Lihtharmooniline võnkumine: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
74. rida:
: <math>E = K + U = \tfrac12 k A^2.</math>
== Näited ==
[[Fail:Animated-mass-spring.gif|paremal|raam|Sumbuvuseta vedru ja massi süsteemi liikumist saab kirjeldada lihtharmoonilise võnkumisena.]]
Järgnevad on füüsikalised süsteemid, mis on näideteks lihtharmoonilistest ostsillaatoritest.
=== Mass vedru otsas ===
Mass ''m'' mis on kinnitatud vedru külge jäikusega ''k'' liikumine tasakaaluasendi ümber juhul, kui puudub sumbuvus on lihtharmooniline võnkumine. Antud süsteemi võnkeperioodi saab leida valemiga
: <math> T= 2 \pi\sqrt\frac{m}{k},</math>
mis näitab, et võnkeperiood ei sõltu amplituudist ega ka raskuskiirendusest.
=== Ühtlane pöörlemine ===
Lihtharmooniliseks võnkumiseks võib lugeda ühtlaselt pöörleva (nurkiirenduseta) keha punkti liikumise ühedimensionaalset projektsiooni. Kui punkt pöörleb ''xy''-tasandil nurkkiirusega ''ω'' keha pöörlemistsentrist kaugusel ''r'', siis punkti projektsioonide liikumine koordinaattelgedel on lihtharmooniline võnkumine, mill amplituud on ''r'' ja ringsagedus on ''ω''.
=== Matemaatiline pendel ===
[[Fail:Simple_Pendulum_Oscillator.gif|paremal|raam|Matemaatilise pendli sumbuvuseta väikese amplituudiga võnkumist kirjeldab lihtharmooniline võnkumine.]]
Matemaatilise pendli võnkumisel väikese amplituudiga võib pendli liikumist lugeda lähedaseks lihtharmoonilise võnkumisega. Pendli, mille pikkusega ''l'' ja raskuskiirenduse <math>g</math> võnkeperioodi annab valem:
: <math> T = 2 \pi \sqrt\frac{l}{g}</math>
== Vaata ka ==
| |||