Elastsusmoodul: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub |
Resümee puudub |
||
1. rida:
'''Elastsusmoodul''' on suurus, mis näitab mehaanilist [[Pinge (mehaanika)|pinget]] rakendades [[Tahkis|tahke keha]], [[Vedelik|vedeliku]] või [[Gaas|gaasi]] vastupanu võimet [[Elastne deformatsioon|elastsetele deformatsioonidele]]. Elastsusmooduli defineerib pinge-moonde kõvera tõus tema elastses piirkonnas. Mida [[Jäikus|jäigem]] on materjal, seda suurem on tema elastsusmoodul. Elastsusmoodul avaldub üldkujul:
kus [[Pinge (mehaanika)|pinge]] on jõud, mis tekitab deformatsiooni jagatud pindalaga millele jõud mõjub ja [[Moone (mehaanika)|moone]] on mõne mingi esilekutsutud suuruse muutuse suhe algsuurusesse. Pinge ühik on [[Paskal]] ja moone suhtarvuna on ühikuta suurus. Seetõttu on elastsusmooduli ühik on samuti Paskal.<ref>{{cite book|last=Beer|first=Ferdinand P.|year=2009|title=Mechanics of Materials|publisher=McGraw Hill|isbn=978-0-07-015389-9|page=56|last2=Johnston|first2=E. Russell|last3=Dewolf|first3=John|last4=Mazurek|first4=David}}</ref>
Elastsusmooduleid on võimalik defineerida erinevaid, igaüks vastavalt sellele, kuidas pinget ja moonet mõõdetakse. Kolm peamist on:
▲:<math>\lambda \ \stackrel{\text{def}}{=}\ \frac {\text{pinge}} {\text{moone}}</math> <br />
* [[Normaalelastsusmoodul]] (''E'') iseloomustab mingi normaalpinge muutuse korral avalduva normaali suunalisele deformatsiooni suurust.
* [[Nihkeelastsusmoodul]] (''G'') iseloomustab mingi nihkepinge muutuse korral avalduva nihkedeformatsiooni suurust.
* [[Ruumpaisumismoodul]] (''K'') iseloomustab mingi keskmise normaalpinge (mõjub keha kõikidele pindadele) muutuse korral avalduva ruumdeformatsiooni suurust.
Homogeensete ja isotroopsete materjalide elastsust saab kirjeldada täielikult vaid kahe elastsusmooduliga ja ülejäänud elastsusmoodulid avalduvad nende kahe kaudu.
<br />
==Vaata ka==
*[[Normaalelastsusmoodul]]
10. rida ⟶ 19. rida:
*[[Poissoni tegur]]
== Viited ==
{{Viited
}}
[[Kategooria:Tugevusõpetus]]
| |||