Eesti valgepealine lambatõug: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P link par (+ masintoim) using AWB
1. rida:
'''Eesti valgepealine lambatõug''' on varavalmiv, heade lihavormidega [[lihalambatõug]], kellelt saadakse valget [[poolpeenvill]]a (keskmise peenusega 31 μm). Eesti valgepealised lambad on väiksema [[kehamass]]i ja villatoodanguga, kuid nende [[utt|uted]] on suurema viljakusega ning nende villa kvaliteet on parem kui [[eesti tumedapealine lambatõug|eesti tumedapealistel lammastel]]. Eesti valgepealiste lammaste aretus- ja tõukarjade 1997.–2001. aastate [[jõudluskontroll]]i keskmiste näitajate põhjal oli eesti valgepealistel uttedel kehamass 76  kg, [[jäär]]adel 88  kg, villatoodang 3,0  kg, uttedel [[sünd|sündis]]is 157 [[Lambatall|talle]] 100 poeginud ute kohta, tallede kehamass 105 päeva vanuses oli 24,2  kg.
[[Eesti Lambakasvatajate Selts]]i andmeil osales 2007. aasta jõudluskontrollis 20 erinevat eesti valgepealist tõugu [[lambafarm|lambafarmi]]i, kus peeti 2906 [[lammas]]t. See moodustas 45% jõudluskontrolli all olevatest lammastest.[[Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet]]i hallatava lammaste registri andmeil oli 2003. aastal registris 31 997 lammast, neist 7850 eesti valgepealist lammast ehk 24,5% kõikidest lammastest. Seega on eesti valgepealine lambatõug teine olulisim lambatõug eesti tumedapealise tõu järel.<ref name="eau.ee">[http://www.eau.ee/~alo/lambad/toud/?Eesti_valgepealine_lambat%26otilde%3Bug Eesti valgepealine lambatõug]</ref>
 
== Eesti valgepealise lambatõu kujunemine ==
Eesti valgepealise lambatõu kujundamise esimesel etapil kasutati kohalike valgepealiste [[maalammas]]te vältavat [[ristamine|ristamist]] [[ševioti tõug]]u jääradega ja mõningal määral ka sisestavat ristamist [[romnimarši lambatõug|romnimarši]] ja [[border-leisteri lambatõug]]u jääradega. Põhiliseks [[parandajatõug|parandajatõuks]] 20. sajandil oli ševioti lambatõug.
Teisel aretusetapil toimus rohkearvuline [[jäärajaamadjäärajaam]]eade asutamine, valgepealiste lammaste massiline ristamine soovitustõu tüüpi jääradega ning tõutuumikute moodustamine. Sihipärase [[Tõuaretus]]e tulemusena saadi vajalik arv soovitud tõutunnustega lambaid. 1958. aastal tunnistas [[Eesti NSV Põllumajandusministeerium]] valgepealiste lammaste tõugrupi eesti valgepealiseks lambatõuks.<ref>Hõim, H. & Jaama, K. 1988. Eriloomakasvatus. Tallinn: Valgus</ref> Tänapäeval on eesti valgepealiste lammaste parandajateks tõugudeks [[tekseli lambatõug|tekseli]], [[dorseti lambatõug|dorseti]], [[dala lambatõug|dala]] ja [[soome maalambatõug]].<ref name="eau.ee" />
 
== Vaata ka ==