Rehepeks: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
Resümee puudub
1. rida:
'''Rehepeks''' oli [[teravili|teraviljast]] terade eraldamine viis ning [[talu]]des üks töömahukamaid [[sügis]]<nowiki></nowiki>töid<ref name="4ader" />.
 
Kuna Eesti kliimas vili põllul ära ei kuiva, vajab ta lisakuivatamist. Seda tehti aastasadu [[rehielamu]] [[rehetuba|rehetoas]]. Enne rehepeksu pandi vili rehetoas vihkudena [[parred|partele]] kuivama. [[Reheahi|Reheahju]] köeti [[turvas|turba]] või [[känd|kändudega]], mis andsid ühtlast soojust.<ref name="3ader" /> [[Rukis|Rukki]] ja [[suvivili|suvivilja]] rehepeks käis erinevalt.
 
Kuivad rukkivihud löödi rehetoas küpsematest teradest peaaegu tühjaks, [[rabamine|rabades]] neid vastu seina või [[rabamispink]]i. Rabatud vihud laotati [[rehealune|rehealuses]] põrandale [[lade]]messe, kust saadi [[vartVart (etnograafia)|varda]] või [[koot|koodiga]] pekstes viimased terad. kätte.<ref name="4ader" /> Seejärel kergitati [[õled]], seoti vihkudesse ja pandi tallele.
 
Suvivilja ei rabatud, see pandi põrandale, kus seda [[pahmamine|pahmasid]] [[hobune|hobused]] või [[härg|härjad]], harvem ka inimesed. [[Lõuna-Eesti]]s võeti [[19. sajand]]i keskel [[mõis|mõisate]] eeskujul kasutusel [[reherull]], mis asendas pahmamist.<ref name="3ader" />