Redaktsioon: 12. jaanuar 2019, kell 12:45 redigeeri MirkoM (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 3020 muudatust P →‎Võnkumiste näited Märgis: Visuaalmuudatus ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 12. jaanuar 2019, kell 16:11 redigeeri eemalda MirkoM (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 3020 muudatust Resümee puudub Märgis: Visuaalmuudatus Uuem muudatus →
2. rida: Võnkumist ei esine ainult mehaanilistes süsteemides. Korduvaid muutusi esineb paljudes dünaamilistes süsteemides ja seejuures väga erinevate nähtuste juures. Näiteks on perioodilise iseloomuga inimese südametuksed, [[Majandustsükkel\|majandüstsüklid]], kiskja ja saaklooma vastastikku sõltuv [[populatsioonidünaamika]], [[Geiser\|geisrite]] aktiivsus, [[Keelpillid\|keelpilli]] keele võnkumine, [[Närviimpulss\|närviimpulsside]] teke ajus ja [[Tsefeiid\|tsefeiidide]] [[Heledus\|heleduse]] muutumine. ==Võnkumise tingimused==▼ Võnkumise toimimiseks on tarvilik, et süsteemil leiduks vähemalt üks püsiv (stabiilne) [[tasakaaluolek]]. Süsteem, mis on stabiilses tasakaalus proovib hälbe korral tasakaaluolekust oma tasakaaluolekut taastada. Võnkumine on ka süsteemi olekute korduv muutumine kahe tasakaaluoleku vahel. ~~Võnkumise~~Füüsikaliste võnkumiste toimumiseks tuleb [[võnkesüsteem\|süsteemile]] anda esialgne [[energia]], mis seejärel hakkab korduvalt muutuma mingit teist liiki energiaks ja uuesti tagasi algseks energiaks. Mehaaniliste võnkumiste korral vahetuvad süsteemis [[potentsiaalne energia\|potentsiaalne]] ja [[kineetiline energia]].▼ ==Liigitus välismõju toimimise järgi==▼ Välismõju toimimise järgi liigitatakse võnkumisi:▼ Väliste ~~jõudude~~ ja takistavate ~~jõudude~~mõjude puudumisel toimuvat võnkumist nimetatakse [[vabavõnkumine\|vabavõnkumiseks]];▼ Välise ~~jõu~~mõju toimel esile kutsutud võnkumisi nimetatakse [[sundvõnkumine\|sundvõnkumiseks]];▼ Süsteemis sisese ~~energiallika~~sundiva ~~läbi~~mõju ~~tekkiv~~läbi ~~mitte~~tekkivat ~~sumbuvat~~sumbuvaseta võnkumist nimetatakse [[isevõnkumine\|isevõnkumiseks]].▼ == Harmooniline ja anharmooniline võnkumine == 20. rida ⟶ 32. rida: == Seotud võnkumised == [[Fail:Coupled_oscillators.gif\|paremal\|raam\|Kahe matemaatilise pendli seotud võnkumised.]] Harmooniliste ~~võnkumised~~võnkumistena ~~võimaldavad~~on võimalik kirjeldada paljude ühe vabadusastmega süsteemide võnkumisi. Paljudel ~~süsteemidel,~~huvipakkuvatel ~~mille~~süsteemid ~~võnkumisi~~võivad ~~kirjeldama~~olla ~~peab~~oluliselt ~~võib~~keerukamad. Lihtsaim laiendus on süsteem, milles vabadusastmeid ~~olla~~on ~~oluliselt~~üle ~~rohkem~~ühe. Näiteks süsteem, mis koosneb kahest kehast ja kolmest vedrust, mis on kinnitatud ~~liikumatu~~liikumatute punktide ja antud kehade külge. Selliste süsteemide kirjeldamisel peab arvestama, et ühe keha võnkumine mõjutab ~~teiste~~teise keha võnkumist ja vastupidi. ~~ehk~~Omavaheline mõju tähendab, et kahe keha võnkumised on omavahel