Coca-Cola: erinevus redaktsioonide vahel

'''Coca-Cola''' ehk '''kokakoola''' ehk '''''coca-cola''''' (eesti kõnekeeles ka ''"koka''" ja ''"koola''", inglise keeles ka ''Coke'') on [[karboniseeritud jook|karboniseeritud]] [[karastusjook]], maailma populaarseim karastusjook ning esimene ja populaarseim tuntuim [[koolajook]].

Coca-Cola ja Coke on [[USA]] ettevõttele [[The Coca-Cola Company]] (peakontor [[Atlanta]]s) kuuluvad [[registreeritud kaubamärk|registreeritud kaubamärgid]], mille all turustatakse mitut joogisorti, sealhulgas [[Coca-Cola Classic]] ehk(klassikaline Coca-Cola) ja [[Coca-Cola light|Coca-Cola Light]]. Coca-Cola [[logo]] on üks maailma tuntumaid kaubamärke ja [[lääne elulaad]]i sümbol. Nime osa "Cola" on vaba ning seda kasutatakse ka paljude muude koolajookide nimes.

[[Atlanta]]s, [[Georgia]]s valmistati jookiCoca-Colat esmakordselt aastal [[1886]]. Coca-ColaJoogi leiutaja [[John Pemberton]] ei turustanudturundanud jooki hästi,edukalt. kuidFirma firmaomanikuks omandassai [[Asa Candler]], kelle firma toodab jooki ka tänapäeval. Candleri ning tema järglaste turundusoskus tegi Coca-Cola [[USA]] ning hiljem kogu maailma populaarseimaks karastusjoogiks.

[[Image:Cocacola bottle.jpg|thumb|120px|left|Coca-Cola pudeli esimene versioon ([[1916|(1916]])]]

[[File:Commercial. At the Coca Cola Plant BAnQ P48S1P06539.jpg|thumb|Villimise tehas Coca-Cola Kanadavillimise Ltdtehas 8. jaanuaril 1941 ([[Montreali|Montreal]], [[Kanada]]).]]

Coca-Cola leiutas algsel kujul ameeriklane [[John Stith Pemberton]]. Aastal [[1888]], veidi enne leiutaja surma, omandas apteegisuurkaupmees [[Asa Griggs Candler]] 2300 [[USA dollar]]i eest kõik õigused Coca-Colale. Aastal [[1892]] asutas ta ettevõtte ''[[The Coca-Cola Company]]''. Aastalning [[1893]]aasta hiljem laskislasi Candler Coca-Cola kaubamärgiga kaitsta. Varsti turustas ta oma toodet juba kogu USA-s ning [[1896]]. aastast ka naabermaades.

Aastal [[1904]] laskislasi Candler ettevõtte peakontoriks rajada hooneettevõtte peakontori [[Candler Building]], mis oli Atlantas esimese hoonenaesimene kirikutornist kõrgem hoone. HoonePeakontori vundamenti laskislasi taCandler paigutada vaskkastikese enda portreega ja pudeli kokakoolaga.

Esmalt müüdi Coca-Colat [[joogifontään]]ides, hiljem aga [[pudel]]ites, mille kuju on saanud tähtsaks kaubamärgi osaks. Algupärane Coca-Cola, mille retsept on jäänud salajaseks, sisaldas algselt kuni [[1903]]. aastani [[kokaiin]]i - (kuni 250 [[milligramm]]i liitri kohta.)<ref>(Wilhelm Fleischhacker, "Fluch und Segen des Cocain", Österreichische Apotheker-Zeitung (2006), 26; viidanud Ohler, 23:2017[[Norman Ohler]]: "Patsient A. Uimastid Kolmandas Reichis" ehk (''"Totale Rausch. Drogen im Dritten Reich."''), Helios kirjastus, 2017, ISBN-10: 9949554977)</ref>, mis ajavähenes jooksulaastaks vähenes[[1906]] (0,16 mg [[unts|untsi]]) aastaks [[1906]], kui tervisekaitse seadusedtervisekaitseseadused kitsenesid. SellegipoolestCoca-Colat on kritiseeritud Coca-Colat negatiivsete mõjude eesttõttu, sealhulgas on tekkinud [[linnalegend]]id. Joogi müügiedul on perioodiliselt olnud ka rivaale, näiteksnende peamine konkurent on [[Pepsi-Cola]].