Inglismaa: erinevus redaktsioonide vahel

'''Inglismaa''' on [[Suurbritannia]] ajalooline osa. See on teistest osadest – ([[Šotimaa]]st, [[Wales]]ist ja [[Põhja-Iirimaa|Põhja-Iirimaa)]]st – nii rahvaarvult kui ka pindalalt suurem, hõlmates kaks kolmandikku [[Suurbritannia saar]]e lõunaosast.

Inglismaa [[deviis]] on ''Dieu et mon droit'' ([[prantsuse keel]]es:; eesti keeles "Jumal ja minu õigus").

SuurimInglismaa suurim linn on [[London]], mis on kaühtlasi kogu [[Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriik|Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi]] pealinn.

Praegu on Inglismaa territoorium jaotatud üheksaks [[regioon (Inglismaa)|regiooniks]]. KuidVaid peale ühe regiooni ([[Suur-London]]),<nowiki/>i eiregioonil omaon haldusfunktsioonid, teised regioonid haldusfunktsioone, olleson eelkõige territoriaalsed ja statistilised üksused.

Aastail [[1994]]–[[2011]] omasidoli Inglismaa regioonidregioonidel mingil määral halduslikkuhalduslik rolliroll [[Suurbritannia]] valitsuse poliitika elluviimisel;. neidNeid nimetati ka valitsusregioonideks (ingl ''government office regions'').

Enam-vähem samal ajavahemikul tegutsesid regioonides (välja arvatud Suur-Londonis, kus haldusorganid valiti teisiti) regionaalsed assambleed (ingl ''regional assemblies''), mille koosseis täideti kaudsete valimiste teel.

Inglismaal on pärast viimaseid reorganiseerimisi, [[2009]]. aastalaasta reorganiseerimisi 354 põhilist omavalitsusüksust (ingl ''principal local authority''). Nende hulka kuuluvad 27 [[mittelinnkrahvkond]]a, 201 [[mittelinnaringkond]]a, 36 [[linnkrahvkonna linnaosa]], 55 [[tervikomavalitsus (Inglismaa)|tervikomavalitsust]], [[Suur-London]], selle 32 [[Londoni linnaosa|linnaosa]] ja 2 eristaatusega üksust.

MadalaimaInglismaa madalaima tasandi omavalitsusüksusteksomavalitsusüksused on Inglismaal vallad (ingl ''civil parishes''), millisedmis on moodustatud põhiliselt mittelinnaringkondades ja tervikomavalitsustes. ja neidInglismaal on Inglismaal kokku umbes 4500 valda.

[[Krahvkond]] on sajandeid olnud sajandeid Inglismaa põhilisim territoriaal-haldusüksus. Tänapäeval nimetatakse neid põliseid krahvkondi [[Ajalooline krahvkond|ajaloolisteks krahvkondadeks]]. Kohaliku omavalitsemise õigusaktiga reorganiseeriti need [[1889]]. aastal [[halduskrahvkond]]adeks (ingl ''administrative counties'') ja [[krahvkond-linn]]adeks (ingl ''county boroughs''). Sellistena püsisid nad peaaegu muutumatult kuni [[1974]]. aastani. Uue kohaliku omavalitsemise õigusaktiga reorganiseeriti need [[linnkrahvkond]]adeks (ingl ''metropolitan counties'') ja [[mittelinnkrahvkond]]adeks (ingl ''non-metropolitan counties'').

[[Ringkond (Inglismaa)|Ringkond]] (ingl ''district'') on olnud alates 1889. aastast olnud kahetasandilises omavalitsemisstruktuuris madalama tasandi omavalitsusüksuseksomavalitsusüksus. SiisSeejärel moodustati neidhakati halduskrahvkondades eristama kolme tüüpi – [[linnringkond|linnringkonnad]] (ingl ''urban districts''), [[maaringkond|maaringkonnad]] (ingl ''rural districts'') ja [[munitsipaallinnaosa]]d (ingl ''municipal boroughs''). Kuid kohalikuKohaliku omavalitsemise õigusakt ([[1888]]) sätestas ka krahvkondadest halduslikult krahvkondadest sõltumatud ringkonnad – [[krahvkond-linn]]ad (''county boroughs'').

Kõik eelpooleelnevalt nimetatud ringkonnatüübid kaotati [[1972]]. aasta reformiga, et aastast 1974 moodustada linnkrahvkondades madalama tasandi üksused [[linnkrahvkonna linnaosad]] (ingl ''metropolitan boroughs'') ja mittelinnkrahvkondades [[mittelinnaringkonnad|mittelinnaringkonnad]] (ingl ''non-metropolitan districts'').

[[Pilt:WestonTownHall.jpg|pisi|left|[[Weston-super-Mare]] raekoda, milles asub valla võimuorganina linnanõukogu (ingl ''town council'').]]

Vallad (''civil parishes'') on ringkondade ja tervikomavalitsuste allüksused, mille keskmes on tavaliselt küla või väikelinn. ElanikeValdade arvultrahvaarv väga erinevad –varieerub mõnesajast inimesest kuni mitmekümne tuhandeni. Näiteks, suurimaSuurima elanikkonnaga on [[Somerset]]is asuv [[merekuurort]] [[Weston-super-Mare]], kus elab üle 70 000 inimese.

[[Suur-London]] (ingl ''Greater London'') on ainuslikainulaadne haldusüksus. Aastal [[2000]] taastati [[1986]]. aastal kaotatud Suur-Londoni kõrgema tasandi haldusvõim, kuid juba piiratud kujul. Täitevvõimu teostamiseks moodustati [[Suur-Londoni Administratsioon]] (ingl ''Greater London Authority'').

