Läänegoodid: erinevus redaktsioonide vahel

== Gootide jagunemine: tervingid ja läänegoodid ==

Esimene sissekanne [[Tervingid|tervingitest]] on umbes ühest ja samast ajast; [[greuthungid|greuthungeid]], idagoote ja läänegoote mainitakse kõiki mitte varem kui 388. Esimene ülestähendus tervingite kohta ilmus keiser [[Maximianus]]e (285–305) ülistuses, mis avaldatud 291. aasta paiku (võib-olla [[Trier]]is 20. aprillil 292) ja traditsiooniliselt omistatud [[Claudius Mamertinus]]ele, mis ütleb, et "tervingid, teine osa gootidest" (''Tervingi pars alia Gothorum'') ühines [[Taifalid|taifalitega]] ründamaks [[Vandaalid|vandaale]] ja [[Gepiidid|gepiide]]. Mõiste "vandaalid" võib olla tulnud ekslikult "[[viktohaalid]]est", kellest ajaloolane [[Eutropius]] 360. aasta paiku teatab, et [[Daakia]]s elavad praegu (''nunc'') taifalid, viktohaalid ja tervingid.

Vastavalt [[Herwig Wolfram]]i tõlgendusele võrdsustab ''Notitia Dignitatum'' läänegoodid ja tervingid viitega aastatele 388–391. Greuthunge mainis esmakordselt [[Ammianus Marcellinus]], kirjutades mitte varem kui 392 ja võib-olla hiljem kui 395, ja tema väide põhines tervingite pealiku sõnadel, keda on kinnitatud juba aastal 376. Idagoote on esmakordselt mainitud dokumendis, mis dateeritud septembriga 392 [[Milano]]s. [[Claudius Claudianus]] mainib, et nad, koos ''Gruthungi'', elavad [[Früügia]]s. Wolframi järgi kasutavad esmased allikad kas mõisteid tervingid/greuthungid või lääne-/idagoodid ja neid paare ei segata. Kõiki nelja nimetust kasutati aeg-ajalt koos, kuid paaridest hoiti alati kinni. Et tervingid olid sama rahvas kui läänegoodid ja greuthungid olid sama rahvas kui idagoodid, seda toetas ka [[Jordanes]]. Ta tuvastas läänegootide kuningad [[Alarich I]]-st [[Alarich II]]-ni kui 4. sajandi tervingite kuninga [[Athanarich]]i järeltulijad ning idagootide kuningad [[Theoderich Suur]]est [[Theodahad]]ini kui greuthungide kuninga [[Ermanarich]]i järeltulijad. See tõlgendus, kuigi tänapäeva teadlaste hulgas üldine, pole universaalne.