|
Meie ajaarvamise algul kujunes Põhja-Etioopia territooriumil suur orjanduslik [[Aksumi riik]].
[[13. sajand|13.]]–[[14. sajand]]il kujunenud Etioopia (Abessiinia) [[feodaalriik]] osutus hiljem killustatuks iseseisvateks vürstkondadeks.
16.–17.Etioopia sajandikeisrivõim suured arengud. Keisrivõimu nõrgeneminenõrgenenes pärast 1468. aastat. Kohalikudja kohalikud valitsejad hakkasid võimu uuesti suurendama. Keisri[[Etioopia keiser|Etioopia keisri]] tiitel muutus formaalsuseks. Oht Etioopiale tulenes moslemite sultanaatidest[[sultanaat]]idest (Adal[[Adali emiraat]], keskus Hararis[[Harari]]s, lisaks türklased ja [[gallad]]). Seega vajatiAbi liitlasi. Abisaadi Portugalilt, kes ei tahtnud niivõrd sõltumatut Etioopiat, vaid laiendada katoliku usu piirkondi ja laiendada oma koloniaalimpeeriumi[[Portugali koloniaalimpeerium]]i. 30-aastaneaastat kestnud sõda Adali emiiri Ahmed ibn Ibrahim al-GhaziGhaziga eestvedamisel.põhjustas EtioopialEtioopiale suured inimkaotused, hävinud kloostrid, linnad, paleed. Etioopia keiser Calawdewos (1540–1559) Etioopia keisrina saavutas aga edu moslemite vastu., Appikeda jõudsidabistasid vahepealportugallased, kadunudkuid portugallased. Moslemeidmoslemeid lõplikult ei purustatud. Aga Adalis oli tekkinud näljahäda pärast Calawdewosi tapmist, seega Etioopia jäi sarnasena püsima. Türklaste katsed ebaõnnestusid samuti.<ref>Klaassen, O. "Aasia ja Aafrika 16.–19.sajandil ning kontaktid Eestiga", 1994</ref>
Hakati mõtlema tugevamast keisrivõimu vajalikkusest, kuna koosnes paljudest väikestest üksustest, igal oma sõjavägi ja valitsejad. Keisriga olid kohalikel valitsejatel vasallikohustused. Mõnevõrra keskvõim kasvas. Kirikutegelased soovisid aga ennast ilmaliku võimu üle kehtestada. 1628 Rooma kiriku alla minek. Kuid hiljem keelustati katoliiklus, jesuiidid pagendati.<ref>Klaassen, 1994, lk 26–38</ref>
Keiser Fasilides lasi ehitada pealinnaks Gondari[[Gondar]]i, (Etioopiamis renessanss).oli Kairo järel suuruselt teine linn Aafrikas sel ajal. 17.–18. sajandil toimus Etioopias vaimse elu edenemine. Oluliseks keiser Iyasu, kelle ajal toimus võitlus gallade vastu, ja sisepoliitilised reformid. Keiser [[Iyasu II]] (1730–1755) –ajal toimnus hariduse, teaduse, kirjanduse areng., Järeltulijatenende järeltulijate ajal nõrgenes aga Etioopia keskvõim uuesti. Tegelik võim läks tagasi kohalikele valitsejatele (vürstidele).<ref>Klaassen, 1994, lk 26–38</ref>
[[File:Téwodros II.jpg|thumb|Etioopia keiser [[Tewodros II]]]]
[[19. sajand]]i keskel algas Etioopia maade taasühinemine, mis aitas kaasa vastupanu osutamisele [[Euroopa]] riikidele [[Ekspansioon (poliitika)|ekspansioonile]] [[Aafrika]]s. ''Ras'' (vürst) Kassa (1818–1868), võimutses lõpuks kogu Kesk-Etioopiat., Kroonitikrooniti keisriks (1855–1868) [[Tewodros II]] nime all. ning Etioopia sai taasühendatud. KeelasTewodros II keelas orjakaubanduse, rajas uued teed, viis läbi armee relvastuse moderniseerimine., Keelustaskeelustas polügaamia. Vähendasja vähendas kiriku mõju riigiasjadele. Kuid vasallvürstid polnud rahul, mis tähendas lähenemist Inglismaale[[Suurbritannia ja Iirimaa Ühendkuningriik|Suurbritannia ja Iirimaa Ühendkuningriigiga]] (sh ka Türgi[[Osmanite riik|Osmanite]]-vastanevastast koostöökoostööd), kuid algsed head suhted lõppesid uue vaenuliku konsuli saabumisega Etioopiasse ning inglaste võitlus keisriga kogus toetajaid ka vürstide hulgas, mistõttu keiser sai lüüa. Pärast seda äge võimuvõitlus. Yohanis IV (1872–1889) suutis teatud võimu lõpuks saavutada. Kuid toimusid kokkupõrked egiptlaste ja Sudaaniga.
[[File:Emperor Menelik II.png|thumb|Etioopia keiser [[Menelik II]]]]
[[1885]]. aastal maabusid [[Itaalia kuningriik (1861–1946)|itaallased]] ja hõivasid ümberkaudseid maid. Shoa (piirkond Etioopias) valitseja kuulutas end Yohanise järel keisriks ([[Menelik II]]). Tema ajal märkimisväärne stabiilsus. Uueks pealinnaks sai [[Addis Abeba]]. Maksusüsteemi-, armee-, ja rahareformid. Kasvas Itaalia mõju ja seeõttu sõlmis keiser Itaaliaga lepingu (Wechale-Ucciali leping 1889), mis Etioopia [[Itaalia kuningriik (1861–1946)|Itaalia protektoraadi alla]] viis (Itaallaste meelest). Itaallased hakkasid mõjuvõimu laiendama (Eritrea sai nende asumaaks). Etioopia protestis ja tühistas lepingu. Sellest sai alguse [[Itaalia-Etioopia sõda]].<ref>Klaassen, 1994, lk 26–38</ref> [[1896]]. aastal toimunud [[Adua lahing]]u võitmine kindlustas Etioopia iseseisvuse.
# orje peab registreeritama ja
# orjadele jäetagu õigus end lahti osta.
[[Pilt:Italian empire 1940.PNG|pisi|left|Itaalia impeerium aastal 1940]]
Keiser ei suutnud neid orjuse kaotamiseks ette pandud muudatusi kehtestada, kuna tal puudus selleks vajalik valitsusaparaat ja seaduste austamine oli Etioopias tundmatu.<ref>Orjaelu Abessiinias. Esmaspäev, 25. juuli 1932, nr. 30, lk. 2</ref>
| 