Suur-London koosneb 32 [[Londoni linnaosa|linnaosast]] (ingl ''London boroughs'') ja eristaatusteristaatusega omavastlinnaosast [[City of London]]ist. Need 33 omavalitsusüksust on ringkonnatasandi üksused.

Eristaatust (nnlad ''sui generis'') omavad Inglismaal kaks omavalitsusüksust.

*[[City of London]], kus (elanikke on2009. aasta seisuga 11 500 ([[2009]]), on ühe ruutmiili (2,6 ruutkilomeetrit) suurune ala Londoni südames, mille piirid on vähe[[Keskaeg|keskajast]] muutunudsaati keskajastvähe saadikmuutunud. Sellel ruutmiilisel alal elas [[19. sajand]]i keskpaiku üle 120 000 inimese, tänasel päeval on elanikkond kahanenud kümnekordselt. Kuigi City of London on üks [[Suur-London]]i allosi, omabon sel taainuomaseid õigusi ja privileege, millestmida ülejäänul 32 Londonilinnaosal linnaosa ilma onpole, muuhulgas omab ta oma [[lordmeer]]i.

*[[Scilly saared]], kus (elanikke on2010. aasta seisuga 2100 ([[2010]]), said aastal [[1890]] keskvalitsuselt eristaatuse (lad ''sui generis''; ingl ''unitary authority''), mis andis neile haldusliku sõltumatuse [[Cornwall|Cornwalli krahvkonnast]]. Omavalitsuse võimuorganina moodustati valitav [[Scilly Saarte Maaringkonnanõukogu]] (ingl ''Isles'' ''of Scilly Rural District Council''). Eristaatus säilis ka pärast 1972. aasta haldusreformigahaldusreformi, võimuorganvõimuorgani saiuueks vaidnimetuseks teise nimetuse –sai [[Scilly Saarte Nõukogu]] (ingl ''Council of the Isles of Scilly'').

[[Suurbritannia monarhid|Monarh]]i osa Suurbritannia poliitilises elus ja [[riigipea]]na on tseremoniaalne. Tseremoniaalsed on ka [[asehaldurkond|asehaldurkonnad]] (ingl ''lieutenancy areas''), milleksmis jagavad kogu riigi territoorium on jaotatudterritooriumiteks. Neid territoriaalüksusi nimetatakse riigi erinevateseri ajaloolis-geograafilistes piirkondades erinevalt, näiteks Inglismaal [[tseremoniaalkrahvkond]]eks või ka geograafilisteks krahvkondadeks. ning neisseAsehaldurkondadesse määrab monarh administratsiooniülemaks oma esindajana ''[[Lord Lieutenant]]''i.

Inglismaal on moodustatud 48 tseremoniaalkrahvkonda.

Inglismaa majandus, mis järgib anglo-sakside[[Anglosaksid|anglosakside]] majandusmudelit, on üks suuremaid maailmas. Inglismaa majandus onning suurim neljast majandusest Ühendkuningriigis. London seejuures on üks maailma suurimaid majanduskeskusi. ÜhenaMaailma maailmaühe enim arenenud riikidestriigina on Inglismaa liider keemia- ja farmaatsiasektoris ning oluline tehnilistes tööstusharudes, eelkõige lennunduses, relvatööstuses ja tarkvara tootvas sektoris.

London ekspordib peamiselt toodetud kaupu ja impordib materjale, nagu(näiteks [[Nafta|naftat]], teed, villa, toorsuhkrut, puitu, metalli ja liha).

Suurbritannia keskpank, mis määratlebseab intressimäärasiintressimäärad ja rakendab rahapoliitikat, on Londonis asuv Bank of England Londonis. London on ka koduks ka Londoni börsile, mis on peamine väärtpaberibörs Suurbritannias ja suurim Euroopas. London on üks rahvusvahelisi juhte rahastamises ja suurim finantskeskus Euroopas.

Traditsioonilised raske ja töötlev tööstus on Inglismaal viimaste aastakümnete jooksul järsult vähenenud, nagu nad on seda ka tervesülejäänud Suurbritannias. Samal ajal, on teenindavad tööstusharud on jõudsalt arenenud. Näiteks: turism on suuruselt kuues tööstusharu Ühendkuningriigis, panustades 76 miljardit naela temariigi majandusele. 2002. aasta andmete järgi annab turismitööstus tööd 1,8 miljonile täistööajaga töötavale inimesele –, mis on 6,1% tööealisest elanikkonnast. Kõige suurem turismikeskus on London, mis meelitab igal aastal kohale miljoneid turisteinimesi maailma eri paigust.

Inglismaa ametlik rahaühik on [[Suurbritannia naelsterling]], tuntud ka Briti naela või GBP-na.

Keldi kultuur jõudis Britanniasse umbes [[600 eKr|600. aastal eKr]]. Uuem laine koos meisterliku metallikunstiga, millest annavadon tunnistustsäilinud pronkspeeglid ja mustritega kaunistatud kilbid, järgnes umbes [[250 eKr|250. aastal eKr]]. Lääne poole liikumine on jälgitav Briti saarte keelte põhjal. Vanem [[oifeli keel]] peegeldub Iirimaa ja Põhja-Britannia [[gaeli keel]]es,. braitoniBraitoni keelerühmast kujunesid aga välja [[kõmri keel|kõmri]], [[korni keel|korni]] ja [[bretooni keel]] ning ilmselt ka [[piktide keel]] mõnel pool Šotimaal. Kuid roomlasteRoomlaste tulekuni ja ka sajandeid pärast seda, elasid keldid kõikjal üle kogu Briti saarte. Seal, mandriMandri läänesevallääneserval, Britannias ja [[Cornwall]]is, aganing eelkõige [[Wales]]is ja Iirimaal, leidsid keldid endale püsivama elupaiga<ref name="Allan" />.