Keeletehnoloogia: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
1. rida:
'''Keeletehnoloogia''' (ingl ''language technology'') on erialadevaheline valdkond, mis tegeleb keelelise informatsiooni – teksti ja kõne – arvutitöötluseks vajalike meetodite uurimise ja rakenduste arendamisega.
Keeletehnoloogiat on kitsamalt tähistatud ka terminiga ''inimkeeletehnoloogia'' (ingl k ''human language technology'') – inimkeele käsitlemiseks loodud tarkvarasüsteemid.<ref>{{Netiviide|Autor=Liin, Krista, Kadri Muischnek, Kaili Müürisep, Kadri Vider|URL=https://www.digar.ee/arhiiv/nlib-digar:121285|Pealkiri=Eesti keel digiajastul = The Estonian language in the digital age|Väljaanne=|Aeg=2012|Kasutatud=04.01.2019}}</ref>
Keeletehnoloogia on välja kasvanud [[Arvutilingvistika|arvutilingvistikast]], milles tegeldakse eelkõige kirjaliku keele arvutitöötluse teoreetiliste aspektidega ja seda peetakse pigem [[lingvistika]] haruks. Termin ''keeletehnoloogia'' võeti kasutusele 1990. aastal,
Keeletehnoloogid kasutavad arvutilingvistikas välja töötatud teooriaid, et luua rakendusi (nt arvutiprogramme), mis võimaldavad inimkeelt arvuti abil töödelda ja mõista. Tänapäeval on keeletehnoloogia tuntumateks valdkondadeks [[masintõlge]], [[arvutileksikoloogia]], [[dialoogisüsteem]]id, [[kõneanalüüs]] ja [[kõnesüntees]].
Mõnikord käsitletakse ''keeletehnoloogiat'' ja [[Loomuliku keele töötlus|''loomuliku keele töötlust'']] arvutil ühe mõistena.
== Keeletehnoloogia areng Eestis ==
Keeletehnoloogia alguseks Eestis võib pidada 1950ndate lõpuaastaid, kui Tartu ülikoolis loodi Ülo Kaasiku eestvedamisel masintõlke uurimisrühm matemaatiliste tekstide automaatseks tõlkimiseks vene keelest eesti keelde. 1960ndate keskpaigas alustati keele arvutitöötlusega (Mart Remmel jt) Eesti NSV Teaduste Akadeemia Keele ja Kirjanduse Instituudis (praegu Eesti Keele Instituut) ning kõneanalüüsi ja -sünteesi uuringutega (Eugen Künnap, Mart Rohtla jt) Eesti NSV Teaduste Akadeemia Küberneetika Instituudis (aastatel 1994–2016 Tallinna tehnikaülikooli küberneetika instituut, alates 2017 on kõneuurimisrühm TTÜ infotehnoloogia teaduskonna kooseisus). Need kolm asutust on ka tänapäeval peamised keeletehnoloogia uurimis- ja arenduskeskused Eestis. Olulise tõuke keeletehnoloogia arengule Eestis andis Kesk- ja IdaEuroopa riikide kaasamine Euroopa Liidu COPERNICUS-programmi 1994. aastal, mille kaudu avanes Eesti uurimisrühmadele võimalus osaleda Euroopa Liidu keeletehnoloogia projektides. Sama programmi toel töötati Tartu ülikoolis välja ka arvutilingvistika õppekava, mille alusel hakati 1998/99 õpetama arvutilingvistikat bakalaureuseõppes. Alates 2006. aastast on keeletehnoloogia arendust Eestis rahastatud riiklike programmide („Eesti keele keeletehnoloogiline tugi“ (2006–10), „Eesti keeletehnoloogia“ (2011–17)) kaudu. Keeletehnoloogia programmide eesmärgiks on toetada eesti keele arvutitöötluseks vajalike keeleressursside ja tarkvara loomist tagamaks eesti keele kasutamine digitaalses keskkonnas.<ref name=":0" />
== Vaata ka ==
17. rida ⟶ 20. rida:
==Välislingid==
* [http://keeleressursid.ee/et/ Keeletehnoloogiavahendid eesti keele jaoks ]
*[https://www.ajakiri.ut.ee/artikkel/3066 Mis on keeletehnoloogia?]
== Viited ==
| |||