seotud. Sellist ~~omavahelist~~seotult ~~võnkuvate~~võnkuvatest ~~süsteemide~~süsteemidest ~~seotust~~tulenevaid efekte illustreerib ~~kahe~~ kõrvuti ~~oleva~~olevad pendliga ~~seinakella~~seinakellad või ~~võnkumiste~~kõrvuti samal tasapinnal olevad mehaanilised [[Metronoom\|metronoomid]]. Nimelt on täheldatud, et sama võnkesageduse korral nii seinakellade kui metronoomide võnkumine ~~sünkroniseerumine~~sünkroniseerub. Üldisel juhul võib seotud võnkumiste korral mõlema üksiku võnkuva suuruse ~~aegrida~~ajamuutlikus olla üpris keerukas. Seotud võnkumiste korral leidub siiski võnkeviise, kus iga üksik võnkumine on harmooniline ja süsteemi kõik osad võnguvad sama sagedusega. Sellist seotud võnkumiste juhtu nimetatakse antud süsteemi [[Normaalvõnkumine\|normaalvõnkumiseks]]. Tuleb välja, et mingi harmoonilistest ostsillaatoritest koosneva seotud süsteemi üldiseid võnkumisi saab täielikuks kirjeldada teades tema normaalvõnkemoode. ==Lained== 26. rida ⟶ 38. rida: Laineks nimetatakse võnkumise levimisprotsessi [[Ruum (füüsika)\|ruumis]]. Laine kui [[häiritus]] levib keskkonnas seejuures (levimiskeskkonnas) lõpliku kiirusega ([[laine levimiskiirus]]). Vaadeldes, mingis keskonna üksikut punkti, milles laine levib, toimub selles punktis mingi füüsikalise suuruse perioodiline muutus ehk võnkumine. ==Jõud mehaaniliselt võnkuvas süsteemis==▼ ▲==Võnkumise tingimused== ~~Võnkumise toimumiseks on vajalik mitme [[keha]] ehk võnkumisvõimelise [[võnkesüsteem\|süsteemi]] olemasolu.~~ Võnkuvas süsteemis mõjuvad mitmesugused jõud, kuid erilise tähtsusega on niinimetatud '''taastav jõud~~, mis võnkumise põhjustabki~~'''. Peale taastava jõu mõjuvad süsteemis veel takistavad jõud, mis jagunevad kolme rühma:▼ ▲Võnkumise toimumiseks tuleb [[võnkesüsteem\|süsteemile]] anda esialgne [[energia]], mis seejärel hakkab korduvalt muutuma mingit teist liiki energiaks ja uuesti tagasi algseks energiaks. Mehaaniliste võnkumiste korral vahetuvad süsteemis [[potentsiaalne energia\|potentsiaalne]] ja [[kineetiline energia]]. ▲==Jõud võnkuvas süsteemis== ▲Võnkuvas süsteemis mõjuvad mitmesugused jõud, kuid erilise tähtsusega on niinimetatud taastav jõud, mis võnkumise põhjustabki. Peale taastava jõu mõjuvad süsteemis veel takistavad jõud, mis jagunevad kolme rühma: [[Kiirus\|kiirusest]] sõltumatu suurusega ([[Hõõre#Liugehõõre\|Coulomb'i hõõre]]); võrdelised kiirusega (<math>F\propto v</math>); võrdelised kiiruse kõrgema astmega (<math>F\propto v^n, \, n>1</math>). ▲==Liigitus välismõju toimimise järgi== ▲Välismõju toimimise järgi liigitatakse võnkumisi: ▲Väliste jõudude ja takistavate jõudude puudumisel toimuvat võnkumist nimetatakse [[vabavõnkumine\|vabavõnkumiseks]]; ▲Välise jõu toimel esile kutsutud võnkumisi nimetatakse [[sundvõnkumine\|sundvõnkumiseks]]; ▲*Süsteemis sisese energiallika läbi tekkiv mitte sumbuvat võnkumist nimetatakse [[isevõnkumine\|isevõnkumiseks]]. == Võnkumiste näited ==

Võnkumine: erinevus redaktsioonide vahel