Ema Teresa: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
7. rida:
'''Anjezë Gonxhe Bojaxhiu''' (samatähenduslikult ''Agnes''; ''Gonxhe'' tähendab [[albaania keel]]es ''roosinuppu'') sündis [[Osmanite riik|Osmanite riigi]] haldusesse kuulunud [[Kosovo vilajett]]i pealinnas [[Üsküb]]is (tänases Skopjes). Ta oli [[kosovoalbaanlased|kosovoalbaania]] ehitusettevõtjast isa [[Nikollë Bojaxhiu]] ja ema Dranafille Bojaxhiu (Bernai) perekonna kolmas ehk noorim laps. Tüdruk oli 8-aastane, kui suri tema isa. 12-aastaselt otsustas ta suunduda [[nunn]]aks. 18-aastaselt lahkus ta kodunt katoliiklikule [[Iirimaa]]le, et õppida inglise keelt. 1928. aastal ühines ta [[Dublin]]i eeslinnas [[Rathfarnham]]i kloostrikirikus [[Loreto õeskond|Loreto õeskonnaga]].
 
1929. aastast alates pühendas ta [[India]]s (eeskätt endise [[Briti Raj]] pealinnas [[Kolkata]]s) ülejäänud elu [[misjonär]]itööle roomakatoliku [[nunn]]ana. Kuigi [[Skoplje]]st kolisid tema ema, õde ja vend 1934. aastal [[Tirana]]sse, ei näinud ta enam neid kunagi. Kommunistlik [[Albaania Rahvavabariik]] isoleeris ennast [[Enver Hoxha]] juhtimisel tosin aastat hiljem välismaailmast kuni [[Idablokk|Idabloki]] lagunemiseni 1991. aastal peaaegu täielikult. SiiskiAbsoluutset ateismi teostanud režiim vangistas või surmas kõik paljastatud usklikud.

Ema Teresa võttis tasiiski nii-nimetatud [[Külm sõda|külma sõja]] aegadel osa [[palverännak]]utest ja [[missa]]dest üle maailma, kuigi kohati tema meelestatust, praktikaid, poliitilise rolli täitmist ja korruptsioonist lähtunud annetuste vastuvõtmist tugevalt kritiseeriti. Kõigest hoolimata leidis ta tunnustust paljude riikide administratsioonides, pälvides 1970. aastatest alates ka laialdast tähelepanu [[meedia]]s. Isolatsioonis hoitud albaania rahva teadvusesse hakkas rahvuskaaslasest nunna olemasolu vargsi jõudma alles kommunistliku diktaktuuri viimasel aastakümnel, eeskätt 1980. aastate lõpus.
 
Tema teened etendasid kaalukat rolli seoses rahvusvaheliste suhetega [[Kosovo sõda|Kosovo sõjas]] (1998–1999). [[2008]]. aastal kuulutas [[Albaanlased|albaanlastest]] ülekaaluka enamusega autonoomse [[Kosovo]] elanikkond ennast endise [[Jugoslaavia]] pealinna [[Belgrad]]i keskvõimust iseseisvaks. Iseseisvust on tunnustanud üle poole [[Ühinenud Rahvaste Organisatsioon]]i liikmesriikidest. Ta on eriliselt mälestusväärne nii [[Albaania]]s ja [[Kosovo]]s kui ka [[Makedoonia]]s. Esimeses kahes riigis on temale rajatud hulgaliselt väliskulptuure, tema järgi kannavad nime paljud asutused ja tänavad.