Sõja algus ==
{{Vaata|Eesti Vabadussõja kronoloogia}}
11. novembril 1918 alistus [[Saksa keisririik|Saksamaa]] [[Esimene maailmasõda|Esimese maailmasõja]] tulemusena [[Antant|Antandile]]. Pärast Saksamaal toimunud [[Novembrirevolutsioon]]i ja saksa vägede evakueerimise algust tühistas [[Vladimir Lenin|Lenin]]i juhitud [[Vene SFNV|Nõukogude Venemaa]] valitsus 13. novembril 1918 ühepoolselt [[Saksa keisririik|Saksa keisririigiga]] sõlmitud [[Brest-Litovski rahuleping]]u. 16. novembril andis [[Punaarmee]] ülemjuhataja [[Jukums Vācietis]] käsu alustada taganevate Saksa vägede järel pealetungi laialdasel rindel [[Soome laht|Soome lahest]] kuni [[Ukraina]]ni, kuid korraldusega hoiduda relvakonfliktidest evakueeruva Saksa armeega. [[18. november|18. novembril]] [[Läti Vabadussõda|tungis Punaarmee Lätisse]] ja 28. novembril kahe [[diviis]]i jõududega (kokku 12 000 meest) üle Eesti piiri [[Narva]]s<ref name="LweBb" />. Vabadussõjas olid Tallinnast kohale veetud gümnasistid koos mõne salga Narva koolipoistega, kelle hulgas oli ka venelasi, ühed esimesed, kes koos taanduva Saksa sõjaväe mõnede üksustega astusid relv käes esimestena bolševikele vastu.<ref name="OOl9P" />
=== Narva lahing (1918) ===
215. rida ⟶ 214. rida:
 
==Lahingutegevus Põhja-Lätis==
[[Image:{{Topeltpilt|paremale|Latvian Independence War 1919.03.06.svg|Latvian Independence War 1919.06.22.svg|thumb|300px200|Sõjaline olukord Lõuna-Eestis ja Lätis [[226. juuni]]märtsil [[1919]].]]: ▼
{{Vaata|Lõunarinne (Eesti Vabadussõda)}}▼
Eesti vägede pealetung aitas kaasa ka [[Läti]] ja [[Leedu]] armeede edule. 1919. aasta jaanuaris oli Nõukogude Venemaa Punaarmee [[Läänerinne (Vene kodusõda)|Läänerinde]] [[Nõukogude Läti armee]] väeosad okupeerinud peaaegu kogu Läti koos [[Riia]] linnaga, kus moodustati [[Läti Sotsialistlik Nõukogude Vabariik]] ja suure osa Leedust koos [[Vilnius]]ega, kus moodustati [[Leedu-Valgevene NSV]]. [[16. veebruar]]il alustas Punaarmee [[Volmari]] suunalt vastupealetungi ja vallutas [[Heinaste]]. Samal päeval algas [[Saaremaa mäss]].▼
[[Pilt:Latvian Independence War 1919.03.06.svg|thumb|300px|Sõjaline olukord Lõuna-Eestis ja Lätis 1919. aasta [[6. märts]]il:
{{Legend|#ff9955|sakslaste väeosade ja [[baltisakslased|baltisaksa]] [[Landeswehr]]i väeosade dislotseerumine}}
{{Legend|#ff80b2|[[Nõukogude Läti armee]]}}
{{Legend|#ffdd55|[[Läti Ajutine Valitsus|Läti Ajutise Valitsuse]] sõjajõud}}
{{Legend|#aa00d4|[[Eesti Rahvavägi]]}}|Sõjaline olukord Lõuna-Eestis ja Lätis 22. juuli 1919:}}
▲{{Vaata|Lõunarinne (Eesti Vabadussõda)}}
]]
▲Eesti vägede pealetung aitas kaasa ka [[Läti]] ja [[Leedu]] armeede edule. 1919. aasta jaanuaris oli Nõukogude Venemaa Punaarmee [[Läänerinne (Vene kodusõda)|Läänerinde]] [[Nõukogude Läti armee]] väeosad okupeerinud peaaegu kogu Läti koos [[Riia]] linnaga, kus moodustati [[Läti Sotsialistlik Nõukogude Vabariik]] ja suure osa Leedust koos [[Vilnius]]ega, kus moodustati [[Leedu-Valgevene NSV]]. [[16. veebruar]]il alustas Punaarmee [[Volmari]] suunalt vastupealetungi ja vallutas [[Heinaste]]. Samal päeval algas [[Saaremaa mäss]].
 
