Punahirv: erinevus redaktsioonide vahel

Isased punahirved kannavad rohkem kui pool aastat sarvi ning elavad meelsamini üksinda ja ei taha koonduda karjadesse, kui kannavad sarvi. Sarvedega kaitsevad punahirved ennast kiskjate eest. Samuti emasel ja isasel loomal on väga tugev esijalalöök. Kui isased loomad on sarved maha ajanud, kogunevad nad gruppidesse, mis hõlbustab nende koostööd. Pärast jooksuaega emastel on suured hordid, kuni 50 isendiga. Vasikad hoitakse lähedusse häälitsustega, vanemad vasikad hoitakse samuti omavahel suheldes. Kiskjate[[Kiskja]]te lähenemisel võtab suurim emane hirv võtab rünnaku enda peale. kasutadesKasutades enda esijalgu lööb ta ründajat. Vihaselt häälitsemine ja õige hoiaku võtmine on kõige efektiivsem kiskjate vastu võitlemiseks. Kui välja arvata inimesed ja koerad on kõige ohtlikum vaenlane punahirvele [[hall hunthallhunt]]. Vahetevahel on punahirved saagiks pruunkarudele[[pruunkaru]]dele.<ref name="Thomas"/>