Hetid: erinevus redaktsioonide vahel

Hati-heti tsivilisatsioon kestis kõige enam [[3. aastatuhat eKr|2500]]–[[1. aastatuhat eKr|700 eKr]]. Sellest ajast jätkus vaid hattide [[tsivilisatsioon]] umbes [[3. aastatuhat eKr|2500]]–[[2. aastatuhat eKr|2000/1700]] [[eKr]]. Nimetust "Hattide maa" ilmus esimest korda [[Mesopotaamia]] tekstidesse [[akadi dünastia]] (u 2350–2150 eKr) ajal. Nimetust kasutati jätkuvalt umbes 1500 aastat, kuni 630 aastani eKr. Mõiste "Hati liidumaa" oli sedavõrd juurdunud, et hetid jätkasid hiljem selle kasutamist viidates juba hoopis oma riigile. Hatid lõid [[Anatoolia]]s feodaalseid [[linnriik]]e ja väikesi [[kuningriik]]e või [[vürstiriik]]e. Isegi kui need olid hettide poolt peale 2200 eKr vallutamise käigus ükshaaval üle võetud, moodustasid hatid ikkagi veel suurema osa elanikkonnast. Hetid kasutasid sumeri kirja ja kultuurikeelena [[heti keel]]e kõrval akadi keelt. Lõid arvukalt [[eepos|eeposi]].

Hetiidid olid esimesed, kes õppisid sulatama ja töötlema rauda ning valmistama sellest relvi ja tööriistu. Pärast Hetiidi riigi purustamist hakkas seni kiivalt saladuses hoitud oskus levima. 2000–1900 eKr leiutasid hetid Ida-Anatoolias algelise rauasulatamise või said selle kohalikelt alamatelt. 1500 eKr ilmusid rauast relvad. 1250 eKr leiutati [[teras]]. 1190 eKr algas koos nende riigi lõpuga ka rauasulatumise ja sepistamise laiem levik.

Ekaya C. Texier (1839) ja W. Hakeiltau (1843) märkasid [[Boghazköy]], [[Yasolekaya]] juures kirjadega kive. [[1880]] – väitis inglise teadlane [[Archibald Sayce]], et leitud märgid on hetiitide kirjasüsteem. [[1907]] – avastati suurkuningate arhiiv Hattušast, kus oli üks kahes keeles tahvel ([[bilingva]]) egiptuse ja hetiidi kirjaga, mis tegi võimalikuks hetiidi kirja uurimiseks. [[1917]] – [[Bědřich Hrozný]] [[Dešifreerimine|dešifreer]]is [[Kiilkiri|kiilkir]]ja. 1953 – Bossert täiendas hetiidi keele dešifreeringut.