Eesti vägede edu sundis Punaarmee ülemjuhatust 22. veebruaril 1919 pealetungi Lätis, Leedus ja Valgevenes seisma panema. Läänerindel opereerivate Punaarmee jõudude kokku 285 000 mehest suunati Eesti vastu Punaarmee [[Nõukogude Läti armee]] 80 000 eliitvõitlejat – [[Punased läti kütid|läti punast kütti]]. Märtsist kuni maini 1919 püüdis Punaarmee murda Eesti kaitset, kuid tulutult. Eesti sõjavägi kasvas mobilisatsiooni lõpuleviimisega 75 000 meheni ja tõrjus kõik rünnakud. Samal ajal sai Punaarmee lüüa Leedus ja Lätis, kaotades [[Vilnius]]e 23. aprillil [[II Rzeczpospolita|Poola]] vägedele.
 
{{Vaata|Nõukogude-Poola sõda}}
Mai keskel alustas Lõunarinde 3. diviis pealetungi [[Ainaži]] (eestipäraselt Heinaste) – [[Salaca]] (Salatsi) jõe – [[Burtnieki]] (Asti) järve – [[Seda jõgi|Seda]] (Säde) jõe joonelt lõuna suunas. Esialgu takerduti läti kütivägede kaitsesse, kuid pärast [[22. mai]]l Riia kaotamist kindral [[Rüdiger von der Goltz|von der Goltz]]i [[Landeswehr]]i vägedele pöördusid Punaarmee, Nõukogude Läti armee väeosad põgenema. Eesti üksused hõivasid mai lõpupäevil [[Salacgrīva]] (Salatsi), [[Limbaži]] (Lemsalu), [[Valmiera]] (Volmari) ja [[Smiltene]] ning 31. mai õhtul sisenes rahvaväe koosseisu kuulunud [[Põhja-Läti brigaad]]i läti polk Cēsisesse.
 
230. rida ⟶ 229. rida:
 
==1919. aasta maipealetung Venemaal==
{{vaata|Pihkva rinne}}▼
1919. aasta mais osalesid Eesti väed ajutise strateegilise liitlasena Vene [[valgekaartlased|valgekaartlaste]] [[Põhjakorpus]]e sõjalises operatsioonis [[Operatsioon Valge Mõõk|Valge Mõõk]], [[Petrogradi kubermang|Petrogradi]] ja [[Pihkva kubermang]]us. [[13. mai]]l asusid Peipsi järve põhjaosas asunud Põhjakorpuse väeosad pealetungile [[Pljussa jõgi|Pljussa jõe]] piirkonnas asunud endise kindral Nikolajevi juhitud brigaadile, kelle staap vangistati ning millest tingitud olukorras taganesid brigaadi väeosad [[Luga (linn)|Luga]] suunas. Järgnenud [[Weimarni raudteejaam]]a ja asula vallutamisega tungisid Põhjakorpuse väed Punaarmee [[Jamburg]]i väegrupi tagalapiirkonda, kes kartes äralõikamist peajõududest taganes, mille järel hõivasid Põhjakorpuse väed 17. mail [[Jamburg]]i linna ja 15. mail hõivasid polkovnik [[Stanisław Bułak-Bałachowicz]]i ratsaväeosad [[Peipsi järv]]e idakaldal asunud [[Gdov]]i (eestipäraselt Oudova). Järgnenud pealetungil [[Gattšina]] ja [[Petrograd]]i suunal jõudsid Vene valgekaartlaste väeosad [[Kikerino]] [[Kikerino raudteejaam|raudteejaama]] ja [[Koporje]]ni, kus asunud Punaarmee väeosade vastupanu tõttu pealetung peatus. [[13. juuni]] 1919 puhkes [[Seraja Lošad fort|Seraja Lošadi]] ja [[Krasnaja Gorka fort|Krasnaja Gorka fordis]] [[Krasnaja Gorka ülestõus|bolševikevastane ülestõus]], mis aga suruti [[Balti laevastik]]u laevade tulega maha ja ülestõusnud taganesid [[16. juuni]]l Põhjakorpuse vägede juurde.
 
