Redaktsioon: 2. jaanuar 2019, kell 17:13 redigeeri MirkoM (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 3021 muudatust P MirkoM teisaldas lehekülje Lihtharmooniline liikumine pealkirja Lihtharmooniline võnkumine alla: Lihtharmooniline võnkumine on ehk parem peamõistena ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 2. jaanuar 2019, kell 17:14 redigeeri eemalda MirkoM (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 3021 muudatust Resümee puudub Märgis: Visuaalmuudatus Uuem muudatus →
1. rida: '''Lihtharmooniline ~~liikumine~~võnkumine''' või '''lihtharmooniline ~~võnkumine~~liikumine''' on [[Mehaanika\|mehaanikas]] ja [[Füüsika\|füüsikas]] perioodiline ~~liikumine~~võnkumine või ~~võnkumine~~liikumine, kus taastav jõud on võrdeline [[Nihe\|nihkega]] tasakaaluasendist ja mõjub vastassuunaliselt nihke suunaga tasakaaluasendist. Süsteemi, mille liikumist saab kirjeldada lihtharmoonilise võnkumisena nimetatakse lihtharmooniliseks ostsillaatoriks (simple harmonic oscillator). Lihtharmooniline liikumine võib olla [[Matemaatiline mudel\|matemaatiliseks mudeliks]] paljude erinevatele liikumiste kirjeldamisel. Antud mudeli abil saab ka kirjeldada [[Matemaatiline pendel\|matemaatilise pendli]] võnkumist ja molekulaarseid võnkumisi. Lihtharmoonilist liikumist iseloomustab kõige paremini vedru küljes oleva massi liikumine, kui vedru poolt tekitatava taastava jõu suurus allub [[Hooke'i seadus\|Hooke'i seadusele]]. Vastav massi liikumine tasakaalu asendist on ajas [[Sinusoid\|sinusoidaalne]] ja toimub ühel kindlal [[Sagedus\|sagesusel]]. Pendli võnkumise kirjeldamiseks lihtharmoonilise liikumise abil peab tema nihkel tasakaalu asendist mõjuma samuti antud nihkega võrdeline taastav jõud. Selline olukord realiseerub vaid siis, kui pendel võngub väikese amplituudiga.

Lihtharmooniline võnkumine: erinevus redaktsioonide vahel