Voltaire: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
18. rida:
Ema sõber [[abee]] de Châteauneuf õpetas François'le [[ilukirjandus]]t ja [[deism]]i. Poiss osutus osavaks värsisepaks. [[1704]]. aastal saadeti ta [[jesuiidid|jesuiitide]] Collège Louis-le-Grandi, kuhu ta jäi [[1711]]. aastani. Kuigi ta põlastas sealt saadud haridust, moodustas see tema ulatuslike teadmiste aluse ning arvatavasti sütitas tema eluaegse armastuse [[teater|teatri]] vastu. Kolleegiumis kirjutas ta juba 12-aastasena luuletusi ja oma esimese tragöödia. Koolis õppis ta ladina ja kreeka keelt, hiljem omandas itaalia, hispaania ja inglise keele<ref name="r3xEL" />.
Kooliaja algaastatel esitles abee poissi kirjanik [[Ninon de Lenclos]]'le. Kui too [[1705]]. aastal surma sai, jättis ta François'le raha raamatute ostmiseks.
==Mässumeelne kirjanikuelu==
Leivateenistus Voltaire'i ei huvitanud, sest alati leidus mõni daam või sõber, kes oli valmis teda ülal pidama. Üks Voltaire'i armuke ehitas oma lossile tema jaoks koguni lisatiiva. Ta nautis elu, aga peamiselt selle vaimseid külgi. Teda ei kiskunud kaasa kõrgseltskonna lodevus. Kogu elu oli tal kujutlus, et tal on nõrk tervis, mis ei talu ka veini. Voltaire armastas juua kohvi. Tema tavaline norm oli 72 tassi päevas (rokokootassid ei olnud kuigi suured).
Ta oli aastatel [[1717]]–[[1718]] vangis [[Bastille]]'s.<ref name="vMDfZ" /> Seal kirjutas ta oma esimese näidendi "Œdipe", mille edu pani aluse ta mainele.<ref name="z7OYE" /> 1718. aastal võttis ta endale nime Voltaire, mis on "AROVET LI" anagramm (perekonnanime Arouet latiniseeritud kuju ja fraasi ''le jeune'' 'noorus' esitähed).<ref name="LuBQm" /> [[Regent]] püüdis mässumeelset kirjameest siduda valitsevate ringkondadega, pakkudes talle autasusid, pensioni ja kohta õukonnas, Voltaire aga keeldus. Vastuolu tõttu noore aadlikuga sattus ta [[1726]]. aastal teist korda Bastille'sse. Voltaire palus vanglakaristuse asendamist väljasaatmisega.<ref name="hzlej" />
Pärast maalt väljasaatmist asus Voltaire Inglismaale, kus tutvus sealse filosoofia, parlamentliku süsteemi, kirjanduse ja teadusega. Naasnud kolm aastat hiljem kodumaale, avaldas ta [[1734]]. aastal töö "Filosoofilised kirjad", mis osutus valitsevale korrale ja ideoloogiale nii vastuvõtmatuks, et see määrati avalikule põletamisele.<ref name="TlLAC" />
| |||