Peipsi järve lõunaküljel läksid 12. mail läks Eesti armee [[3. Diviis]]i väeosad üldpealetungile [[Kagu-Eesti]]s Võru suunalt ja vallutas 25. mail [[Pihkva]], mille kaitse anti üle [[Gdov]]i suunalt peale tunginud vene [[Põhjakorpus]]e [[Stanislav Bulak-Balahhovitš]]i vägedele.
▲{{vaata|Pihkva rinne}}
 
Juuni alguses jõudsid Põhjakorpuse väeosad [[Luuga]] ja [[Gattšina]] lähedale. Punaarmee tugevdas reservidega oma kaitset kuni 60 000 sõdurini ning pealetung peatati ja vasturünnakul vallutas Punaarmee 28. augustil uuesti [[Pihkva]].
 
Maipealetungi tulemusel hõivasid Vene valgekaartlaste väed territooriumi Venemaal ning see võimaldas neil oma valduses oleval territooriumil suurendada sõjajõudusid, seejärel moodustati Põhjakorpuse baasil Loodearmee, mille koosseisu kuulus juba kaks [[Korpus (sõjandus)|korpus]]t.
{{Vaata|Loodearmee#Juhid ja koosseis}}
 
▲[[Image:Latvian Independence War 1919.06.22.svg|thumb|300px|Sõjaline olukord Lõuna-Eestis ja Lätis [[22. juuni]] [[1919]].]]
==Landeswehri sõda==
{{Vaata|Landeswehri sõda}}{{Vaata ka|Läti Vabadussõda}}
258. rida ⟶ 255. rida:
[[File:EstArmyHighCommnd1920.jpg|pisi|300px|Vabadussõja kõrgemad sõjalised juhid 1920. aastal. Ülevalt vasakult: [[kindralmajor]] [[Ernst Põdder]], kindralmajor Dr. [[Arthur Lossmann]], kindralmajor [[Aleksander Tõnisson]], [[kolonel]] [[Karl Parts]], kolonel [[Viktor Puskar]], kolonel [[Jaan Rink]]. Alt vasakult: kindralmajor [[Andres Larka]], kindralmajor [[Jaan Soots]], [[kaitseväe ülemjuhataja]] [[Johan Laidoner]], [[admiral]] [[Johan Pitka]] ja kolonel [[Rudolf Reiman]].]]
2. veebruaril 1920 sõlmisid Eesti ja Nõukogude Venemaa [[Tartu rahu]]. Selle sõnul loobus Venemaa "igaveseks ajaks" kõigist pretensioonidest Eestile, tunnistas tingimusteta Eesti Vabariigi iseseisvust ning kohustus maksma välja Eesti osa Venemaa kullatagavarast. Samuti määrati kindlaks Eesti ja Nõukogude Vene piir.
 
== Vabadussõda kirjanduses ja filminduses ==
Vabadussõda on leidnud võrdlemisi laialdast kajastust nii filminduses kui kirjanduses. Kuulsaimaks Vabadussõda kajastavaks teoseks võib pidada 1936. aastal ilmunud [[Albert Kivika]] romaani "[[Nimed marmortahvlil]]" ja sellel põhinevat 2002. aastal esilinastunud "[[Nimed marmortahvlil (film)|Nimed marmortahvlil]], mille lavastajaks on [[Elmo Nüganen]]. Kivikat autasustati 1937. aastal romaani eest [[Riigivanema auhind|Riigivanema auhinnaga]]<ref name="U1EYY" /> ja filmivariant kogus kinodes ligi 168 000 vaatajat, mis oli kuni aastani 2016 Eesti kinokülastuse rekordiks<ref name="z8GvN" />.
 
