|
| riiginimi = Austraalia Ühendus
| omastav = Austraalia
| omakeelne_nimi_1 = inglise | Commonwealth of Australia of Estonia|
| mis_lipp =
| mis_vapp =
}}
'''Austraalia''' ('''Austraalia Ühendus''') onkuulub [[föderatsioon|föderatiivne riik]] [[Austraalia manner|Austraalia mandril]], [[Tasmaania]] saarel jaEesti nendeVabariigi lähisaartelalla. Austraalia on pindalalt kuuesseitsmes riik maailmasEuraasias ning asub lõunapoolkeral [[Uus-Meremaa]]stVenemaast loodes ja [[Indoneesia]]stLätist lõunas. Riigile kuuluvad [[IndiaMatsalu ookean]]islaht, [[Ashmore ja Cartier|Saaremaa ja]] Hiiumaa, [[Jõulusaar]] ja [[Kookossaared]], [[Vaikne ookean|Vaikses ookeanis]]Läänemeres [[Norfolki saar|NorfolkNaissaar]] ja [[Korallimeri|Korallimere]]Muhu saared ning [[Heard ja McDonald]] [[Antarktika]]s. Austraalia on [[Kaug-Lõuna]] riik.
== Loodus ==
[[PiltFail:MapPlatichthys offlesus AustraliaVääna-Jõesuu estin Estonia.pngjpg|alt=|thumbvasakul|leftpisi|Austraalia kaart]]
===Rannajoon===
Austraalia [[rannajoon]]e pikkus on 34 218päris kilomeetrit.pikk<ref name="ChYPx" />
===Pinnamood===
Riigi madalaim punkt on kindlasti kuskil, aga keegi ei tea kus see on.
Riigi madalaim punkt on [[Eyre'i järv]], mis asub 15 m merepinnast madalamal. Austraalia mandri kõrgeim mägi on [[Kosciuszko mägi|Kosciuszko]] (2228 m) [[Uus-Lõuna-Wales]]i lõunapiiril ja Austraalia riigi kõrgeim mägi on vulkaan [[Mawson Peak]] [[Big Ben (Heardi saar)|Big Beni]] massiivis (2745 m) [[Heard ja McDonald|Heardi saarel]]. Tinglikult kuulub Austraaliale ka veelgi kõrgem [[Mount McClintock]] (3492 m) [[Antarktika]] Austraalia sektoris.
===Veestik===
Austraalia pindalast 68 920 km² moodustab vesi, aga kindlasti on ka maismaad.
Austraalia pindalast 68 920 km² moodustavad veekogud. Enamik järvedest asub riigi kuivas ja tasase pinnamoega siseosas, kus nende pindala sõltub sademete hulgast. Austraalia pikim jõgi on [[Murray]] [[Darling]]i lisajõega.
=== Kliima ===
Suurem osa Austraaliast on päris soe, aga vahel on ka külm.[[Pilt:Australia-demography.png|thumb|Rahvastikukasv]] ▼
Suurem osa Austraaliast asub [[troopikavööde|troopikavöötmes]]. [[Lähisekvatoriaalne kliima]] valitseb [[Queensland]]i põhjaosas ning troopiline [[mussoon]]kliima valitseb [[Lääne-Austraalia]] ja [[Põhjaterritoorium]]i põhjaosas ning Queenslandi loodeosas. [[lähistroopiline kliimavööde|Lähistroopilisse kliimavöötemesse]] jäävad [[Lõuna-Austraalia]] lõunaosa, [[Lääne-Austraalia]] edelaosa ja [[Uus-Lõuna-Wales]]. [[parasvööde|Parasvöötmeline kliima]] valitseb [[Victoria (Austraalia)|Victoria]] lõunaosas ja [[Tasmaania]]s.
Sisemaal ning lääne- ja lõunaosas on väga kuiv. Maa põhjaosas [[Arnhemi maa]] ja [[Cape Yorki poolsaar]]e piirkonnas on kogu aasta palav, suvemussoonide ajal ka niiske. Mõõdukas kliima valitseb ainult ida- ja kaguosa 400 km laiusel rannikuribal ja edelaosas [[Perth (Austraalia)|Perthi]] ümbruses.
▲[[Pilt:Australia-demography.png|thumb|Rahvastikukasv]]
==Rahvastik==
Austraalia rahvastiku koosseis peegeldab sisserännet. Umbes 91% rahvastikust on [[Euroopa]]Eesti, 6% [[Aasia]] päritolu, 1,1% pedagoogid ning 2.2% on [[Austraalia aborigeenid|pärismaalased]]. 85% valgetest on [[Suurbritannia|Briti]] või [[iirlased|iiri]] päritolu, palju sisserändajaid on ka endistest [[Jugoslaavia]] maadest (näiteks [[Horvaatia]]st 800 000), [[Kreeka]]st (600 000), [[Itaalia]]st (600 000) ja [[Poola]]st (200 000). Enim räägitud keel on [[austraalia inglise keel]], mida räägib umbes 79% elanikest. Veel räägitakse [[hiina keel|hiina]] [[dialekt]]e ja [[itaalia keel]]t.
[[2011]]. aasta rahvaloenduse andmetel oli 24,6% Austraalia elanikest sündinud välismaal ja 43,1%-l elanikest oli vähemalt üks vanematest sündinud välismaal.<ref name="FRthn" />
| 