Alo Mattiisen: erinevus redaktsioonide vahel

Alo sündis laupäeva hommikul kell kolmveerand üheksa. Sündides kaalus Alo 3100 g ja oli 51  cm pikk. Ta oli blond ja kuigi kõhn, siis terve. Alo oli elava loomuga laps ja hakkas laulma samal ajal kui rääkima. Tal oli väike mänguklaver, millel tagus rütmi ja mille saatel laulis. Alguses hoidis Alot vanaema, aasta ja kahe kuu vanusena läks ta lasteaeda. Lasteaias võttis kohanemine aega kaks kuni kolm kuud, sest Alo ei olnud seltsiv, vaid hoidis pigem omaette. Alole meeldisid väga loomad. Ta armastas suviti vanaema juures olla. Lugema õppis Alo varakult ja ilma kõrvalise abita, kirjutamise sai selgeks vanaisa kõrvalt. Raskusi oli häälikute "r" ja "k" hääldamisega, kuid see viga parandati lasteaias.

Alo ootas väga kooliminekut ja ta tundis ennast seal hästi. Esimesena hakkas teda õpetama õpetaja Ojamaa. Alo esimene pinginaaber oli Antti Martensoo, hiljem [[Jüri Leesment]].

Pärast esimest klassi hakkas Alo palju lugema. Tema lemmikud olid [[Seiklusjutt|seiklusjutud]], [[Reisikiri|reisikirjad]] ja [[Kriminaalromaan|kriminaalromaanidkriminaalromaan]]id. [[eesti kirjandus|Eesti kirjanikest]] meeldisid Alole [[Oskar Luts]] ja [[A. H. Tammsaare|Anton Hansen Tammsaare]]. Alo ei olnud ka kohustusliku kirjanduse vastu.

Lõpukirjandi eest sai Alo hindeks "viie". Kõige tugevam oli ta [[matemaatika]]s, ent tema nõrk külg oli [[vene keel]]. Alole meeldis osa võtta [[Lavastus|lavastustestlavastus]]test ja muudest taolistest ettevõtmistest, nagu hiljem tema õelegi.

Teises klassis läks Alo [[Jõgeva Laste Muusikakool]]i. Kuigi ta tegi seda ema suunamisel, oli ta ka ise muusikast väga huvitatud. Muusikakoolis olid tema õpetajad [[Elvi Kotkas]] ja [[Ilmar Lääne]]. Esimese loo kirjutas Alo muusikakooli kolmandas klassis, see oli viis lasteluuletusele.

Alole meeldis tema klassijuhataja [[Eino Veskis]], autoriteet oli tema jaoks ka spordikooli treener [[Mati Lall]]. Viiendas klassis hakkas Alo palju spordiga tegelema. Eriti meeldisid talle korvpall ja kergejõustik. Kui Alo oli 13- või 14-aastane, kaalus ta spordi tõttu muusikakooli pooleli jätmist, kuigi talle meeldis seal väga. Veel viimaseski klassis kiitis muusikakooli õpetaja Anzon Alot.

[[Tartu]]s leidis iga kuu viimasel laupäeval aset täika, kus müüdi, vahetati ja osteti plaate. Alo käis seal tihti ja tema muusikakogu oli väga suur. Eriti meeldis talle ansambel [[The Beatles]].

Alo lõpetas konservatooriumi muusikapedagoogika erialal [[1984|1984.]]. aastal. Aastal [[1988]] lõpetas ta sama kooli kompositsiooni erialal.

Alo võttis muusikaelust aktiivselt osa nii Tallinnas, Jõgeval kui ka mujal Eestis. Tema ampluaa oli lai.

Alates [[1993]]. aastast elas Alo koos [[Katri Varbola|Katri Varbolaga]]ga.

* "Charlotte koob võrku", ameerika ajakirjaniku [[E. B. White]]'i [[kunstmuinasjutt|kunstmuinasjutu]] alusel loodud [[muusikal|muusikal.]]. Esietendus [[Haapsalu]]s [[13. aprill]]il [[1984]]. Dramatiseeringu autor oli Haapsalu kooliteatri Pöialpoiss vilistlane [[Margus Kasterpalu]], [[lavastaja]] [[Viktor Nelik]], [[dirigent]] [[Andres Ammas]];

* "Väike merineitsi", [[Hans Christian Andersen|Hans Christian Anderseni]]i muinasjutu järgi tehtud lavastus. Sõnade autor Jüri Leesment. Esietendus [[11. jaanuar]]il [[1993]] Jõgeval, esitas [[Jõgeva I KeskkooliKeskkool]]i kooliteater [[Liblikapüüdja]]. Lavastajad [[Lianne Saage-Vahur]] ja [[Maret Oja]].

Alo tuntuim instrumentaalteos "[[Ajaga silmitsi]]" (valminud [[1986]]. aasta suvel Jõgeval) on [[süit]] süntesaatorile. Esiettekanne oli [[Eesti Raadio]] kolmandas programmis ehk [[Stereoraadio|Stereoraadios]]s 19. aprillil 1987.

Tartu 9. muusikapäevadel 1987. aastal tunnistati "Ajaga silmitsi" parimaks muusikateoseks. Esitasid Alo (klahvpillidel), Riho Sibul (kitarril) ja Peeter Määrits (heli).

*[[Eesti NSV muusika aastapreemia|Eesti NSV muusika aastapreemia (]][[1988]]. ja [[1989|1989.]]. aastal);