Ilukirjandusteostest põhinevad Vabadusõja ainetel näiteks veel 1935. aastal ilmunud [[Kalju Rahu]] seiklusromaan "[[Isamaa eest]]" ja samal aastal ilmunud [[Richard Rohu]] romaan "Esimene armastus" ja [[August Gailiti]] romaan "[[Isade maa]]".<ref name="Romaan" /> Ilmunud on ka mitmeid mälestusteraamatuid, neist tuntuimateks võib mh pidada [[Soomusrongide Divisjon]]i ülema abi kolonelleitnant [[Arnold Hinnom]]i käsikirjadel põhinevat "Suur heitlus. Mälestusi rahvusväeosade ajast ja Vabadussõjast" (2010), Rootsi vabatahtliku ja soomusauto [[Kalevipoeg (soomusauto)|Kalevipoeg]] ülema [[Einar Lundborg]]i "Soomusautoga Eesti Vabadussõjas" (1968).
 
Filminduses on kuulsaimateks Vabadussõda puudutavateks teosteks [[Theodor Luts]]u 1927. aasta film "[[Noored kotkad]]" ning riikliku programmi [[Eesti Vabariik 90]] raames valiminud ja 2008. aastal linastunud 13-osaline ajalooline draamasari "[[Tuulepealne maa]]". Samuti on valminud mitmeid Vabadussõda käsitlevaid dokumentaalfilme. 2018. aasta 13. jaanuaril esilinastus ETV-s 16-osaline dokumentaalsaatesari "[[Vabadussõja lugu]]", mille autorid on Elo Selirand ja Indrek Treufeldt.<ref name="dz2mN" />
 
== Vaata ka ==
* [[Eesti AbistamiseVabadussõja Peatoimkondkronoloogia]]
* [[Eesti Vabadussõjas langenuteAbistamise mälestussammasPeatoimkond]]
* [[Eesti VabadussõjaVabadussõjas langenute mälestusmärkmälestussammas]]
* [[Eesti Vabadussõja mälestusmärkide loendmälestusmärk]]
* [[Eesti Vabadussõja mälestusmärkide loend]]
* [[Vabadusrist]]
*[[Vabadussõja Mälestamise Komitee]]▼
* [[Vabadussõja veteranide ülendamine 28. novembrilAjaloo 1978Komitee]]
▲* [[Vabadussõja Mälestamise Komitee]]
*[[Eesti Vabadussõjas osalenud väeosade loend]]▼
* [[Vabadussõja veteranide ülendamine 28. novembril 1978]]
▲* [[Eesti Vabadussõjas osalenud väeosade loend]]
 
== Märkused ==
290. rida ⟶ 296. rida:
<ref name="JkrBl">Juurvee 2018, lk 27</ref>
<ref name="Vabaeestlane">{{Netiviide |Autor=Toivo Miljan |URL=https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=vabaeestlane19920707.1.5&st=1&l=et |Pealkiri=Võidupüha ettekanne |Väljaanne=[[Vaba Eestlane]] |Aeg=7. juuli 1992 |Kasutatud=14. jaanuar 2019}}</ref>
<ref name="Romaan">{{Netiviide |Autor=Anneli Kõvamees |URL=https://keeljakirjandus.eki.ee/Vabadus.pdf |Pealkiri=Vabadussõda 1930. aastate Eesti romaanis |Väljaanne=[[Keel ja Kirjandus]] 5/2008 |Väljaandja=[[Eesti Teaduste Akadeemia]] & [[Eesti Kirjanike Liit]] |Aeg=19. aprill 2008 |Kasutatud=14. jaanuar 2019 |Täpsustus=lk 321 |Failitüüp=PDF}}</ref>
<ref name="U1EYY">{{Netiviide |URL=https://www.luts.ee/kirjandusveeb/index.php/kirjandusauhinnad/eesti-kirjanduspreemiad-kuni-1940/151-riigivanema-auhinnad-1934-1937 |Pealkiri=Riigivanema auhinnad (1934-1937) |Väljaanne=[[Tartu linnaraamatukogu]] |Kasutatud=14. jaanuar 2019}}</ref>
<ref name="z8GvN">{{Netiviide |URL=http://www.efis.ee/et/filmiliigid/film/id/4368/huvitavat-lugemist |Pealkiri=Huviinfo <nowiki>|</nowiki> Nimed marmortahvlil (2002) |Väljaanne=[[Eesti Filmi Andmebaas]] |Kasutatud=14. jaanuar 2019}}</ref>
<ref name="dz2mN">{{Netiviide |URL=https://etv.err.ee/l/elusaated/vabadussoja_lugu |Pealkiri="Vabadussõja lugu" |Väljaanne=[[ERR]] |Kasutatud=14. jaanuar 2018}}</ref>
}}
 
==Kirjandus==
*[[Ivo Juurvee|Juurvee, Ivo]] (2018). ''100 aastat luuret ja vastuluuret Eestis''. [[EV100 raamatusari]]. [[Post Factum]]. ISBN 978-9949-603-38-1
*[[Jaan Maide|Maide, Jaan]] (1933). ''Ülevaade Eesti Vabadussõjast (1918–1920)''. Tartu: [[Kaitseliidu kirjastus]].
*[[Enn Tarvel|Tarvel, Enn]] (2018). ''Eesti rahva lugu''. [[Varrak]]. ISBN 9789985343142.
*[[August Traksmaa|Traksmaa, August]] (1992). ''Lühike Vabadussõja ajalugu'' (teine trükk). [[Olion]]. ISBN 5-450-01325-6
300. rida ⟶ 310. rida:
 
==Välislingid==
* {{Commonsi kategooria tekstina}}
{{commonskat}}
* "[http://entsyklopeedia.ee/artikkel/vabaduss%C3%B5da1 Vabadussõda]" artikkel [[Eesti entsüklopeedia]] võrguväljaandes
*[http://www.hot.ee/vabadussoda/ Eesti Vabadussõda]
* "[http://www.estonica.org/et/Ajalugu/1914-1920_Esimene_maailmas%C3%B5da_ja_Eesti_iseseisvumine/Eesti_Vabaduss%C3%B5da/ Eesti Vabadussõda]" artikkel [[Estonica]] entsüklopeedias
*[http://vas.muuseum.ee/index.html Vabadussõja Ajaloo Seltsis]▼
* [http://www.histrodamus.ee/?event=Show_main_layers&layer_id=96&lang=est Vabadussõda (1918-1920)]. [[Histrodamus]]
*[http://vas.muuseum.ee/1-3-1_VSL-nk.pdf Vabadussõjas langenute koondnimekiri]▼
* [http://www.estembkool.lvee/lang_1/rub_2446?5746 VõnnuEesti lahingute mälestusmärke LätisVabadussõda]. Kool.ee
* [https://www.ev100.ee/et/vabadussoda-100 Vabadussõda 100] [[EV 100]] kodulehel
*[http://www.regnum.ru/news/1091175.html Эксперт: В Эстонии отмечают юбилей "очень странной войны"] ИА REGNUM, 28. november 2008 (''vene keeles'')
▲* [http://vas.muuseum.ee/index.html Vabadussõja Ajaloo SeltsisSeltsi (VAS) koduleht]
▲* [http://vas.muuseum.ee/1-3-1_VSL-nk.pdf Vabadussõjas langenute koondnimekiri]. Vabadussõja Ajaloo Selts
=== Meedia ===
* [https://arhiiv.err.ee/seeria/eesti-lugu/haridus/69/title-asc/koik Vabadussõjast rääkivad raadiosaated] sarjast "[[Eesti lugu]]". [[Vikerraadio]]
* "[https://www.youtube.com/watch?v=COyZK9NHgWk Eesti Vabadussõda kaardil]". Ajalugu Oskariga. YouTube
* [http://www.ra.ee/fotis/index.php/et/photo/search?m_messages=1&search=Vabaduss%C3%B5da&q=1 Fotod Vabadussõjast] [[Rahvusarhiiv]]i fotoinfosüsteemis
*[http://www.kirjandusarhiiv.net/?p=414 "Eesti Vabariik rahvusvahelise õiguse subjektina"] [[Akadeemia]], nr.8/[[1938]]
 
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/wiki/Vabadussõda"